3-18-1986/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1986 Määruse kuupäev

19. oktoober 2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

N. Š riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja N. Š Resolutsioon Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse tõlge toimetatakse kätte taotlejale. Asjaolud

1. N. Š esitas 25.09.2018 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse. 27.09.2018 määrusega edastati taotlus Tartu Halduskohtule. 18.10.2018 saabus Tartu Halduskohtule N. Š riigi õigusabi taotlus palvega võimaldada talle riigi õigusabi tema esindamiseks haldusja halduskohtumenetluses, kuna ta arvab, et kambrid on Viru vanglas liiga väikesed. Taotlejal puuduvad juriidilised teadmised, et kaitsja eest tasuda.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tõlgendab taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 ja 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Kohus peab tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

4. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on kaebaja esitanud kohtutele arvukalt taotlusi ja kaebusi. Taotleja on esitanud kohtule arusaadavad ja põhjendatud avaldused, sh kaebused, apellatsioonkaebused ja määruskaebused. Samuti on taotleja korduvalt iseseisvalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. See näitab, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi praeguses asjas.

5. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

(allkirjastatud digitaalselt)