4-18-4716/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-18-4716

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4716 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

O.I kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.09.2018 otsusele väärteoasjas nr

2570,18,001115, mille kohaselt karistati O.I

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja O.I, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *, * töökoht

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. O.I kaebus rahuldamata. Jätta

2. Haapsalu politseijaoskonna 12.09.2018 otsus Tühistada PPA Lääne Prefektuuri

väärteoasjas nr mõistetud põhi 2570,18,001115

- ja lisakaristuse osas ning teha karistuse osas uus otsus - mõista O.I-le

4 lg 2 LS § 22 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 . (kolmeks) kuuks

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt LS §

127 peab O.I 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Edastada kohtuotsus O.I-le

ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-18-4716

PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ 12.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2570,18,001115

/VTT tl 11-12/ karistati O.I 13.08.2018 kell 17.17 * järgmise rikkumise eest – Haapsalu Läänemaa juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +/- 0,05 mg /l. Rikkus

69 lg 3. LS § Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. O.I karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus O.I esitas kohtule kaebuse koos lisadega / 2-5/, milles ei vaidlusta toime pandud tl

rikkumist. Taotleb otsusega määratud karistuse kergendamist - juhtimisõiguse mitteäravõtmist, kuna töötab peal ja on vaja juhiluba. Kui ei saa tööl kä * ia, ei saa raha maksta. Soovib maksetähtaega pikendada kuni 27.02.2019.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /VTT tl 1/, et menetlusalune isik süüd eitanud ei ole ja on avaldanud kahetsust. Ütluste kohaselt täpset aega ei mäleta, kuid oli ära joonud 0,5 liitrise pudeli Rummi. Peale seda sõitis endale kuuluva sõidukiga * tänavale. Seda kuidas sinna jõudis ei Haapsalu maja juurest * mäleta.

Menetlusalune isik juhtis sõidukit mitte adekvaatsena, ei mäleta teekonda, kuidas *

Haapsalu juurest * tänavale sõitis. Rikkumine pandi toime linnaliikluses ja ajal kui oli tipptund ehk siis saabunud tööpäeva lõpp ja liiklustihedus suurem. Menetlusalune isik pani tahtlikult toime teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, sh ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toime pandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.

Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega, teo ohtlikkusega, joobe suurusega, mis on ligilähedane KarS § 424 järgi kvalifitseeritavale kuriteole ja samas ka eelneva kehtiva karistusega. Kuivõrd menetlusalune isik oli toime pannud teistkordselt ühe ohtlikumatest rikkumistest ja varasemalt määratud karistus ei olnud mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, siis määras kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvile lisakaristuse ja seda juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras 3 kuud.

Menetlusalune isik on kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustanud juhtimisõiguse äravõtmise osas põhjendusega, et töötab * ja tal on vaja juhiluba. On esitanud teenindajakaardi *.

Ühistranspordi seaduse § 63 lg 1 p 3 kohaselt *loa ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse *loa ja sõidukikaardi

kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud KarS § 422 424 sätestatud kuriteo eest, LS § 221 lg 2, § 223 226, § 227 lg 2 -

- -4,

§ 230 lg 2, § 234 237 või § 242 lg 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuse - karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Kohtuväline menetleja kontrollis Majandustegevuse registrist järgi

/VTT tl 14/, kas

menetlusalusele isikule on väljastatud teenindaja kaart ja sai vasteks, et on. Kuivõrd teenindajakaart on väljastatud Tallinnas ja väljaandajaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, mille vastuse /VTT tl 15/ kohaselt teenindajakaart tühistatakse isikul, keda on karistatud KarS § 224 lg 2 järgi.

4-18-4716

Kuivõrd otsuse jõustumisel teenindajakaart tühistatakse, siis ei saa menetlusalune isik üh pakkuda. Seega langeb ära kaebuses esitatud põhjendus, et istranspordi teenust * j . uhtimisõigust on vaja kuna vaja töötada * Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kui ta ei käi töö, siis ei saa ka raha maksta. Menetlusalusele isikule on varasemalt, s.o 22.03.2018 määratud LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatra leva ajani tasumata /VTT tl 16-17/. Kuigi selle rahatrahvi hv, mis käeso tasumise tähtaega pikendatud ei ole, ei ole menetlusalune isik võtnud vaevaks trahvi tasuda olenemata selles

t, et töötab * ja omab töökohta.

Menetlusalune isik, olles valinud sellise elukutse, peaks olema eriti vastutustundlik ja seaduskuulekas. Antud juhul ei saa seda öelda, kuivõrd LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu pandi toime tahtlikult.

Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,18,001115 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratust karistust, mis on

800 eurot koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Menetlusalune isik on avaldanud soovi maksetähtaega pikendada, kohtuväline menetleja ei ole selle vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS

§ 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 4, VTT tl 1/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad

.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas O.I on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. O.I 13.08.2018 /VTT tl 6/, et on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel täpsemat aega ei mäleta, jõi ära 0,5 liitise pudeli rummi. Peale seda sõitis endale kuuluva sõi märk* tänavale. Tahtis tüdrukuga dukiga Ford Focus rg- * * tn Haapsalu maja juurest *

ära leppida. Kahjuks ei mäleta, mis moodi sinna jõudis ja kuidas politsei tuli. Ilmselt ei märganud politseid, kuna sõiduki tahavaatepeegel on katki. Kahetseb juhtunut.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 13.08.2018 /VTT tl 3/ nähtub, et indikaatorvahend on O.I kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt on O.I tuvastatud silmade punetus -, isiku ja kohataju selge -tunni , kõne selge, aja , teadvusel, mäletab viimase 24 sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumises rahutus, nutmine. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /VTT tl 4-5/ kohaselt kasutati 13.08.2018 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest ARDM-0082, kontrollile allutatud isik O.I

, tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,71 mg/l, laiendmääratlus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,66 mg/l.

4-18-4716

Tunnistaja D K 8.2018 /VTT tl 7/ kohaselt * Haapsalu maja ülekuulamise protokolli 13.0 ees 13.08.2018 umbes kella 16.5 ajal oli kuulda signaalitamist. Maja ette tee äärde peatus sõiduauto Ford rg märk * tänava poole, millel vilkusid ohutuled. Sõidukist - *, suunaga *

väljus mees, kes tuikudes käis ümber auto nagu ootaks kedagi, istus korduvalt uuesti autosse ning seejärel jälle väljus. Autos istudes jõi mees pudelist, tema juurde tuli prillidega tüdruk. Mees väljus autost, nad suhtlesid omavahel, istusid autosse, kallistasid ja tüdruk tegi autos istudes ukse vahel suitsu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 13.08.2018 /VTT tl 8/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel O.I Ford Focus rgrk * * juhtimiselt * tn * Haapsalu kell 17.17 mä kuni kainenemiseni.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.I on toime pannud teo, mis talle protokollis O.I rikkus oma tegevusega väärteo süüks arvatakse. LS § , mis sätestab, et mootorsõ ühes liitris väljahingatavas õhus

69 lg 3 idukijuhi ei tohi olla alkoholi

0,10 milligrammi või rohkem.

Kohus leiab, et O.I poolt toime pandud tegu täidab LS § 22 sätestatud

4 lg 2 väärteokoosseisu, mis näeb väärteo mootorsõiduki kelle ühes na ette juhtimise isiku poolt, liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et O.I O.I pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

on deli rummi, peale seda juhtis endale kuuluva tunnistanud jõi ära 0,5 liitise pu

mootorsõidukit juhib mootorsõidukit olles enne sõidu alustamist . Seega ta oli teadlik, et tarvitanud märkimisväärses koguses kanget alkoholi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.I on talle süüks arvatud LS §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et O.I

4 lg 2 poolt toime pandud tegu vastab LS § 22 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontro kohtuvälise menetleja poolt on llib kohus, kas

karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

4 lg 2

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni LS § 224lg 3 p 1 kohaselt võib .

kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. -

Kohtuväline menetleja on O.I karistanud LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 22 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

4 lg 3 p 1 äravõtmisega 3 kuud.

Väljavõttest juhtimisõiguse kohta /VTT tl 13/ nähtub, et O.I-le on omistatud juht

imis õiguse B kategooria 27.11.2015 ning kehtiv juhiluba kehtib alates 16.11.2017.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis O.I puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et O.I tegu on toime pandud otsese tahtlusega, süü on suur, joove oli mitte väiksem kui 66 mg/l on LS 224 lg 2 ülemise piiri lähedal. Rikkumine on toimunud tipptunnil linnaliikluses.

4-18-4716

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. tunnistab oma süüd ja kahetseb O.I juhtunut. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

O.I on kehtiv liiklusrikkumine /VTT 17/, tegemist on jõustunud otsusega, mille kohaselt O.I on karistatud LS 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 260 eurot.

Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise puhul omab tähtsust, et O.I on korduvalt rikkunud liikluseeskirju, tegemist ei ole juhu Kuigi eelmine süüteoga.

liiklusrikkumine oli kiiruse ület , omab see käesoleval juhul karistuse mõistmisel a ne mi tähtsust. Tuleb nentida, et O.I on lühikese ajaperioodi vältel toime pannud kaks teisi liiklejaid potentsiaalselt enam ohustavat liiklussüütegu – kiiruse ületamise ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise. Tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. näitas Kohus leiab, et O.I

oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid ning liiklusturvalisus jääb tahaplaanile. ab ohtu kaasliiklejad, sest on Kohus leiab, et selline käitumine liikluses se üldteada asjaolu, et ja seeläbi joobes juht on ootamatute olukordade puhul ebaadekvaatne ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki joobes juhtimine endast reaalset ohtu nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele.

O.I on avaldanud, et . Riigikohus on otsuses 3-1-1-26- töötab *

10 p 7.3 märkinud, et

üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. O.I on avaldanud, et kui juhtimisõigus ära võetakse, jääb tööta, ei saa 800 eurot ära maksta. KarS § 56 ei sätesta karistuse mõistmise alusena töökoha või selle säilitamist, olemasolu asjaoluna, mida amise alusena. peaks kohus arvesse võtma karist

O.I

ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh * On olemas palju töökohti, mis ei nõua ). juhtimisõiguse olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei vä O.I töötamist lista .

Kohtuväline menetleja on karistanud põhikaristusena rahatrahviga ja O.I

lisakaristu t leja sena juhtimisõiguse äravõtmisega. Samas, lugedes koh uvälise menet põhjendusi karistu e määram

– juhtimisõiguse s ise osas, on keskendutud lisakaristuse

äravõtmise põhjendamisele. Otsuses on leitud, et karistus, mis võiks mõjutada

O.I edaspidi liiklusrikkumisi mitte toime panema

, on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja ei ole kasu tanud seaduses antud

võimalust ja mõistnud O.I-le juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena, millise võimaluse seadus ette näeb. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt O.I-le mõistetud põhi ja lisakaristus koos ületavad süü suuruse. Lähtudes eeltoodust - O.I

leiab kohus, et väärte otsus tuleb tühistada mõistetud karistus o te osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse.

Kohus leiab, et O.I tuleb põhikaristusena karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tuse mõistmine on põhjendatud süü suurusega ja sellise karis ning O.I

4-18-4716

poolt väljakujunenud liiklusreeglite eiramise tõttu. Kohus leiab, et on võimali O.I k

karistada juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmise määra – O.I tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on selline karistuse liik ja määr, mis ilmselgelt mõjutab isiku käitumisharjumusi selliselt, et ta edaspidi hoidub uute süütegude toimepanemisest.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse PPA Lääne Prefektuuri O.I

Haapsalu politseijaoskonna 12.09 2570,18,001115 .2018 otsusele väärteoasjas nr , rahuldamata. VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab väärteootsuse mõistetud põhija lisakaristuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda O.I olukorda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 2 , § , KarS § 56 lg 1, VTMS

24 lg 2, lg 3 p 1

69 lg 3 § §

120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik