1-09-10787/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-10787 Kohtukoosseis Malle Preimer Igor Amann ja Jüri Paap Kriminaalasi Sergei Korbani süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05. oktoobri 2009. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Korban Süüdistatav Sergei Korban

sünd. 10.12.1980, elukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, varem kohtu poolt korduvalt karistatud. RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Korbani apellatsioon Pärnu Maakohtu 05. oktoobri 2009.a otsusele tsiviilhagi puudutavas osas läbi vaatamata.

2. Sergei Korbani taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 05. oktoobri 2009.a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Määruse peale

võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

2

1. Sergei Korban tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 1 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.05.2009.a. S. Korbani vastu esitatud tsiviilhagid rahuldati ja temalt mõisteti S. P. kasuks välja 46 360 krooni, D. K. kasuks 10 185.50 krooni; K. L. kasuks 2 690 krooni; A. B. kasuks 598 krooni; A. S. kasuks 12 022.30 krooni; A. M. kasuks 13 850 krooni; T. P. kasuks 10 000 krooni; G. G. kasuks 1 250 krooni ja M. S. kasuks 1000 krooni.

2. Sergei Korban tunnistati KarS § 199 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi seitsmes varguses XXXXXXX asuvate elumajade keldriboksidest ja ühes varguse katses, mis oli samuti toime pandud XXXXXXX XXXXX XX asuvas keldriboksis, mis jäi majaelanike sekkumise tõttu lõpule viimata ning KarS § 266 lg 1 järgi selles, et ta 2009.a maikuus tungis XXXXXXX XXXXXXX X asuvasse M. S. keldriboksi.

3. S. Korban esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab tsiviilhagide suuruse ning märgib, et osad nõuded tema vastu on ülepaisutatud, hagid pole tõendatud, pole esitatud ostutšekke, mis kinnitaksid tema poolt varastatu väärtust. Peale selle vaidlustab S. Korban temalt menetluskulude väljamõistmise, märkides, et ta pole võimeline neid tasuma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et S. Korbani apellatsioon tsiviilhagisid puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata, menetluskulude tasumisest vabastamise taotlus aga rahuldamata.

5. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.

6. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet

3 vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

7. Prokuröri, süüdistatava S. Korbani ja tema kaitsja poolt on 14.07.2009.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 292-294/. S. Korban on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 307/. Kohus on S. Korbani süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 7, 8. 9 ja 266 lg 1 järgi, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.

8. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus S. Korbani apellatsioonis esitatud taotluse tsiviilhagide uueks lahendamiseks ja vähendamiseks läbi vaatamata.

9. Mis puudutab S. Korbanilt väljamõistetud menetluskulude (sundraha ja õigusabikulude) vaidlustamist, siis ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks viidata KrMS §-le 189 lg 2, mis kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

10. Kuivõrd S. Korban on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise ega ole viidanud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.

11. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kuulub sundraha menetluskulude hulka ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb alati sundraha väljamõistmine süüdimõistetult. Selle suurus on kehtestatud KrMS §-s 179 – esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära; teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuivõrd S. Korban tunnistati süüdi teise astme kuriteos ning arvestades, et 2008.a oli kuupalga alammääraks 4350 krooni, siis on temalt väljamõistetud sundraha 6525 krooni seaduslik ja põhjendatud.

12. Kaitsjatasu suurus 960 krooni on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud 26.01.2005.a justiitsministri määrusega nr 2 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega.

13. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samas

4 rõhutab kohtukolleegium, et menetluskulude tasumisest täielikku vabastamist seadus ette ei näe. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et menetluskulude hüvitamine käib S. Korbanile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate kohtukulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et S. Korbanilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1, 2, 3, § 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.12.2008.a otsuse muutmata ja Sergei Korbani määruskaebuse rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Jüri Paap