4-09-16128/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 27.10.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik

E.S, isikukood 38304240251, elukoht xxx, töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 järgi Istungil osalenud isikud

Põhja PP Kesklinna politseiosakonna esindaja Kadi Muts

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi E.S Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete

seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 12 päeva.

Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 07.12.2009.a.

Nimetatud kuupäevaks aresti kandmisele mitteasumisel kohaldada E.S-i suhtes sundtoomist.

Välja mõista E.S-ilt ekspertiisitasu summas 3322.- krooni. Ekspertiisitasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034800017 või Hansapangas 221023778606 viitenumbriga 2800049777.

Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 27.10.2009.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1155810 02.07.2009.a., nr AB 1169481 04.08.2009.a. E.S oli tarvitanud narkootilist ainet – fentanüüli – ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoasi nr.4-09-16128

2 2

Oma tegevusega pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kutse isiklikult kätte saanud,

kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta..

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1724/11, 2151/71, menetlusaluse isiku enda ütlustega ja teiste toimiku materjalidega.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et E.S on varem korduvalt karistatud samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest, sh ka arestiga, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi, rahatrahvid on tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg.1 p.1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik