4-18-4297/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4297

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-4297 (2302,18,006425) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

J.H

21.08.2018.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist

Aivar Hirs’i väärteoasjas nr

01.08.2018.a otsusele 2302,18,006425. Kaebuse esitaja J.H, isikukood: ; elukoht: xxx; XXX e-mail: xxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta J.H Põhja prefektuuri 21.08.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i

01.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 23 kohtuvälise menetleja otsuse 02,18,006425 tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 01.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,006425 muutmata.

Vastavalt LS § 127 on J.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse ärakiri saata J.H le ja Piirivalveameti Põhja - ning Politsei-

prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

4-18-4297

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati Liiklusseaduse ( alusel J.H ) § 227 lg 3 edaspidi LS

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et J.H

09.07.2018.a kell 18.11 ajal Tallinna linnas Narva mnt Kuristiku tn ja Pirita tee vahel juhtis

113 km/h +/- 4 mootorsõidukit, kiirusega km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli km/h. J.H

59 km/h. Samuti juhtis J.H ületas lubatud sõidukiirist mitte vähem kui mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Oma sellise tegevusega rikkus J.H

15 lg 1 p 2 / LS § Suurim lubatud sõidukiirus

asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis/

73 lg 2 / ja LS § Liikluses kasutatav mootorsõiduk peab

vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele/ d, mis on nõudeid, pannes toime väärteo

kvalifitseeritav

3 / ad LS § 227 lg Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 60 kilomeetrit tunnis –

– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni / ja LS § 207 lg 1 /Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/

järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras J.H KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 227 lg karistuseks

. järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 (neljaks) kuuks KAEBUSE SISU

21.08.2018.a esitas J.H kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i

01.08.2018.a otsuse väärteoasjas nr 23 tühistamis 02,18,006425 eks ning kergema karistuse määramiseks.

Kaebuse kohaselt palub J.H . Samuti karistuse määramisel jätta alles juhtimisõigus soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 25.09.2018 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata, kuna isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on

4-18-4297

põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega, on vajalik erija üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning alused karistuse kergendamiseks puuduvad. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et J.H kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i

01.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 23 ,18,006425 tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis

Liiklusseaduse § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kilomeetrit tunnis. Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise käigus 41-60

lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on Liiklusseaduse § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Vastutus kommenteeritava paragrahvi järgi järgneb juhul, kui mootorsõiduki juhtimisel ületati lubatud sõidukiirust 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit.

Liiklusseaduse § 207 lg 1 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Vastutus kommenteeritava paragrahvi järgi järgneb juhul, kui liikluses juhitakse mootorsõidukit, mis ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kohus loeb süüdistatava LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud DVD-plaadil oleva salvestusega, nr 20180710370102 ning taatlustunnistusega nr TTRS-17/00181 väärteoprotokolliga . DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub, et 09.07.2018.a kella 18.11 ajal Tallinna linnas Narva mnt Kuristiku tn ja Pirita tee vahelisel teel sõitis mootorsõiduk Honda CBR 600RR registreerimismärgiga x kiirusega 113 km/h (+/- 4 km/h), kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, tiheda liiklusega alas, nähtavus oli hea, sademeteta ning teeolud olid kuivad.

Taatlustunnistuse nr TTRS-17/00181 kohaselt vastab mootorsõiduk Honda CBR 600RR registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 (LE0205). x

Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1’le nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. 20180710370102 Väärteoprotokollist nr nähtub, et mootorsõidukit Honda CBR

600RR registreerimis x j . märgiga uhtis sõidukiiruse ületamise ajal J.H

4-18-4297

Kohus loeb süüdistatava LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige maanteeameti liiklusregistri väljavõttega. Väljavõtte kohaselt puudus mootorsõidukil Honda CBR 600RR registreerimismärgiga

x 11.07.2018 seisuga kehtiv tehnoülevaatus.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et J.H juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui km/h. Väärteo toimepanemist ei eitanud ka kaebaja Tõendatud on ka .

asjaolu, et J.H poolt juhitud mootorsõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seega vastab pool

J.H toimepandud tegu LS § 227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 sätestatud t objektiivsetele tunnustele.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 sätestatud

süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et J.H rikkus seadust teadlikult ja otsese tahtlusega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo puhul. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Otsene tahtlus on määratletud isiku kindla, teatud koosseisule vastava asjaolu vääramatu teadmise kaudu. J.H poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (59 km/h), et see pidi olema kaebaja poolt selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti ei ole kaebaja märkinud, et oli antud teelõigul kehtestatud lubatud sõidukiiruse osas eksimuses. Kaebaja oli teadlik, et ta paneb toime õigusvastase teo ning ei astunud sammu ähvardava tagajärje ärahoidmiseks. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis.

Mis puudutab aga rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 207 lg 1 järgi leiab kohus, et J.H rikkus seadust ettevaatamatusest. Ettevaatamatus delikti iseloomustab tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine (hoolsuskohustuse rikkumine ehk hoolsusetus), mis viib süüteokoosseisu realiseerumiseni. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva Juht

või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist p 2 kohaselt kohustatud . Lisaks on juht LS § 33 lg 2 enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele. J.H , juhtides

4-18-4297

mootorsõidukit millel puudus kehtiv tehnoü juhi üldkohustusi. Seega pani kaebaja levaatus, rikkus õigusrikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest.

3. Õigusvastasus ja süü LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ega kaebusest ei nähtu, et J.H oleks 09.07.2018 kell

18.11 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.H on süüvõimeline ning KarS

2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et J.H pani toime mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 41 km/h, s.o LS § 227 lg järgi -60

kvalifitseeritava väärteo. Samuti on tõendamist leidnud, et J.H pani toime LS §

207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine. KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on sedastanud, et karistamise alus sisaldub KarS § s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse -

kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut.

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü - suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada J.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. J.H on üks kehtiv väärteokaristus.

4-18-4297

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p

7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk). KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võttes arvesse, et J.H pani ühe teoga toime nii LS § 227 lg 3 kui ka LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS §

7 lg 3 järgi.

LS § 227 lg 3 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. J.H ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h, seega maksimaalsest ületusest jäi puudu kõigest 1 ületas lubatud suurimat sõidukiirust LS § 227 km/h. J.H

lg 3 sätestatud kiiruste vahemiku keskmist ületavas määras ( /h võimalikust oluliselt

59 km

60 km/h).

Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. J.H ületas lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel, ülekäiguraja läheduses ning tiheda liiklusega teelõigul. Ka vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust. Süü suuruse kindlaks tegemisel tuleb arvesse võtta ka antud juhul teo toimepanemise vahendit. J.H ületas lubatud sõidukiirust mootorsõidukiga, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Seega tuleb isiku süüd hinnata suureks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi. - Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks.

Kohtuväline menetleja on s juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks eisukohal, et eripreventiivselt aitab

kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse nii suures ulatuses ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Arvestades süü suurust (ületas lubatud sõidukiirust LS § 227 lg sätestatud kiiruste vahemiku

keskmist oluliselt ületavas määras, tiheda liiklusega al , mootorsõidukil puuduvat a asulasisesel teel

kehtivat tehnoülevaatust LS § 207 lg 1 alusel

) ning eripreventiivseid kaalutlusi on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega.

Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et

gemist J.H le mõistetud karistuse näol ei ole te -

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse

4-18-4297

lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 63.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/