2-18-5838/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-5838

Tsiviilasi

E. K. hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1155 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx

xx - xx, xxxxx, e-post xxx) esindaja riigi õigusabi

korras

vandeadvokaat

Vahur

Krinal

(e-post

vahur@ryytlilaw.ee)

Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus vormistab

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Välja mõista K. K.lt E. K. kasuks 18.10.2017 võlatunnistusest tulenev võlgnevus

summas 1150,00 eurot (millest 1000,00 eurot põhivõlgnevus, 80,00 eurot intress ja

75,00 eurot lepingutasu).

3. Menetluskulud jätta K. K. kanda.

4. Määrata E. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 380,00 eurot (riigilõiv

200,00 eurot ja 180 eurot riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu koos

käibemaksuga).

5. Mõista K. K.lt E. K. kasuks menetluskulude katteks välja 200,00 eurot (hageja poolt

tasutud riigilõiv).

6. Tasuda riigieelarvest Rüütli Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 10796135) riigi

õigusabi tasu 180,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 30,00 eurot)

vandeadvokaadi Vahur Krinali osalemise eest kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-5838

E. K. esindajana riigi õigusabi korras.

7. Mõista K. K.lt riigi tuludesse välja hageja riigi õigusabi korras määratud esindajale

väljamakstud tasu hüvitamiseks 180,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-18-5838

2 (5)

8. K. K.l tuleb riigi tuludesse väljamõistetud 180,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja

viitenumbrile.

9. K. K. on kohustatud riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise

korral maksma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas; otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Tagaseljaotsus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata täitmiseks Eesti

Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. E. K. esitas 16.04.2018 Pärnu Maakohtusse hagi K. K. vastu võlgnevuse summas 1155 eurot

väljamõistmiseks. 21.05.2018 hageja puuduste kõrvaldamise korras täiendas hagiavaldust.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis E. K. 13.10.2017 TF Bank internetipangas laenulepingu, millega

võttis laenu 1000 eurot. Lenusummale lisandus lepingutasu 75 eurot ja intressid. Pärast raha

Tsiviilasi nr 2-18-5838

3 (5)

laekumist hageja kontole, võttis hageja sularahas välja 1000 eurot ja andis kostjale. E. K. ei

vajanud seda laenu ise ja tal oli kostjaga omavaheline kokkulepe, et E. K. võtab laenu küll oma

nimele, kuid laenu tagasimakseid teeb kostja, laenu reaalne saaja ja kasutaja. 18.10.2017 kostja

allkirjaga kinnitas, et võtab E. K.lt laenu 1000 eurot ja tagasi maksab panga intressidega iga

kuu hagejale 35 eurot. Hagi esitamise seisuga oli kostja tasunud hagejale 20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel suusõnaline kokkulepe, et kostja tagastab

hagejale pangalaenu ja muud kulutused, mis laenuga kaasnevad (lepingutasu, viivised jms).

Kostja võlgneb hagejale seisuga 20.02.2018 kokku 1155 eurot, millest 1000 eurot laenusumma,

75 eurot lepingutasu ja 80 eurot intressid.

2. 06.08.2018 võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale vastuse esitamiseks tähtaja 28

päeva määruse kättesaamisest. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning asja menetlusse

võtmise määrus edastatud elektoorniliselt e-posti aadressile xxx ning kätte toimetatud

postikulleri vahendusel 13.08.2018 allkirja vastu üleandmisega tema elukaaslasele, E. L.-le

(väljastusteade toimikus lk 83). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel

loetakse dokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Hagile kirjalikult vastamiseks määratud

28-päevane tähtaeg lõppes seega 10.septembril 2018 kell 24:00. Kostja hagile vastust esitanud

ei ole.

3. 01.10.2018 toimetas kohus kostjale elektrooniliselt e-posti aadressil xxx kätte hageja

menetluskulude nimekirja, määrates kostjale tähtaja menetluskulude kohta arvamuse

esitamiseks. Kostja 01.10.2018 samalt e-posti aadressilt saadetud e-kirjas kinnitas, et on kätte

saanud menetlusdokumendid seoses E. K. menetlukulude tasumisega ja ei nõustu sellega.

Hagiavalduse kohta kostja ühtegi vastuväidet ei esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

5. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest laenulepingust, mille kohta

kostja on 18.10.2017 allkirjastatud võlatunnistuse (võlaõigusseaduse § 30 lg 1 ja 2): kostja

tunnistab hagejalt laenu saamist ning kohustust see koos pangaintressidega ja viivisega tagasi

maksta. Võlatunnistuses tunnistatud rahalist kohustust kostja ei ole täitnud. Hageja nõude

aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid.

Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 396

lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kohus rahuldab hagi ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1155 eurot (s.o 1000 eurot laenusumma, 75 eurot

lepingutasu ja 80 eurot intressid).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude

jaotuse poolte vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude

jaotusega

kindlaks

ka

menetluskulude

rahalise

suuruse

menetlusosaliste

esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

(TsMS § 144 p 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja K. K. kanda.

Tsiviilasi nr 2-18-5838

4 (5)

7. Selles asjas on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv ja

hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus 11.06.2018 määrusega E. K. menetlusabi

taotluse osaliselt rahuldamise kohta võimaldas hagejal tasuda nõutava riigilõivu 200 eurot

võrdse suurusega osamaksetena nelja kuu jooksul. Hageja on tänaseks kogu riigilõivu tasunud

(09.07.2018, 03.08.2018, 05.09.2018 ja 06.10.2018 maksetega kokku 200 eurot).

8. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

19.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18467 anti E. K.le riigi õigusabi isiku

esindamiseks täitemenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks

kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 6 kuu jooksul

pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutajaks määrati

vandeadvokaat Vahur Krinal.

TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada riigile hagejale

määratud esindajale välja makstav tasu.

9. Adv Krinal esitas 18.09.2018 kohtule taotluse määratud esindaja tasu saamiseks kokku 4

tunni eest summas 200,00 eurot (lisandub käibemaks 40,00 eurot) järgmiste toimingute eest: 1)

14.02.2018

kohtumine

esindatavaga

Rüütli

Advokaadibüroos,

vestlus,

asjaolude

väljaselgitamine, andmete kogumine – 1 h; 2) 20.02.2018 pretensiooni koostamine K. K.le

laenu tagastamiseks – 0,5 h; 3) 28.02.2018 kohtumine esindatavaga Rüütli Advokaadibüroos,

vestlus 0,5 h; 4) 02.03.2018 tutvumine esindatava e-mailiga ja vestlus telefoni teel – 0,5 h; 5)

11.04.2018 hagiavalduse koostamine Pärnu MK-le laenu tagastamise nõudes – 1 h; 6)

08.05.2018 kohtumine esindatavaga Rüütli Advokaadibüroos, vestlus 0,5 h.

Riigi õigusabi osutamise kulude hüvitamist esindaja ei taotle.

10. Kohus on seisukohal, et adv Krinali tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise

otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus. Esindaja tasu taotluses on summad

arvutatud vastavalt toimingu aja tegemisel kehtinud Justiitsministri 26.07.2016 määrusega

kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord,

tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning

taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi nimetatud tasu maksmise kord) § 10 lg-tes 3, 4

sätestatule, advokaat on näidanud arvamuses ja tasu taotlustes toimingud, nende tegemise aja,

koha ja ajakulu.

Kohus leiab, et esindatavaga kohtumiste ajakulu on ülepaisutatud. Advokaat on kliendiga asja

arutanud silmast-silma kohtumistel ja telefoni teel kokku 2,5 tundi. Adv Krinal esitas kostjale

hagiavalduse esitamise eelselt pretensiooni laenukohustuse täitmiseks 20.02.2018, seega

selleks ajaks olid advokaadile vaidluse asjaolud teada, hagiavaldus esitati 16.04.2018.

Pretensiooni esitamise järel hagiavalduse esitamise vajalikkuse otsustamiseks piisab kohtu

hinnangul ühest pooletunnisest suhtlusest kliendiga (taotluses näidatud 1 tunni asemel). Asjas

ei ole toimunud sisulist menetlust, kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning tegemist ei ole

õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohus ei pea põhjendatud ega vajalikuks ka 08.05.2018

esindatavaga kohtumise ajakulu 0,5 tunni ulatuses. Kohtumise sisu ei ole advokaat

kuluarvestuses avanud, võib üksnes oletada, et kohtumine kliendiga oli seotud kohtu määrusega

hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Tsiviilasi nr 2-18-5838

5 (5)

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul selle asjaga tegelemiseks advokaadi põhjendatud ja vajalik

ajakulu kokku 3,0 tundi (6 pooltundi, tasumäär 25 eurot/pooltund). Advokaadile tuleb maksta

riigi õigusabi tasu 150,00 eurot (6 pooltundi x 25 eurot), millele lisandub käibemaks 20%

summas 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot.

11. Kuna hagejale anti õigusabi hüvitamise kohustusega, tuleb riigi õigusabi tasu lugeda hageja

menetluskulude hulka. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 380,00 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust 200,00

eurost ning hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust 180,00 eurot.

12. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb K. K.lt E. K. kasuks välja mõista menetluskulude katteks

hageja poolt tasutud riigilõiv 200,00 eurot.

13. TsMS § 190 lg 3 alusel kohus mõistab K. K.lt riigituludesse välja E. K.le riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu 180 eurot. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea

riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse

hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse

kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab

vastaspool. Seega riigi õigusabi tasu kostjalt riigituludesse väljamõistmisega E. K. vabaneb

talle riigi õigusabi andmisel määratud hüvitamiskohustusest.

14. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha

riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva

jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette

teistsuguse tähtaja. Kohus teistsuguse tähtaja määramist selles asjas põhjendatuks ei pea.

15. TsMS § 179 lg 9 alusel kohus märgib tagaseljaotsuses, et kostja on kohustatud riigituludesse

väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik