4-18-4955/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-4955

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4955 (2330,18,003715;2330,18,003056) Väärteoprotokolli number AB1509554 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Liiklusseaduse

§ 203, § 227 lg 3, § 242 lg 1 järgi Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi

Narkootiliste-ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 151 lg 1 järgi

Menetlusalune isik O.M

isikukood XXX, elukoht , Eesti Vabariigi XXX kodakondsus, emakeel vene . – keel, töökoht XXX, töötaja Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik O.M – Kohtuvälise menetleja esindaja – Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino

RESOLUTSIOON Juhindudes v

äärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §

107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

V

O.M-i suhtes Narkootiliste-ja TMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151

, kuna tema teo lg 1 järgi s puuduvad väärteotunnused.

Tunnistada O.M

süüdi 08.08.2018 kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise eest, so liiklusseaduse § 203 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Tunnistada 2018 m

O.M süüdi 08.08.

ootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest 43 kilomeetrit tunnis, s.o liiklusseaduse toimepanemises.

Tunnistada 08.08.2018 liikluskindlustuseta juhtimises, so O.M süüdi

mootorsõiduki liikluskindlustuse seaduse § ettenähtud väärteo -s 81 toimepanemises.

KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karista toimepandud väärtegude da O.M-i

eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 2 järgi

27 lg 3 arestiga 7 (seitse

) päeva.

Tunnistada kehtestatud korras O.M süüdi 25.09.2018 ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest, so liiklusseaduse § 203 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Tunnistada 2018 m

O.M süüdi 25.09.

ootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise s.o liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest 41 kilomeetrit tunnis, toimepanemises.

Tunnistada O.M

(juhil süüdi 25.09.2018 liiklusseaduse § 88 lg 1 nõuete rikkumises puudub esitamiseks mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument), so liiklusseaduse § 242 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemises.

KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada toimepandud väärtegude O.M-i

eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 2 järgi

27 lg 3 arestiga 7 (seitse

) päeva.

Kokku tuleb O.M kanda 14 (neliteist)

päeva aresti.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.09.2018 kell 16.30.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel võtta a ära mootorsõ

O.M-ilt lisakaristusen iduki

juhtimisõigus tähtajaga 3 (kolm) kuud kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on O.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Jätta

119 (ükssada üheksateist joobeseisundi ekspertiisi tegemise kulud summas ) eurot ja 19 senti Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

28. septembrist 2018. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu . oktoobrist 2018. Apellatsioon esitatakse kantseleis kättesaadav alates 22

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU

26.09.2018 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino koostas O.M-i suh LKindlS tes väärteoprotokolli nr 2330,18,0030 LS § 203, § 227 lg 3, § ja NPALS § 151 lg 1

järgi Jõesuu selles, et O.M juhtides 08.08.2018 kell 22:26 ristmiku juures, Narva- XXX linnas, Ida-Virumaal esel teel liikudes kiirusega 93 km/h, mi mootorsõidukit asulasis llega ületas lubatud kiirust vähemalt 43 km/h, juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtetud korras registreeritud

Eestis ja mille kohta ei ole sõlmitud liikluskindlustuse leping Eesti Vabariigis ning on jäetud esitamata välisriigis koostatud liikluskindlustuse leping. Samuti O.M oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet tetrahüdrocannabinooli ja karbotetrahüdrocannabinooli.

Nimetatud

76 lg 1, ja käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § § 50 lg 5 p 3, LKindlS § 3 lg 2 NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 203, § 227 lg 3, § ja NPALS § 15

LKindlS

1 lg 1 ettenähtud väärteod.

25.09.2018 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik J E koostas O.M-i suh 330,18,003715

tes väärteoprotokolli nr 2 LS § 203, § 227 lg 3, § 242 lg 1

järgi selles, et mootorsõidukit O.M juhtis 25.09.2018 kell 16:30 Ida-Virumaal XXX liiklusmärgi mõjupiir millega ületas lubatu nr 351 (70 km/h) konnas kiirusega 116 +/- 5 km/h, d

sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võ Juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks rra. puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1, § 50 lg 5 p 3, § 88 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 203, § 227 lg 3, § 242 lg 1 ettenähtud väärteod.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.09.2018 väärteoasjade ühendamise määrusega (tl 12) ühendati väärteoasjad nr 2330, 18, 003715 ja väärteoasi nr 2330, 18, 003056 ühiseks menetluseks. Ühendatud väärteoasja numbriks loeti nr 2330, 18, 003715.

II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil O.M ei keeldunud ütluste andmisest ning tunnistas ennast süüdi kõikides väärtegudes, välja arvatud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, kuna tema ütluste kohaselt Vene Föderatsioonis. tarvitas ta narkootilist ainet

Kohus avaldas

: nr 2330,18,003715 (lk 3), ja uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid väärteoprotokoll väärteoprotokoll kiirusmõõturi nr 2230,18,003056 (lk 4), isiku kinnipidamise protokoll (lk 5), kasutamise protokoll (lk 6), isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ( 8) (lk 10), ettekanne lk (11) lk , menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ,

väärteoasjade ühendamise määrus isiku ülekuulamise protokoll (lk (lk 12), menetlusaluse 13),

Eucaris andmebaasist tehtud (lk 14) (lk 16), väljavõte , kiirusmõõturi kasutamise protokoll

indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 17)

e otsus (lk 18), , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamis

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ( 19), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (lk 20-21) lk , terviseseisundi kirjeldamine (lk 22), hinnang kohta (lk isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise

23), SA Narva Haigla arve (lk 24), menetlusaluse (lk 28), PPA isiku ülekuulamise protokoll andmebaasi te (lk 30) (lk 31), CD plaadil olev videosalvestus (tl st KAIRI väljavõ , piiriületuse andmed

36), karistusregistri andmed 27.09.2018 (tl 38-39), taatlustunnistus nr TTRS-17/00300 (tl 45), taatlustunnistus nr TTRS-18/00079 (tl 46), kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni seisukoht (tl

47) ja te ikipeedia (tl 48). väljavõ veebientsüklopeediast V

III KOHTU PÕHJENDUSED

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) astab § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see v süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

O.M-i poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et O.M pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 203 järgi.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. a ütluste Tem kohaselt rikkumine toimus 08.08.2018. Ta juhtis mootorratast, mis oli registreeritud Inglismaal ja juhtimise ajal ei olnud sellel kindlustust ja ümber registreerimist. See mootorrattas asus Narva- Jõesuus ja ta pidi seda toimetama Narva. teada, et kõik transpordivahendid, mis võetakse Talle on kasutusse Eestis, peavad olema registreeritud kehtestatud korras. Ta plaanis seda teha, kuid sattus nii, et ta ei jõudnud seda ära teha. Ta hakkas kasutama mootorsõidukit Yamaha YCVR1 (reg nr XXX) Eesti Va -olla augustis, kuid too oli kogu aeg remondis. bariigi territooriumil enne seda võib Ta

tõi selle mootorsõiduki Eesti Vabariigi territooriumile 2017. aastal. See oli 2017.a märtsis.

Kohtul ei ole alust pidada menetlusaluse isiku ütlusi tegelikkusele mittevastavaks, kuna need haakuvad ka EUCARIS andmebaasi kohaselt on mootorrattas st tehtud väljavõttega (tl 14), mille YAMAHA (reg nr ) esmaselt registreeritud 01.08.1998 Inglismaal. XXX

Seda, et O.M juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 18), mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23:08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 19), et O.M juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr ). XXX

LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud , et menetlusalune isik rikkus LS § see

76 lg 1 sätestatud nõuet ning juh väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit, mis ei tis olnud nõuetekohaselt registreeritud. Eluliselt usutav pole see, et tuues mootorratta Eesti Vabariigi territooriumile 2017.a märtsis polnud seda võetud kasutusse 8. augustiks 2018. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli näitab kohtu hinnangul ka seda, et tegemist mootorratas kogu aeg remond , mis is oli kasutusse võetud sõidukiga. Seega on kohtu hinnangul täidetud O.M-ile ette heidetava väärteo objektiivne koosseis.

Kohus leiab, et O.M pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes. Mootorsõiduki omanikul on kohustus enne sõitma asumist kontrollida, kas kõik seaduses ette istreeritud. nähtud nõuded on täidetud, s.h kas mootorsõiduk on nõuetekohaselt reg

Menetlusalune isik enda ütluste kohaselt teadis seda ja plaanis seda teha, kuid ei jõudnud. Seega möönis O.M , et kasutab registreerimata mootorratast ning arvestades seda, et mootorsõiduki tõi ta Eesti Vabariiki juba 2017.a märtsis, siis pole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et ta ei jõudnud enda mootorratast nõuetekohaselt registreerida.

Seega O.M

on oma tegevusega täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav

L

S § 203 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.M

on talle süüks arvatud LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui - ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-i poolt

LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et O.M-i

süü talle ette heidetava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi eeritava väärteo

kvalifits objektiivne koosseis seisneb

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – s 41 60 kilomeetrit tunnis. O.M-ile

heidetakse ette, et ta 08.08.2018 kella 22:26 paiku Ida-Viru maakonnas, XXX ristmiku juures juhtis esel teel kiirusega 93 kiirust mootorsõidukit asulasis km/h, millega ületas lubatud sõidu vähemalt 43 km/h.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 08.08.2018 juhtis ta mootorratt oli tema poolt see, et ast ja sõidukiiruse ületamise põhjuseks see oli toimumas väljaspool linna enne liiklusmärki kiiruse piirang mõned meetrid ja ta oli siis kahe sõiduki kõrval, otsustas natuke suurendada sõidukiirust, et neist eemalduda ja seega politsei tuvastaski tema poolt kiiruse ületamise.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

O.M-i poolt talle ette ka k heidetava väärteo toimepanemine on tõendatud iirusmõõturi

kasutamise protokolliga (tl 16), mille kohaselt 08.08.2018 kell 22:26 toimus liikumiskiiruse mõõtmine Ida , kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kasutati -Virumaal, XXX liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker Dual nr DC083479. Seade oli testitud 08.08.2018 kell 18:55 ja oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulasisese teega, hea nähtavus, pime aeg, sademeteta, kuiv ja kattega kahesuu us

naline tee. Mõõtja sõiduk liik . Kiirusmõõtur oli

kiiruse mõõtmise ajal statsionaarselt vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast . Toimus sõidukist. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Kiirusmõõturi l mõõtmise laiendmääramatus +/ ugem 99 km/h. Kiiruse

- 6 km/h. Lõplik mõõtetulemus 93 km/h.

Seda, et 08.08.2018 Stalker Dual nr DC083479 on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur taadeldud tõendab kohtule esitatud t , kust nähtub, et see aatlustunnistus nr TTRS-18/00079 (tl 46) mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/- 1 km/h. . Taadeldud on see mõõtevahend 29.03.2018

O.M-i poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemine väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas on tõendatud ka videosalvestusega (tl 36), mis on kohtu hinnangul iseseisvaks tõendiks, kuna täidetud on kõik VTMS § 31 lg 11 ära toodud tingimused, mille esinemise korral on salvestis väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks.

Seda, et O.M juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 18), mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23:08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 19), et O.M juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr ). XXX

Kohus leiab, et O.M pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes. Tema ütluste kohaselt oli ta teadlik, et tegemist on asulasisese teega, kus lubatud sõidukiiruseks on

50 km/h ning ta tahtis kiirust ületada möödumaks liikluses olnud mootorsõidukitest.

Seega O.M

on oma tegevusega täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav

L

S § 227 lg 3 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.M on talle süüks arvatud LS § 227 lg

-le 33 on isik järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-i poolt liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et O.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LKindlS

§ 81 järgi.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt tema transpordivahend ei olnud kindlustatud.

LKindlS § 81 sätestab vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest.

LKindlS § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 4 p 1 alusel tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses.

Käesoleval juhul on m u kohtuistungil antud ütlustega ja EUCARIS andmebaasi enetlusalune isik väljavõttega (tl 14) tõendatud see, et mootorrattas YAMAHA (reg nr XXX) puhul pole tegemist ei vanasõiduki ega võistlusautoga, mida ei kasutata liik enetlusalune isik peeti selle sõiduki

luses. M

juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus.

Seda, et O.M juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 18), mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23:08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 19), et O.M juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr ). XXX

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik O.M juhtis 08.08.2018 kell 22.26 kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus. O.M täitis enda tegevusega LKindlS § s 81 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes LKindlS § 3 - lg 2.

Kohus leiab, et O.M otsese tahtlusega pani talle ette heidetava väärteo toime KarS § 16 lg

3 mõttes. Asudes juhtima mootorratast peab juht veenduma, et tal on kehtiv liikluskindlustus.

Arvestades seda, et O.M töötab tema ütluste kohaselt autojuhina, milles tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, siis ta teadis ka, et mootorrattal, mida ta juhib peab olema kehtiv liikluskindlustus ja ta möönis, et ilma selleta paneb ta toime õigusrikkumise.

Arvestades ka O.M-i O.M varasemate väärteokaristuste olemasolu LKindlS § 81 järgi oli kindlasti teadlik, et tal puudub kehtiv liikluskindlustus, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima.

Seega on O.M talle ette oma tegevusega täitnud heidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav

LKindlS § 81 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.M on talle süüks arvatud LKindlS §

81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-i poolt

narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 151

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis

talle ette heidetava , jõudis järeldusele, et O.M-i süü ei ole väärteo toimepanemises

tõsikindlalt tõendamist leidnud.

NPALS § 151 lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §

-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe. Seega tuleb narkootilise aine tarvitamist eristada narkojoobes viibimisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2009.

, p 9). a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-49-09

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus.

O.M ei tunnistanud ennast kohtuistungil süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilist ainet Venemaal. Ta ei oska täpselt öelda, mis päeval ta tarvitas Venemaal narkootikumi. Tegemist oli esimese piiriületamisega ja see oli siis kui ta käis Venemaal sugulaste juures, kus see juhtuski. Ta peab passist vaatama, millal see ületamine toimus. Umbes nii oligi 3 päeva enne peatamist. Ta oli Venemaal umbes 10 tundi.

Seda, et O.M oli tarvitanud väärteoprotokollis ära toodud narkootilist ainet tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 17), mille kohaselt O.M-i suhtes 08.08.2018 kell 23.48 kasutatud indikaatorvahendit Drug Control Urin Cup #008CC1012, mille kehtivusaeg/kasutamisaeg on olnud kuni jaanuarikuuni 2020. Indikaatorvahendi näit oli positiivne.

Indikaatorvahend

näitas tetrahüdrokannabinooli tarvitamist. Kontrolli tulemusena tuvastati, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Tal esinesid järgmised joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, kõne kiire, kordab sama lauset mitu korda. O.M on nõustunud testi tulemusega.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 21-22) kohaselt võeti 09.08.2018 kell 00:25 O.M-ilt analüüsiks uriini ja tellitud uuringu tulemusena tuvastati, et prooviandja uriinis leidus tetr - -COOH). Seda, et ahüdrokannabinooli (THC), metaboliit karboksütetra hüdrokannabinooli (THC O.M-ilt võeti uriini tõendab ka terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 82 (tl 22).

EKEI arst- .2018 isiku joobeseisundi kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni hinnangust 03.09 olemasolu või puudumise kohta (tl 23) tuleneb, et O.M esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine.

Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et O.M oli tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet eeltoodud . Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust aine kasutamiseks ning menetlusalune isik ei toonud ettekirjutus oleks ka välja, et sellesisuline olemas.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub kanep I nimekirja. Seega on kanep kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

KarS § 6 lg 1 kohaselt Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest (KarS § 7).

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole usaldusväärselt ümberlükatud menetlusaluse isiku väide, et ta tarvitas narkootilisi aineid väljaspool Eestit, nimelt Venemaal. PPA andmebaasist KAIRI (tl 30) nähtub 31.08.2018 viimati käinud Vene Föderatsioonis , et O.M on perioodil 01.01.2018-

30.07.2018. Seda kinnitavad ka tema kohta tehtud piiriületuse andmed (tl 31), mille kohaselt 30.07.2018 lahkus

ta Vene Föderatsiooni.

Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et käesoleval juhul pole võimalik välistada seda, et O.M tarvitas narkootilist ainet Vene Föderatsioonis ka EKEI kohtutoksikoloogiaekspert Mailis

Tõnissoni vastus (tl 47), mille kohaselt organismis muutub/metaboliseerub kanepis olev tetrahüdrokannabinool (THC) karboksütetrahüdrokannabinooliks (THC-COOH), mida saab uriinist määrata. Peale ühekordset kanepisigareti suitsetamist võib THC H olla määratav uriini -COO sõeltestiga (ehk kiirtestiga) kuni 5 päeva, kuid üksikutel juhtudel võib erandlikult leida ka pikema aja jooksul. Seejuures, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kasutab THC-COOH avastamiseks ja kinnitamiseks tõenduslikke meetoteid gaasi massispektromeetriaga, mistõttu võib kromatograafiauriinist THC-COOH väga väikeseid kontsentratsioone leida ka pikema aja kui 5 päeva jooksul.

Seda, et käesoleval juhul pole tõsikindlalt tõendatud see, et O.M tarvitas narkootilist ainet

Eesti Vabariigis kinnitavad ka Vikipeedia) andmed (tl 48), mille kohaselt veebientsüklopeedia (

sõltub kanepi mise võimalus organismist selles, kui palju kanepit suitsetatakse ja ka kanepi leid

tugevusest. Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Narko Kohtu Instituut (US National Drug Court Institute) on välja toonud, et sagedastel kasutajatel tõenäoliselt on võimalik uriini prooviga saada positiivne tulemus kuni 10 päeva pärast viimast kasutamist ning väga sagedaste kasutajate puhul võib test olla positiivne uud pärast viimast kasutamist kuni 2 k . Riigikohus on kriminaalasjas

nr 3-1-1-23-17 punktis 18.3 välja toonud, et kolleegiumi hinnangul ei ole süüteomenetluses võimalik tugineda ka kohtuvälise menetleja otsuses viidatud Internetis avaldatud

veebientsüklopeedia (Vikipeedia) andmetele ja seda põhjusel, et selles allikas avaldatud andmete tõepära ei ole verifitseeritav (ei ole võimalik üheselt kindlaks teha autorit ja andmete päritolu).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on aga võimalik tugineda ka Vikipeedia andmetele, kuna selles veebientsüklopeedias on olemas info ka andmete algallika kohta ning eeltoodud instituut tegutseb siiani (https://www.ndci.org/) ja seda juba alates 1997.a ning arvestades üldteada olevana eeltoodud veebientsüklopeedia populaarsust, siis kohus leiab, et väga ebatõenäoline on see, et tegutsev instituut andmete ebaõigsuse korral ei sekku ja palu andmeid viia vastavusse tegelikkusega.

Seega, kuna O.M tarvitas keelatud ainet ilma arsti ümberlükkamatult ei ole tuvastatud, et ettekirjutuseta Eesti Vabariigi territooriumil, tuleb NPALS § 151 lg 1 järgi esitatud väärteos

menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja KarS § 6 lg 1 alusel äärteo menetlusaluse isiku teos v

tunnuste puudumise tõttu. Kohus leiab, et äärteomenetluse lõpetamine on põhjendatud, kuna v

käesoleval juhul ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid selle kohta, millises riigis O.M tarvitas narkootilist ainet.

O.M-i poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et O.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS §

203 järgi.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25. septembril juhtis ta mootorratast Kadastiku tänaval. Mootorratas ei olnud registreeritud ja ta ületas kiirust.

Seda, et O.M juhtis 25.09.2018 mootorratast Yamaha (reg nr otokollis XXX) väärteopr

toodud ajal ja kohas ukohta teisaldamise akt (tl 8), mille kohaselt O.M-ile tõendab ka sõiduki hoi kuuluv sõiduk Yamaha (reg nr XXX XXX XXX ), mis asus teisaldatakse hoiukohta .

LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

EUCARIS andmebaasi kohaselt on mootorrattas YAMAHA (reg nr ) esmaselt registreeritud XXX 01.08.1998 Inglismaal.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ning juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud.

Kohus leiab, et O.M pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Mootorsõiduki omanikul on kohustus enne sõitma asumist kontrollida, kas kõik seaduses ettenähtud nõuded on täidetud, s.h kas mootorsõiduk on nõuetekohaselt registreeritud.

Menetlusalune isik enda ütluste kohaselt teadis seda ja plaanis seda teha, kuid ei jõudnud. Seega möönis O.M , et kasutab registreerimata mootorratast ning arvestades seda, et mootorsõiduki tõi ta Eesti Vabariiki juba 2017.a märtsis, siis pole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et ta ei jõudnud enda mootorratast nõuetekohaselt registreerida. Arvestamata ei saa jätta subjektiivse koosseisu täidetusele hinnangu andmisel seda, et 08.08.2018 pani ta toime analoogse väärteo.

Seega O.M on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väärteo, mis on kvalifitseeritav

L

S § 203 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.M

on talle süüks arvatud LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui - ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-i poolt liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et O.M-i

mises on süü talle ette heidetava väärteo toimepane tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurim

41 60 kilomeetrit tunnis. O.M-ile heidetakse ette, a sõidukiiruse ületamises – et ta 25.09.2018 kella 16:30 paiku Ida-Viru maakonnas, juhtis XXX mootorsõidukit liiklusmärgi nr

351 (70 km/h) konnas kiirusega 116 +/- 5 km/h, irust mitte mõjupiir millega ületas lubatud sõiduki vähem kui 41 km/h võrra.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25. septembril juhtis ta mootorratast XXX. Mootorratas ei olnud registreeritud ja ta ületas kiirust. Tegemist oli väikese sõiduga, tema garaaž asub selle tänava lähedal. Tuli nii välja, et ta tuli sellesse garaaži, kuna tal oli vaba aega, sest tema reis jäeti ära ja ta otsustas teha viimast sõitu selle mootorrattaga. Ilm oli hea ja siis hakkaski sõitma. Ta teadis, et seal on tööstusala, seal on väike liiklus ja samuti oli mootorrattas pärast remonti ja otsustas, et teeb proovisõitu sellega. Ta ületas kiirust selle tõttu, et seal oli kurv, mille tõttu pidi ta pisut kiirust ületama ja seal politsei teda peataski.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

O.M-i poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemine on lisaks tema süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendatud kiirusmõõturi k ka asutamise protokolliga (tl 6), mille kohaselt 25.09.2018 kell

16:30 toimus liikumiskiiruse mõõtmine Ida , kus suurim lubatud sõidukiirus antud -Virumaal, XXX teelõigul on 70 km/h. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008358. Seade oli testitud 25.09.2018 kell 08.10 ja oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulasisese teega, hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuiv ja kattega kahesuunaline tee.

Mõõtja sõiduk liik Kiirusmõõtur oli kiiruse mõõtmise ajal statiivil. Toimus mõõtmine us.

kiirema

objekti jälgimisel. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel, liiklus üksinda. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme

116 km/h. Kiiruse helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem mõõtmise laiend -

111 km/h. määramatus +/ 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus

Seda, et 25.09.2018 Stalker II MDR nr AS008358 oli kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur taadeldud tõendab kohtule esitatud t , kust nähtub, et see aatlustunnistus nr TTRS-17/00300 (tl 45) mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/- 1 km/h. . Taadeldud on see mõõtevahend 22.12.2017

Kohus leiab, et O.M pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg

3 mõttes. Tema ütluste kohaselt oli ta teadlik, et ületab kiirust ning ta tahtis seda teha, kuna seal oli kurv, . mille tõttu pidi ta pisut kiirust ületama

Seega O.M rteo, mis on kvalifitseeritav on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava vää

L

S § 227 lg 3 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

O.M on talle süüks arvatud LS § 227 lg

-le 33 on isik järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-i poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et O.M-i on süü talle ette heidetava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.

LS § 38 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS § s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. LS § 88 l - g 1 kohaselt juhil peavad

mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

O.M tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25. septembril juhtis ta mootorrattast XXX. Tal ei olnud kaasas ei dokumente, juhiluba ega isikutunnistust.

Seda, et 25.09.2018 pani O.M toime talle ette heidetava väärteo tõendab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 7), mille kohaselt sellele kuupäeval tuvastati Ida Prefektuuris süüteomenetluse raames, et kontrollitavaks isikuks on O.M.

Kohus leiab, et O.M pani teo toime

talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16

lg 3 Ta teadis, et j teostajale tähenduses. uhtimisõigust tõendava dokumendi liiklusjärelevalve esitamata jätmine on LS § 242 lg 1 kohaselt karistatav ja möönis seda.

Seega O.M

ifitseeritav on oma tegevusega täitnud talle ette heidetava väärteo, mis on kval

L

S § 242 lg 1 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.M on talle süüks arvatud LS § 242 lg

-le 33 on isik järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.M-ile

mõistetav karistus ja lisakaristuse kohaldamise põhjendatus

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg , mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks -st 1 isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-

11, p 11 ja nr 3-1-1-52-

- ja 13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

00 trahviü karistatakse rahatrahviga kuni 1 hikut.

LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul pani O.M nii 08.08.2018 kui ka 25.09.2018 toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rik Karistuse mõistmisel kohaldab kumised sooritas ta mootorrattast juhtides.

kohus KarS § ning mõistab ühe usesätte alusel, mis näeb ette raskeima

63 lg 1 karistuse sead karistuse, st LS § 227 lg 3 järgi. Kohus hindab O.M-i d keskmisest suuremak süü s, kuna ühe teoga on toime pandud mitu

erinevat rikkumist. Kergendava asjaolu

nii 08.08.2018 kui ka 25.09.2018 toime na võib arvestada

pandud väärtegude puhul süü kohtuistungil avaldatud tunnistamist ja kahetsust. Karistuse eripreventiivse mõju prognoos on

– kohtuistungil tajutu pinnal järeldab kohus, et isiku üldine halb

õiguskuulekus on väga madal arvestades tema poolt toime pandud õigusrikkumiste vahele jäävat ajavahemikku. Seni määratud karistused ei ole tema mõtteviisi muutnud.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt väärtegusid (LS § 242 (tl 38-39) on ta varasemalt toime pannud samalaadseid lg,1, § 207, § 239 lg 1 p 1 ja LKindlS § 81

) ning tema poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised pole seega juhuslikku laadi. Kohus leiab, et on käesoleval juhul põhjendatud menetlusalust isikut karistada ainult raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki. onkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et K rahaline karistus ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik ning kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga.

Seega tuleb O.M-i KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada 08.08.2018 toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse

§ 227 lg 3 järgi arestiga alla keskmäära, s.o päeva ja 25.09.2018 toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadus arestiga alla esätte alusel, see on liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi keskmäära, s.o 7 päeva. Kokku tuleb O.M kanda 14 päeva aresti. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 5) tuleb menetlusaluse isiku karistuse kandmise alguseks lugeda

.09.2018 kell 16.30, mil ta peeti selles väärteoasjas kinni.

LS alusel kohaldada ka § 227 lg 5 p 2 on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks. Kohus peab

põhjendatuks kohaldada O.M-ile lisakaristust saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki Nähtuvalt karistusregis vat väärteokaristust . tri andmetest on O.M 6 kehti . Samas kohus leiab, et karistusregistri seaduse § 24 kohaselt peaks neist neli olema kustutatud ning kohus ei arvesta neid menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et O.M on ka 12.03.2018 toime pannud samalaadsed väärteod, v.a kiiruse ületamine ja

23.05.2018 on teda karistatud ka turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmisega seoses.

Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei saavuta ainult põhikaristusega soovitud eesmärki, s.o seda, et menetlusalune isik teeks mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käituks edaspidi õiguskuulekalt. Seega peab kohus põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist, sest ilma selle kohaldamiseta pole kohtu hinnangul võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selle kohta, et O.M ei pane enam toime uusi samalaadseid väärtegusid annab aluse selliseks järelduseks menetlusaluse isiku selgitused . Kohtule

õigusrikkumiste toimepanemise kohta ja ka samalaadsete väärtegude toimepanemise ajavahemik, mis näitab, et tegemist oli harjumussüütegudega.

Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-18-17 priminaalkolleegium on s 13 välja toonud, et k korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusohaldamisel tuleb või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse k vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr , p 9 ja nr 3-1-1-122-13 3-1-1- 59-15, p 12).

Kohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata ustele varasematele väärteokarist jätkuvalt ja

korduvalt tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada ning põhikaristus pole piisav tagamaks tema seaduskuulekust LS § 227 lg 5

. Seega p 2

alu

sel tuleb võtta O.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus minimaalmääras, s.o KarS § 50 lg 2 näeb ette ainult ühe erandi, mil pole võimalik võtta ära

3 kuuks. mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimelt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võeta ära isikult, kes kasutab m Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-26-10 p-s 7.3 ootorsõidukit liikumispuude tõttu.

märkinud, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Väärteoasjas nr on Riigikohus nõustunud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele 3-1-1-6-17 karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Märgitakse, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, kuigi tegelikult see nii ei ole, sest

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta vaid mootorsõidukit liikumispuude tõttu kasutavalt isikult.

Käesoleval juhul on O.M välja toonud, et juhtimisõiguse olemasolu annab talle võimaluse täita enda töökohustusi, kuna ta töötab autojuhina. Kohus leiab, et karistuse eesmärgiks ei ole see, et isik kaotaks enda töökoha ning sellega kaasneva seadusliku sissetuleku äraelamiseks

. Samas kohus ei saa ignoreerida seda, et käesoleval juhul on O.M süsteemselt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, mille tõttu on ta seadnud sellega ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elu ja tervise. Autojuhina töötav isik, kes igapäevaselt osaleb liikluses juhtides suurema ohu allikat, peab olema eriti tähelepanelik kõikide liiklusreeglite ja liikluskorralduste järgimisel ning kohus leiab, et minimaalseks ajaks, s.o 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on just selliseks ajaks, kus O.M on võimalik meelde tuletada kõik kehtivad liiklusreeglid ning võtta ka vastu otsus, kas ta on võimeline parandama enda liikluskuulekust ning seoses sellega, kas ta on sobiv isik osalemaks aktiivselt suurema ohu allika juhina liikluses.

Menetluskulud

e hüvitamine

Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks O.M-i joobe tuvastamise kulu kokku summas 119,19 eurot (tl 21, 24). Kuivõrd väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 menetlusalase järgi isiku suhtes lõpetatakse, tuleb enetluskulud jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. eeltoodud m

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik