4-09-2448/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-2448 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Rene Rohtlaane väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi; Menetlusalune isik

Rene Rohtlaan (isikukood 37710010278, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ P T ) Asja läbivaatamise kuupäev 26.oktoober 2009.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse, esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 29 lg 1p 1, 83 p 2, 107-111, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Rene Rohtlaan LS § 741 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. Lõpetada väärteomenetlus Rene Rohtlaane suhtes LS § 7435 lg 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 3. Kohustada Rene Rohtlaant asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 26.11.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. 4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. 5. Rene Rohtlaane poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Rene Rohtlaane suhtes sundtoomist arestimajja

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Rene Rohtlaane suhtes on koostatud 21.01.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1098174 selle kohta, et tema, 21.01.2009.a. kell 11.01 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vabaduse pst ja Hämara tn ristmikul liikudes sõiduautoga Mercedes Benz reg. nr xxx Hämariku tn suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri, rikkudes sellise tegevusega LS §-de 20 lg 1 ja 17 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 741 lg 2 ja 7435 lg 1 järgi.

Rene Rohtlaan Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.10.2009.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema elukaaslasele M K 01.10.2009.a. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Kohtuistungi toimumise kohast ja ajast oli menetlusalune isik teadlik. Kohus on teavitanud menetlusalust isikut kohtuistungi toimumise kohast ja ajast elektronposti teel. Menetlusalune isik Rene Rohtlaan on 25.10.2009.a. kinnitanud kohtusekretärile e-posti aadressile saadetud kirjas, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid taotleb uuesti kohtuistungi edasi lükkamist ning seda seoses töömahu suurenemisega Rovaniemis ja nimelt on tema viibimine Eestimaa pinnal 26.oktoobril võimatu. Kohtule esitatud taotluses Rene Rohtlaan märgib, et tema lähim Eestisse saabumise kuupäev on 20.november ning et siis peale seda kuupäeva nädala jooksul, oleks tal meeldiv kohtuga kohtuda. Kohus peab menetlusaluse isiku Rene Rohtlaane poolt esitatud taotlust põhjendamatuks ja jätab selle rahuldamata. Nimelt 11.septembril 2009.a. juba laekus kohtunik A.Salo kasutuses olevale töö e-posti aadressile Rene Rohtlaane poolt esitatud taotlus 23.09.2009.a. toimuva kohtuistungi edasilükkamiseks ning seda seoses asjaoluga, et tema saabub alles 12.10.2009.a. Eestisse ja jääb siis pikemaks ajaks. Kohus arvestas esitatud taotlusega, rahuldas selle ning kooskõlastades kohtuvälise menetleja esindajaga lükkas 23.09.2009.a. kohtuistungi edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 26.10.2009.a. kell 09.00. Kohus peab menetlusaluse isiku poolt 25.10.2009.a. saadetud taotlust, uue kohtuistungi aja määramiseks, esitatuks eesmärgiga hoiduda eemale temale võimalikust kohtu poolt mõistetavast karistusest. Kohtu hinnangul ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi kontrollitavat tõendit selle kohta, et ta viibib tööl Rovaniemis, mistõttu peab kohus Rene Rohtlaane väiteid paljasõnalisteks.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi osaliselt väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Rene Rohtlaane süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega ja seda väärteo toimepanemises, milline on kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteomenetlus Rene Rohtlaane suhtes LS § 7435 lg 1 järgi, tuleb lõpetada, VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja märkis, et Rene Rohtlaan jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Rene Rohtlaant väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest LS § 741 lg 2 järgi arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Rene Rohtlaane süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises 21.01.2009.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: Eelõige menetlusaluse isiku suhtes 21.01.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel Karl Kalda poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 1098174,

3 millisest nähtub, et Rene Rohtlaan on tunnistanud, et juhtis eelpool märgitud kuupäeval s.o 21.01.09.a autot, kuna auto oli vaja toimetada sõbra hoovi ning et ta soovib kergemat karistust (lk 1). Samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millisest nähtub, et 21.01.2009.a. kell 11.01 eemaldati Rene Rohtlaan liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel sõiduki Mercedes Benz reg nr. xxx juhtimiselt Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabel Karl Kalda poolt ning seda seoses sellega, et Rene Rohtlaanel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (lk 2). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtusb, et ka 28.07.2008.a. otsustas politseiametnik Karl Kalda kõrvaldada Rene Rohtlaan sõiduki Mercedes Benz reg nr. xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (lk 8). Rene Rohtlaan poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi on õige. Kohus nõustudes kohtuvälise menetleja taotlusega, asub seisukohale, et Rene Rohtlaan tuleb temale süüks arvatud väärteo toimepanemises, milline on kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel õigeks mõista s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Nimelt asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud tõendeid, selle kohta, et Rene Rohtlaanel puudus 21.01.2009.a. kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri. Menetlusalust isikut ei ole antud asjaolus ülekuulatud, menetlusalune isik ei ole andnud märgitu kohta seletust, samuti ei ole kohtule esitatud muid kontrollitavaid tõendeid, millised oleksid aluseks Rene Rohtlaanele süüks arvatava väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 7435 lg 1 järgi, milline seisnes LS § 17 lg 3 nõuete rikkumise, omistamises.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Rene Rohtlaane süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises on aga tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudub õigus sõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele teadmisele, asus Rene Rohtlaan mootorsõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Rene Rohtlaan on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus asub seisukohale, et Rene Rohtlaan ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on ka varem Rene Rohtlaant karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Lisaks on Rene Rohtlaant karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole viimane hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga - 5 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 26. november 2009.a.

Aulike Salo Kohtunik

4