1-18-6552/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

22. oktoober 2018 Kohtuasja number 1-18-6552 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuasi L.W süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 11. septembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.W, määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta L.W määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 11.09.2018 kohtuotsusega tunnistati L.W süüdi KarS § 118 lg 1 p

1 ja karistati 4 aastase vangistusaega, tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning karistati 1-aastase vangistusega ja tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti L.W-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmisel algust arvestatakse alates 29.06.2018.

2. Maakohus mõistis L.W-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1250 eurot sundraha ning muu menetluskulu katteks 2110 eurot 12 senti.

3. Kohus määras, et L.W-l on õigus tasuda välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3360 eurot 12 senti 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUS

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav L.W . Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude osas, paludes jätta väljamõistetud menetluskuludest osa riigi kanda. Süüdistatav põhjendab taotlust asjaoluga, et tal puuduvad kulude hüvitamiseks vajalikud vahendid ja töökoht, kuna ta kannab 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust.

2(3) Samuti palub ta vabastada ekspertiisikulu hüvitamise kohustusest. Süüdistatav põhjendab taotlust asjaoluga, et ta tunnistas end kuritegudes süüdi ning andis puhtsüdamlikke ütlusi, mistõttu ei olnud mingit vajadust ekspertiisi teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et L.W kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8). Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

7. Kolleegiumi hinnangul on L.W kaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

8. L.W taotleb maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjendusel, et ta ei ole suuteline neid tervikuna tasuma (puudub töökoht ja muu tulu). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava taotlus jääks vältimatult rahuldamata.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

9. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus arvestas süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu suurust ning määras, et KrMS § 180 lg 3 alusel saab süüdistatav õiguse tasuda menetluskulusid ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3(3) 10.Eeltoodust järeldub, et kohus arvestas L.W

varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Ringkonnakohtul puudub vähimgi põhjus arvata, et menetluskulude tasumise kohustuse täitmine oleks võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.

11. Lisaks heidab süüdistatav ette, DNA ekspertiisi läbiviimiseks vajadus puudus, sest ta tunnistas oma süüd. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga ekspertiisi määramise põhjendamatuses.

12.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt kriminaalmenetlusseadusele teeb uurimisasutus menetlustoiminguid, mille vajalikkuse üle otsustab uurimisasutus ise. Seejuures juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega ei otsusta mitte kahtlustatav/süüdistatav menetlustoimingute läbiviimise vajalikkuse üle, vaid eelnimetatud kohtueelsed menetlejad. Käesolevas asjas oli DNA ekspertiisi läbiviimine põhjendatud, sest selle tingis tõendamisvajadus. 13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus L.W määruskaebuse Viru Maakohtu 11.09.2018. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus