2-17-103862/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-103862

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OSP Consult OÜ ja A

Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9 125,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223, asukoht Pärnu mnt. 130 - 36, Tallinn 11317,

e-post info@krediidikaitsegrupp.ee), juhatuse liige V K

(isikukood xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas

(isikukood 38801055721), Advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid, e-post tenno.parmas@mklaw.ee);

Kostja I: OSP Consult OÜ (registrikood 12512834,

asukoht Kivila 15 - 174, Tallinn 13917, e-post

ecconsultou@gmail.com), juhataja ja ainuosanik A K

(isikukood xxxx);

Kostja II: A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik hagimenetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjatelt OSP Consult OÜ (registrikood 12512834) ja A K (isikukood

xxxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223)

kasuks

välja

võlgnevus

6 223,30 eurot

(põhivõlg

4 562,54 eurot, intress

273,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.11.2016 kuni

17.04.2017 eest 1 387,01 eurot).

3. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis 0,2% päevas alates

18.04.2017 põhivõlasummast 4 562,54 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

mitte enam kui 2 901,78 eurot.

4. Menetluskulude jaotus:

4.1.

Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4.2.

Mõista

kostjatelt

solidaarselt

hageja

kasuks

välja

menetluskulu

hüvitamiseks 550 eurot (riigilõiv).

4.3.

Kohustada kostjaid solidaarselt tasuma menetluskuludelt (550 eurolt)

hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Otsus toimetada kätte pooltele ja saata teadmiseks

A Ki ajutisele

pankrotihaldurile Svetlana Pildenile (e-post Svetlana.pilden@haldur.just.ee).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 28.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OSP Consult OÜ-lt (lühendatult ka kui OÜ) ja A Kilt (kostjad) 5 863,92

euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.03.2017 kostjatele makseettepaneku, mis on

mõlemale kostjale kätte toimetatud 03.03.2017 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu.

03.03.2017 esitasid kostjad nõudele vastuväite (t lk 14 ja 18) ning seetõttu lõpetas Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakond 20.03.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtu 22.03.2017 määruse alusel esitas hageja 17.04.2017 hagi kostja vastu (t lk

27), mille kohus võttis 19.04.2017 määrusega menetlusse (t lk 54). Hageja nõustus

hagiavalduses asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (hagi p 4).

3. Kostjad vastasid hagile 10.05.2017 (t lk 62). Oma vastuses nõustusid kostjad asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 29.05.2017 (t

lk 64).

4. 04.09.2018 tegi kohus pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks ning

ühtlasi teavitas pooli sellest, et 18.07.2018 on Xxxx AS esitanud Harju Maakohtule avalduse A

Ki pankroti väljakuulutamiseks. Pooled rohkem kohtule avaldusi ega dokumente ei esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

5. Hageja nõuab kostjatelt (kui laenusaajalt ja käendajalt) solidaarselt põhivõlga 4 562,54 eurot,

intressi 273,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivist (perioodi eest 17.11.2016 kuni

17.04.2017) summas 1 387,01 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,2% päevas tagastamata

põhinõudelt alates 18.04.2017 kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte enam kui 2 901,78 eurot.

6. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

 OÜ esitas 16.06.2016 Xxxx OÜ-le (registrikood xxxx, edaspidi laenuandja) kodulehe

xxxx kaudu elektroonilise laenutaotluse summale 10 000 eurot tähtajaga 24 kuud.

Taotluse esitas OÜ nimel A.K, kui laenutaotleja juhatuse liige. Xxxx OÜ tegi samal

kuupäeval OÜ-le laenupakkumuse vabalt valitava laenu tagasimaksega summale 5

000 eurot intressiga 6% kuus.

 Laenuandja ja OÜ sõlmisid 16.06.2016 lepingu Ci2016061010, mille kohaselt

laenuandja andis OÜ-le laenu 5 000 euro ulatuses, intressiga 6% kuus, maksetähtajaga

30 päeva. Laen anti OÜ-le laenulepingu p. 3.2 kohaselt ettevõtte põhivara soetamiseks

(edaspidi Laenuleping).

 Samaaegselt

sõlmiti

laenuandja

ja

A.Ki

vahel

16.06.2016

käendusleping

CiK2016061011, mille kohaselt OÜ juhatuse liige A K võttis endale kohustuse tagada

Laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täitmine, kui laenusaaja lepinguliste kohustuste

täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitma

(edaspidi Käendusleping).

 Käendaja kohustus vastutama laenuandja ja OÜ vahel sõlmitud Laenulepingust

tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise eest, sh tagastamata laenusumma,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest piirsummas kuni

10 000 eurot.

 Pärast Laenu- ja Käenduslepingu allkirjastamist 16.06.2016, kandis laenuandja

maksekorralduse T.201600197 alusel OÜ kontole EE662200221057878569 Swedbank

AS-is 5 000 eurot, millest oli maha arvestatud Laenulepingu tasu 100 eurot.

 Vastavalt Laenulepingule pidi OÜ laenu 5 000 eurot koos intressiga 300 eurot

laenuandjale tagastama 16.07.2016. Lepingu eritingimuse p 3.10.2 kohaselt oli

laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega laenuandja nõusolekul pikendada piiramatu arv

kordi. Selleks tuli laenusaajal tasuda eelneva perioodi intress ja laenu tagastustähtaeg

pikeneb automaatselt 30 päeva (lepingu p. 3.6). Ajavahemikus 18.06.2016 kuni

15.10.2016 laekus OÜ-lt 1 600 eurot, millest võlausaldaja kandis intressi tasumise

katteks 1 164,52 eurot ja põhivõla katteks 437,46 eurot.

 Kuna OÜ pikendas neljal korral (18.06.2016, 13.08.2016, 15.09.2016 ja 15.10.2016).

laenu tagastamise tähtaega, siis lõplikuks laenu tagasimakse tähtajaks oli 16.11.2016.

Nimetatud tähtajaks OÜ ega käendaja A.K laenu koos kõrvalnõuetega laenuandjale ei

tasunud ega pikendanud ka laenu tagasimakse tähtaega. Laenuandja saatis 03.02.2017

kostjatele elektroonilise nõudekirja andes kostjatele täiendava tähtaja kuni 10.02.2017

võlgnevuse tasumiseks. Ka nimetatud kuupäevaks laenu koos intressiga laenuandjale ei

tagastanud.

 Nõude loovutamise lepinguga 1017214INK (14.02.2017) loovutas laenuandja

Laenulepingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale koos õigusega

pöörata nõudeõigus ka käendaja ehk A.Ki vastu. Hageja saatis kostjatele võlateatise

1017214, millega andis veelkord täiendava tähtaja (hiljemalt 28.02.2017) võlakohustuse

täitmiseks. Kostjad ei tagastanud laenu ka selleks tähtajaks.

7. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 550 eurot (hagiavalduse p 5). Samuti palub hageja välja mõista viivis (seaduses

sätestatud määras) menetluskuludelt.

Kostjate vastuväited

8. Kostjate 10.05.2017 esitatud vastuväidetes märgitakse järgmist:

-

kostjad ei võta hagi õigeks.

-

Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et Xxxx OÜ ja kostjate vahel oli sõlmitud 16.06.2016

Laenu- ja Käendusleping põhisummas 5 000 eurot intressiga 6 % kuus.

-

Samuti ei vaidlusta kostjad võlgnevuse olemasolu.

-

Kostjatel on hetkel majanduslikud raskused. OÜ ei tegutse alates veebruarist 2017 ning

äriühingul puudub kinnis- ja vallasvara ning ka A.Kil ei ole sissetulekut ning puudub

kinnis- ja vallasvara, mis tagaks laenukohustuste täitmist.

-

Antud olukorras on kostjad on sunnitud teatama, et hetkel ei ole neil võimalik täitmata

jäänud Laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.

-

Antud juhul on ülejäänud laenuosa tasumine summas 4 562,54 eurot koos intressiga ja

viivistega võimatu.

-

Kostjad on teadlikud sellest, et hageja võib rakendada kõiki seadusega võlausaldajale

võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks ja ei ole selle vastu, kuid vaevalt

hageja nõuded rahuldatakse, sest kostjatel ei ole vara.

-

Juhul, kui pooled ei sõlmi kompromissi, siis on kostjad sunnitud pöörduma kohtu poole

pankrotiavaldusega.

-

Kompromissina tegid kostjad ettepaneku sõlmida maksegraafik väiksemale summale,

kui on põhivõlg.

9. Menetluskulude jaotuse osas kostjad seisukohta ei võtnud ning menetluskulude nimekirja ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

11. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on

kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised:

-

Vaidlus puudub selles, et Xxxx OÜ ja OÜ vahel on 16.06.2016 sõlmitud Laenuleping

(t lk 33-36), mille alusel sai OÜ laenu summas 5 000 eurot (laenu ülekandmine OÜ-le

on tõendatud ka maksekorraldusega tl 41) intressimääraga 6% (300 eurot) kuus.

Lepingutasu oli 100 eurot ning kokkulepitud viivis 0,2% tasumata makselt päevas.

-

Vaidlus puudub selles, et Xxxx OÜ ja A.K sõlmisid Käenduslepingu OÜ-ga sõlmitud

Laenulepingust tulenevate OÜ kohustuste täitmise tagamiseks (tl 37-40).

-

Vaidlust ei ole selles, et Xxxx OÜ loovutas 14.02.2017 nõude kostjate vastu hagejale (t

lk 45).

-

Vaidlust ei ole ka selle, et kostjad on ajavahemikus 18.06.2016-15.10.2016 tasunud

võlgnevust kokku 1 600 eurot (t lk 42), millest võlausaldaja on arvestanud

1 164,52 eurot intressi nõude katteks ja põhivõla katteks 437,46 eurot. (Võlausaldajal

on VÕS § 88 lg 8 alusel õigus lugeda esmalt kaetuks intressinõue.)

12. Hageja on esitanud kohtule Laenu- ja Käenduslepingute rikkumisest tulenevad nõuded.

Võlgnevuse olemasolu ega suurust kostjad ei vaidlusta (TsMS § 231 lg 2).

13. Hageja põhinõude aluseks OÜ vastu on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §

396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingu p-de 1-3 kohaselt andis Xxxx OÜ kostjale OÜ laenu 5 000 eurot tähtajaga

16.07.2016. Lepingu p 6.2 kohaselt on OÜ-l laenu tagastamise kohustus. Lepingu tingimuste

alusel on laenu tagastamise tähtaega küll kolm korda pikendatud ja lõplikuks laenu tagastamise

tähtajaks kujunes 16.11.2017, kuid ka selleks ajaks ei ole OÜ laenu täies ulatuses tagastanud.

Laenuandja ja ka hageja on andnud kostjatele täiendavalt aega oma kohustuste täitmiseks (kuni

28.02.2017, t lk 43 ja 46), kuid ka nendeks tähtaegadeks on laen tagastamata.

14. Hageja intressinõude aluseks OÜ vastu on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab intressimääraks

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS

§ 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Pooled on Laenulepingu punktis 3.6 leppinud kokku intressi suuruseks 6% (s.o 300 eurot) kuus.

15. Hageja viivisenõude aluseks OÜ vastu on VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), mille suuruse võib ette näha lepingus.

Vastavalt Laenulepingu p-le 3.9 on hageja ja OÜ kokku leppinud viivisemääras 0,20 % päevas.

TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

16. Kostja S.K vastutab hageja ees VÕS § 65 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg-te 1-2 ja käenduslepingu

alusel.

VÕS 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt,

kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kohustus A.K vastutama laenusaaja poolt tagastamata laenu

summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige

leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste

ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot.

Kohtupraktika kohaselt kaitseb käenduslepingus märgitud maksimumsumma käendajat üksnes

tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käenduslepingust tulenevate võlausaldajate

täiendavate nõuete eest, mida võib esitada ka sõltumata vastutuse maksimumsummast (RKTKo

3-2-1-8-13, p 12). Sellisteks käenduslepingust tulenevateks täiendavateks nõueteks on

muuhulgas käendaja enda viivitusest käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisel tekkivad

viivisenõuded (RKTKo 3-2-1-136-12, p 15).

Käenduslepingu p 2.3 n selle pooled leppinud kokku ka käenduskohustuse rikkumise korral

viivise 0,2% päevas kohustuse rikkumise summalt iga viivitatud päeva eest.

Lisaks ei ületa hageja nõue A.Ki vastu Käenduslepingus määratud vastutuse

maksimumsummat.

17. VÕS § 164 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele.

18. Kostjate vastuväide seisneb selles, et kostjal ei ole rahalisi vahendeid võlgnevuse

tasumiseks.

VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada või väita, et käesoleval

juhul tuleb kohustuse rikkumine lugeda vabandatavaks. See, et kostjatel ei ole rahalisi

vahendeid kohustuse täitmiseks, ei ole asjaolu, mis välistaks kostjate vastutuse ja hagi

rahuldamise. Ühtegi muud asjaolu ei ole kostjad esile toonud.

Vabandatavuse väljenduseks on nn vääramatu jõu esinemine (VÕS § 103 lg 2). S.t et kohustuse

rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust (loodusjõud, sõda jms).

Seejuures märgib kohus, et raha maksmise kohustuse rikkumise korral (nagu käesoleval juhul)

peaks vabandatavus üldjuhul olemuslikult olema välistatud - raha maksmise eest vastutab

võlgnik reeglina alati ja võlausaldaja võib reeglina täitmist alati nõuda (vt ka Võlaõigusseaduse

I Kommenteeritud väljaanne; P.Varul jt; Tallinn 2016, lk 483 p 6.1).

19. Kohus kontrollis otsus tegemise aja seisuga Kohtute Infosüsteemi andmeid ja tuvastas, et

Harju Maakohtu 09.10.2018 määrusega on Xxxx AS avalduse alusel nimetatud A.Kile ajutine

pankrotihaldur

(Svetlana

Pilden,

Business

Law

Firm

OÜ,

e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee). A.Ki või OÜ pankrotti välja kuulutatud ei ole. Määrusega on

A.Kil keelatud ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.

Pankrotiseaduse § 20 lg 3 kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu

alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab

võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus

peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei takista käsutuskeeld vaidluse lahendamist, sest hageja nõuab

raha, liigitunnustega asja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 51), mis pankroti

väljakuulutamisega ei muutu pankrotivaraks. Kohtulahendiga käesolevas asjas tekib hagejal

vaid kostjatelt raha nõudmise õigus, mis omab pankrotimenetluses tähtsust nõuete kaitsmisel.

Käesoleva lahendiga võlgniku vara otseselt ei muutu.

20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel jäävad

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 550 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 192 eurot ja hagiavalduselt 358 eurot).

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu summas 550 eurot. Kohtu

hinnangul on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 2 alusel tegemist põhjendatud menetluskuluga.

24. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg

4 alusel.

25. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik