4-18-2978/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-2978

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoobril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2978 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

L.S-i (L.S) kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri skuse korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveke

kohtuesindusgrupi 04.06.2018. a üldmenetluse otsuse

pea 2302,18,003605 223 lg 1 le väärteoasjas nr LS § järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

L.S (isikukood: ) XXX Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxx E-post: xxx

T

öökoht ei tööta : Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Aadress: Tallinn Harjumaa 11316 Rahumäe tee 6/1 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik

Kirjalik lg 1 alusel menetlus VTMS § 120

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS -st 2 kohus otsustas: § 132 p

1. Rahuldada osaliselt L.S-i (L.S) kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 04.06.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,003605.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 04.06.2018. a üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,18,003605 määra ja osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas.

3. Mõista L.S ile LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest -

karistuseks rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühikut, s.t 120 (sada kakskümmend) eurot.

4. - KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel määrata mõistetud L.S-ile kohtu poolt 30

trahvi 120 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul ühiku ehk

4-18-2978

2

alates kohtuotsuse jõustumises kolmkümmend t, s.t igakuiselt tuleb tasuda 30 ( ) eurot.

5.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks - vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo

lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti või e - - postiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab

vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile - lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

04.06.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse üldmenetluse otsuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P

väärteoasjas nr 2302,18,003605 L.S-i suhtes (KVM 46). Otsusega karistati L.S-i tl

liikluss lg 1 eest 75 eaduse (edaspidi: LS) § 223 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalus lg 1

t isikut karistati LS § 223 järgi selle eest, et ta 23.04.2018. a kell 11:49 Harjumaal Tallinnas Kloostrimetsa ja Lükati teede ristmikul suunaga Kloostrimetsa tee poole

juhtis mootorsõidukit Audi Q5 registreerimismärgiga , vastavalt oma sõiduki kiirusele ei xxx

hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool seisma jäänud sõidukile Hyundai ning sõitis sellele tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja

varalise kahju L L -ile ning tervisekahjustused J L. protokolli ja -otsuse kohaselt AS Väärteo

rikkus L.S sellise tegevuseg -s 1

lg 1 a LS § 46 lg sätestatut ja pani toime LS § 223 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 44, 45, 46).

2. KAEBUS

04.06.2018. a esitas menetlusalune isik L.S avaliku e-toimiku kaudu Harju Maakohtule

kaebuse koos lisaga (kohtu tl 1-3 Politseija Piirivalveameti 04.06.2018. a otsuse peale )

väärteoasjas nr temale määratud 2302,18,003605. Menetlusalune isik taotles rahatrahvi vähendamist. Kaebaja xxx ja tegutseb xxx vabatahtlikuna põhjendas rahatrahvi vähendamist sellega, et ta on (ilma tasuta), ei tööta ning kutsus kannatanule kiirabi omal algatusel, pidades enne nõu

kannatanuga. Kuivõrd kannatanu oli väga ehmunud, otsustas kaebaja, et parem karta kui

kahetseda ning kutsus igaks juhuks kiirabi.

Sõidukite vigastused olid minimaalsed – mõlemad

autod sõitsid sündmuskohal minema, tegemist oli plekimõlkimisega. Kaebaja avaldas ühtlasi, t

et ta kahetseb oma tähelepanematust ja pikivahe mittehoidmist, samuti kiirabi ning politsei ressursi raiskamist.

26.06.2018. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4 jättis Harju Maakohus -18-2978 L.S-i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks

aega 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest sai kaebuse käiguta (kohtu tl 4-5). L.S

4-18-2978

3

jätmise kohtumääruse avaliku e toimiku kaudu kätte selle tegemise päeval ehk 26.06.2018. a -

(kohtu tl 6). Seega oli kaebuses esinevate puuduste 03.07.2018. a. kõrvaldamise viimane päev

L.S saatis e-postiga Harju Maakohtule (kohtu tl 7-9 26.06.2018. a kaebuse täienduse ).

K on kohtule esitatud L.S aebuse täiendus tähtaegselt. Kaebuse täienduses nõustus kirjaliku menetlusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. A SEISUKOHT KOHTUVÄLISE MENETLEJ

06.07.2018. a saatis Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv Harju Maakohtule

kirjaliku seisukoha L.S-i esitatud kaebusele (kohtu tl 12-13). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline mene jäi väärteootsuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus tleja rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus on määratud õigetel alustel. Tegemist on

ühiskonnaohtliku teoga, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ning tervis. Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud

rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine nii põhikui ka lisakaristusena. Rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali, et selline

hoolimatu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Antud juhul kaasnes lisaks

varalise kahju tekkimisele ka teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Kuna tekkinud tervisekahjustus osutus kergeks, tuleb isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust ning kergendava asjaoluna on võetud arvesse süü tunnistamist. Määratud

karistus, mille suuru

s jääb alla sanktsiooni keskmise määra, vastab isiku süü suurusele, on

vajalik isiku mõjutamiseks õiguskuulekusele ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohtuväline menetleja ei ise tähtaja vaidle vastu, kui kohus muudab otsust rahatrahvi tasum

osas ning võimaldab menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi ühe aasta jooksul.

4. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra

ja kandmise viisi osas . , võimaldades menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ositi

4.1. sus

Väärteo koosseis, õigusvasta ja süü Objektiivne koosseis

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuh - - i poolt

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb

seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 46 lg 1, mille järgi peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse L.S ile ette mootorsõiduki - juhtimisel selliste

liiklusnõuete rikkumist, tekitati varaline kahju L L -ile ning ettevaatamatusest millega AS

tervisekahjustus J L. L.S kas Seega peab kohus analüüsima, kas juhtis mootorsõidukit,

ta tegi seda kas ta selle teoga teisele isikule varalise liiklusnõudeid rikkudes ning põhjustas kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

23.04.2018. a kuulati L.S üle tunnistajana ning tema ütlustest (KVM tl 39 pöördel)

4-18-2978

4 nähtuvalt juhtis ta 23.04.2018. a kella 11:49 ajal mootorsõidukit Audi Q5 registreerimismärgiga

xxx, Kloostrimetsa tee- Tallinnas Lükati tee ristmikul, , kui tema ees sõitis Hyundai

registreerimismärgiga . Jõudes nimetatud ristmikule vähendasid mõlemad sõidukijuhid xxx ,

sõidukiirust, et veenduda, et kedagi Kloostrimetsa teelt e . Hyundai, registreerimismärgiga i tule xxx hakkas kiirendama, samuti ka tema. Mingil põhjusel aga ees sõitev Hyundai pidurdas ning kuna ta ei suutnud ise enda sõidukiga pidama jääda, sõitis Hyundaile registreerimismärgiga xxx

tagant sisse. Kella 11:49 ajal helistas politseisse ning kontrollides Hyundai roolis olnud

naisterahvast, selgus, kiirabi toimetas ta haiglasse. et ta oli saanud vigastada, mistõttu

Tunnistaja J L 08.05. 23.04.2018 2018. a ütlustest (KVM tl 42 pöördel) nähtub, et ta juhtis

sõidukit registreerimismärgiga Lükati Hyundai Santa Fe xxx teel Kloostrimetsa tee suunas kui peatus, et peateel sõitvat autot läbi lasta. Siis tuli tagant löök, mistõttu lõi pea vastu uksepiita.

Autost ta ei väljunud, jäi oma kohale. Turvavöö oli kinnitatud kuni kiirabi teda haiglasse toimetama asus. 10.05.2018. a menetlusaluse isiku ülekuulamisel (KVM tl 43 pöördel) antud ütlustes kinnitab L.S, et sõitis 23.04.2018. a Lükati teel suunaga Kloostrimetsa tee poole. Veendudes, et

ees olev juht hakkab ristmikule sõitma, hakkas ta kiirendama ja vaatas korra vasakule, et

ohutuses veel veenduda. Ootamatult pidurdas tema ees olev juht ja L.S

sõitis talle otsa. Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariipolitseinik K N poolt 23.04.2018. a teostatud

sündmuskoha vaatlusprotokolli (KVM tl tõendatud 3-4) kohaselt on menetlusaluse isiku L.S-i

ja tunnistaja J L

poolt antud ütlused väärteo toimumise kohta. Sündmuskoha

vaatlusprotokollile lisatud fototabelid (KVM tl 5-35) tõendavad sündmuskoha sõidukite

õnnetusjärgset asendit sõidukitele tekkinud kahju. Fototabelitest nähtub, et õnnetuse ning

tagajärjel on kahjustatud Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Audi Q5 esiosa parempoolne külg (pamper, iluvõre, kapotikaas, esituli pole purunenud) ja parempoolne esitiib.

Sõiduautol Hyundai Santa Fe, registrimärgiga on kahjustatud tagaosa vasak külg xxx (plastikkaitse alaosa purunenud, reflektor purunenud pagasiluugi vasakpoolne osa kahjustatud, vasakpoolse tagumise poritiiva tagaosa kahjustatud, tagatuli terve).

Kahjustatud sõiduki Hyundai Santa Fe numbrimärgiga xxx 23.04.2018 vaatlusprotokollist (KVM tl 36) nähtub, et sõiduki tagaosa, vasak taganurk on avariilised, pagasiluuk, tagastange

avariilised. ed olid Sõiduki pidurisüsteem oli korras, rehvide seisukord vastasid nõuetele, tul olemas ja vastasid nõuetele, klaasipuhastajate ja peeglite seisukord oli korras ja vastas nõuetele.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Audi Q5 registrimärgiga xxx 23.04.2018

vaatlusprotokollist (KVM tl 37) nähtub, et õiduki esiosa ja parem esinurk, avariilised olid s

kapott, parem esimene

poritiib. Käiguvaheti oli asendis „P“. Ida-Tallinna Keskhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, haigusjuht

nr xxx (KVM tl 40-41 L toimetati 23.04.2018. a kell 12:06 Ida-Tallinna ) tõendab, et J küll

Keskhaiglasse, kuid sellest ei nähtu J vigastused, samuti talle osutatud ravi iseloomu või L

kirjeldust. Kohus leiab, et tervisekahju tekitamine J L ei ole st leidnud. seetõttu tõendami

Tunnistaja

t , et ja menetlusaluse isiku ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollis nähtub

L.S ei pidanud kinni LS § 46 lg 1 sätestatud kohustusest, mille kohaselt peab juht

vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 46 lg

2 kohaselt peab asulasisesel teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise

pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. Samuti nähtub nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka avariis osalenud sõiduauto Hyundai Santa Fe ning Audi Q5 vaatlusprotokollidest, et autod said liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi. Eeltoodud tõenditest tulenevalt on selge, et L.S on 23.04.2018. a kella 11:49 ajal juhtinud mootorsõidukit (Audi Q5 registreerimismärgiga xxx) Harjumaal Tallinnas Kloostrimetsa tee ja

4-18-2978

5 Lükati tee ristmikul suunaga Kloostrimetsa tee poole sellist pikivahet hoidmata, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ning tekitanud sellise

käitumisega varalise kahju L ile. Seega on L.S täitnud LS § 223 lg s 1 sätestatud L - AS - väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud

asjaolu, et isik paneks alati ka se toime kavatsetult. nõuetekohase pikivahe mittehoidmi

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et L.S pani temale etteheidetava väärteo toime

hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et

isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei

tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. L.S on nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes (KVM tl 43) kui ka kohtule esitatud

kaebuses (kohtu tl 1-3, 8-9) selgitanud vaatas vasakule ajal, mil , et oli tähelepanematu ning

tema ees kiirendav sõiduk Sellega jättis L.S märkamata asj ootamatult pidurdas. aolu,

mille tähelepanemiseks ta kohustatud. Nõuetekohase oli pikivahe valimisel oleks L.S

märganud ees ootamatult pidurdanud sõidukit ning jõudnud ka ise vastavalt olukorrale

reageerida. Seda L.S arvesse võttes leiab kohus, et pani temale etteheidetava väärteo

toime hooletusest

ning seega on

-s 1 KarS § 18 lg 3 tähenduses L.S täitnud LS § 223 lg sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid L.S-i teos ei esine. Samuti on L.S süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt

14- 1985. aastal KVM tl 43 aastane (sündinud – ).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et L.S on pannud

toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2

23 lg 1 järgi.

4.2. Karistus

Karistuse määr LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg 2 alusel ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on L.S i karistanud vaid põhikaristusega, määrates - menetlusalusele isikule karistuse kergema karistusliigi järgi ehk kohaldades rahatrahvi. Samuti ei ole kohtuväline menetleja määranud L.S ile rahatrahvi selle maksimaalses määras, s.t -

300 trahviühikut (1200 eurot), vaid veerandmääras

75 trahviühikut ehk 300 eurot. Kuivõrd , s.o kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldanud LS § 223 lg 2 alusel ning arvestades reformatio in peius põhimõtet, mille kohaselt ei või kohus menetlusaluse

isiku olukorda raskendada, kui kaebuse esitab menetlusalune isik, siis analüüsib kohus järgnevalt vaid põhikaristust. Sealjuures peab kohus lähtuma samuti kergemast karistusliigist

4-18-2978

6

ehk rahatrahvist. Kui 223 -s 1 võrd LS § ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, lg

tuleneb see KarS § 47 lg st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr trahviühikut. - kolm

KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab L.S ile -

mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3 300 trahviühikut (s.o 12 - -1200 eurot) ehk

sanktsiooni keskmine oleks

ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.S i süü suurust mõjutab asjaolu, et LS § 46 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu on - ta toime pannud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo ning tekitanud seejuures varalise kahju teisele

isikule, kui . Seega d tervisekahjustuse tekkimine ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud tuleb menetlusaluse isiku süü lugeda pigem väikseks. Arvestades, et väärtegu saab toime panna

tahtlikult ja ettevaatamatusest ning L.S pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti isiku väiksemale süüle. Neid L.S-i süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb

lugeda . väikseks Kohus leiab, et L.S-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 46). L.S on oma kahetsust avaldanud ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-3, 8-9). Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine (KVM tl 46). Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik L.S i mõjutada edaspidi hoiduma süüte - gude toimepanemisest.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad L.S käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel kriminaalja väärteokaristused. Kuna L.S pani temale etteheidetava väärteo toime

hooletusest, siis leiab kohus, et praegust juhtumit tuleb pigem vaadelda kui erand . it Kuivõrd isikul puuduvad varasemad karistused ja ta pani etteheidetava teo toime hooletusest ja pigem juhuslikult, siis leiab kohus, et eriprevensiooni tõttu on võimalik L.S ile mõista süüle -

vastavast karis

tusest veidi väiksemat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu

kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi käesoleval juhul on tegemist teoga, milleg

a seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ja tervis, ei pea kohus siiski antud juhul

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Nimelt leiab kohus, et praegusel

juhul piisab menetlusalusele isikule mõistetavast rahatrahvist kui kergemast karistusliigist selleks, et panna isikut edaspidi oma käitumist muutma, s.t osalema liikluses hoolikamalt.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et L.S-i ning eripreventsiooni on süü on väike põhjendatud karistuse vähendamine. Seega kohtuvälise menetleja poolt L.S ile määratud -

75 trahviühiku ehk 3 ületab L.S i süü -

00 euro suurune rahatrahv ja eriprevensiooni

vajadusele vastava karistuse suurust. tuleb tema rahatrahvi 30 Seetõttu le määratud vähendada trahviühikuni, s.o 120 euroni.

4-18-2978

7 Trahvi tasumine ositi L.S on oma kaebuses põhjendanud, et ta on xxx ja tegutseb xxx vabatahtlikuna, palka ei saa ning on töötu. Kohtu hinnangul võib nendel kaalutlustel L.S ile võimaldada rahatrahvi - ositi tasumist.

KarS § 66 lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Arvestades, et kohtuväline menetleja mõistis L.S-ile 30 trahviühiku ehk 120 euro suuruse

rahatrahvi, siis annab kohus L.S-ile temale karistus võimaluse tasuda eks mõistetud 120

euro suuruse rahatrahvi ositi 4 t kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s. igakuiselt kuulub tasumisele 30 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini

ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24

lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)