1-09-12912/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2009. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-12912 Kohtukoosseis Meelika Aava, Jüri Paap, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2009.a otsus H.G süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav H.G (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

RESOLUTSIOON Jätta H.G apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2009. a otsusega lühimenetluses mõisteti H.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, so 5 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 8. oktoober 2009.a.

2. H.G mõisteti süüdi varguste süstemaatilises toimepanemises. Nii püüdis ta varem vargusi toime pannud isikuna taas 25. mail 2009.a Tallinnas S. K. varastada kuumsuitsupeekonit. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas H.G apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud

karistuse, leides, et see on liialt range, palub end karistada rahalise karistusega või asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab sellega, et ta tervis on halb, kuid vangla

2(3)

tingimustes ei ole tal võimalik saada arstiabi ning erihooldust. Ta kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Apellatsioonis ei vaidlustata

mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke

probleeme, mida tuleks lahendada. Hinnates apellatsiooni põhjendatust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. 4.1 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on H.G-le karistust mõistes järginud

KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üldkui

eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse

kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et H.G on

varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud, seda nii rahalise karistuse, tingimisi

vangistuse kui reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Uue kuriteo pani H.G toime katseajal, mistõttu maakohus on kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid

ja liitnud mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 20. veebruari 2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuud 28 päeva ja mõistnud liitkaristuseks 6 kuud 28 päeva

vangistust. H.G poolt oma süü ülestunnistamist ja kahetsust on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud, mistõttu selle teistkordne arvesse võtmine ei ole kooskõlas

seadusega. Kuna H.G peeti varastatud kaubaga kohapeal kinni, siis ei saanudki ta oma süüd eitada ning kaup tagastati kauplusele. Karistuse kergendamist ei tingi ka viited H.G

tervisele, sest süüdistatavad ja kinnipeetavad on kindlustatud vanglas vajaliku arstiabiga. 4.2 Valdav osa H.G-le mõistetud rahalisi karistusi on tasumata, mistõttu on maakohus põhjendatult rahalise karistuse mõistmise välistanud. Lisaks sellele ta ei tööta ja tal puudub sissetulek. Rahaliste vahendite puudumisega ongi ta varguste toimepanemist põhjendanud. 4.3 Kuna H.G pani uued kuriteod toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides, siis see näitab, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi.

KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna M. Eelmaa on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Esimese astme kohtuistungil leidis H.G ise, et tema tervislik seisukord üldkasulikku tööd teha ei võimalda.

4.4 Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral süüdistatavale H.G-le kaasa täiendavad

kulud määratud kaitsja tasude osas suuruses üle 1000 krooni, mis tuleks välja mõista H.G-lt . Kohtukolleegium leiab, et see ei ole apellandi huvides.

3(3) 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et H.G-le mõistetud

karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on H.G apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Jüri Paap Paavo Randma