Legislator Case Law & Legislation
4-09-18464/3 AI generated

4-09-18464/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-18464/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr. 4-09-18464

Legislator headnote

AI generated

4-09-18464/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Väärteoasi nr. 4-09-18464

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr. 4-09-18464

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-18464 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi R.A väärteoasi NPALS § 15¹ järgi Menetlusalune isik

R.A (isikukood: xxx, elukoht: xxx; viibib vanglas; ei tööta)

Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna esindaja Ivo Tamla

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.A

väärteoasjas nr 2316,09,011278 NPALS § 15¹ järgi ja mõista karistuseks arest 4 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda päev, mil R.A

suhtes tühistatakse tõkend – vahistamine või päev, mil ta vabaneb karistuse kandmiselt.

Välja mõista R.A-lt väärteomenetluse kulud: joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine summas 1646.00 krooni.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber

2800049777 ja selgitus: R.A,

4-09-18464

ekspertiisikulud. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasjade kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna poolt on 05.08.2009.a. koostatud väärteoprotokoll nr

AB 1124495 selle kohta, et R.A 04.08.2009.a. kella 00.35 ajal, viibides Tallinnas,

Tervise 19, tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPALS § 15¹ ettenähtud väärteo.

Kohus hoiatab tõlki KarS § 318, 321 järgi, võtab sellekohase allkirja.

Kohus selgitas 29.10.2009.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19; 98 lg 5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik oma õigustest. Taandusi, taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik R.A kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja tunnistas end

temale inkrimineeritud väärteos süüdi täielikult, et oli väärteoprotokollis nr AB 1124495 nimetatud ajal ja kohas viibides tarbinud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kahetseb.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollides

toodu juurde ning leidis, et R.A tuleks karistada NPALS§ 15 1

alusel 4 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka

väärteoprotokolliga (tl 1); aktiga terviseseisundi kirjeldamiseks (tl 2); saatelehega laboratoorseks sõeluuringuks psühhotroopsete ainete suhtes (tl 3); saatekirjaga joobeseisundi tuvastamiseks (tl 4-6); tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 7); juhiloa koopiaga (tl 8); menetlusaluse isiku fotoga (tl 9); POLIS väljavõttega (tl 10-16); õiendiga toimepandud väärtegude kohta (tl 17-20) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. R.A-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest ja samuti võimalusest mõjutada R.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.A tuleb karistada arestiga, kuna isikut on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Temale varasemalt määratud trahvid on tasumata.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, § 262; NPALS § 15¹; Väärteomenetluse seadustiku § 107- 111 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik