2-18-5877/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Mõistlik

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5877

Tsiviilasi, hageja nõue

C Pi (P) hagi H Mi (M)

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: C P (isikukood: xxx, elukoht:

esindajad

xxx

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ivo

Mahhov (e-post: mahhov@adv.ee)

Kostja: H M (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi

Sulev Tammemäe (e-post: sulev.tammemae@lplaw.ee)

Resolutsioon

1. Jätta C Pi (P) hagi H Mi (M) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks läbivaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-18-5877

ning mõista C Pilt välja H Mi kasuks menetluskulud summas 621.00 eurot (koos

käibemaksuga).

4. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50.00 eurot.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on C Pi hagi H Mi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-17-5345 kompromissilepingu,

mille kohus kinnitas 16.02.2018 määrusega. Kompromissi p-s 2.3.2 kohaselt avaldasid pooled

järgmist: “Kostja poolt on raha täpne kogusumma Eesti Krediidipangas kontrollimata, kuid

pärimistoimiku andmete kohaselt on kontol nr xxx raha summas 57 eurot ja 34 senti ja kontol nr

xxx raha summas 4574 eurot ja 47 senti.“. Sama kompromissi p 5.3 kohaselt mõisteti Eesti

Krediidipanga arvetel olev raha välja hagejale. Kui hageja pöördus panga poole, siis selgus, et

nimetatud summat kontol ei olnud, kuna kostja on 01.02.2017 võtnud välja 2500.00 eurot ning

02.02.2027 3000.00 eurot. Kostja keeldub hagejale raha tagastamast, kuigi 16.02.2017

kohtumäärus on jõustunud.

Hageja leiab, et kostja ei ole kohustust korrektselt täitnud VÕS § 108 mõttes. Või alternatiivselt viis

kostja hageja eksimusse TsÜS § 92 lg 3 p 1 mõttes või sõlmiti leping pettusega TsÜS § 94 lg 2

mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista 2690.84 eurot, millele lisandub viivis.

Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees rikkunud ning kostja talitas

vastavalt kompromissilepingus kokkulepitule.

30.07.2018 ja 05.09.2018 menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt palub kostja

määrata hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 621.00 eurot (koos käibemaksuga),

mis koosneb tasust osutatud õigusabi eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja

õigusteenust tunnihinnaga 115.00 eurot (millele lisandub käibemaks). Esindajal kulus

menetluskulude nimekirjade kohaselt esindamisele kokku 4 tundi ja 30 minutit – 12.06.2018

hagiavalduse ja tõendite analüüsile, hagile vastuse koostamisele 4 tundi ning hageja täiendava

nõude analüüsile ja sellel vastuse koostamisele 30 minutit. Avaldustes sisaldub kinnitus, et kõik

märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane.

Hageja tähtaegselt seisukohta kostja esitatud menetluskulude nimekirjadele esitanud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Pooled vaidlevad jõustunud kompromissilepingu punkti tõlgendamise üle.

TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral

pool esitada teise poole vastu tuvastusnõude. Seda võib esitada ka juhul, kui täitedokumendi

täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Seega on välistatud uue

sooritushagi esitamine, kuna täitedokument ei kaota ainuüksi sõnastuse erineva tõlgenduse pärast

õigusjõudu.

Kohus leiab, et tuleb jätta läbivaatamata C Pi hagi H Mi vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

II TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse

läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei

esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet,

st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja teostatud toimingutele täies ulatuses põhjendatud ja

vajalik ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Lepinguline esindaja ei ole nimetatud kulusid üle paisutanud

ning need on proportsioonis tsiviilasja keerukuse ning kohtule esitatud seisukohtade sisuga.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on selgitanud, et kostja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 621.00

eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas

621.00 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik