2-18-12615/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-12615

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Aivar Laivi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

31.07.2018

otsuse

peale

täiteasjas

nr

084/2015/2902

Tsiviilasja number

2-18-12615

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: Aivar Laiv (ik XXX; aadress XXX),

lepinguline esindaja: Priit Lantin (e-post XXX)

puudutatud

isik:

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

(aadress Jakobi 23, Tartu), esindaja: kohtutäituri abi

Vladimir

Kutšmei

(e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

puudutatud isik: AS SEB Pank (rk 10004252),

lepinguline

esindaja:

Piret

Kangur

(e-post

piret.kangur@seb.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aivar Laivi kaebus osas, milles ta palub lõpetada täitemenetluse

täiteasjas nr 084/2015/2902.

2. Rahuldada Aivar Laivi kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Tühistada kohtutäitur

Oksana Kutšmei 31.07.2018 otsus, millega ta jättis rahuldamata Aivar Laivi taotluse

täiteasja nr 084/2015/2902 lõpetamiseks.

3. Jätta Aivar Laivi menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda ning kohtutäitur

Oksana Kutšmei ja AS SEB Pank menetluskulud nende endi kanda.

4. Välja mõista kohtutäitur Oksana Kutšmeilt riigilõiv 15 eurot ja lepingulise esindaja kulu

480 eurot, kokku menetluskulu 495 eurot Aivar Laivi kasuks.

Kohtutäitur Oksana Kutšmeil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Aivar Laivile

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

23.08.2018 esitas Aivar Laiv (avaldaja) Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus

järgmist: tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 31.07.2018 otsus, millega

jäeti rahuldamata avaldaja taotlus korduva täiteasja nr 084/2015/2902 lõpetamiseks, ning

lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/2902.

2/6

Kohtutäitur algatas 18.07.2008 AS SEB Pank (sissenõudja) 09.07.2008 avalduse alusel

avaldaja

vastu

täitemenetluse

täiteasjas

nr

084/2008/2462,

täitedokumendiks

Pärnu Maakohtu

12.12.2006

määrus

tsiviilasjas

2-05-18481,

nõude

suuruseks

täitmisavalduse järgi 1 007 621,49 krooni (64 398,75 eurot). 30.09.2015 algatas

kohtutäitur

sissenõudja

25.09.2015

avalduse

alusel

täitemenetluse

täiteasjas

nr 084/2015/2902, milles on täitedokumendiks jällegi Pärnu Maakohtu 12.12.2006

määrus, nõude suuruseks seekord 31 006,26 eurot. Avaldaja palus 28.06.2018 taotluses

lõpetada korduvalt algatatud täiteasja menetluse.

Arusaamatuks jääb kohtutäituri menetluslik tegevus – esmalt käsitab ta avaldaja taotlust

kaebusena, kuid otsuses leiab, et taotlust/kaebust ei saa menetluslikel põhjustel esitada;

jääb mulje, et kohtutäitur püüab taotlust kaebusena käsitades välistada avaldaja

kaebeõigust. Kohtutäitur ei ole suutnud selgitada, miks ta algatas sama täitedokumendi

alusel kaks erinevat täitemenetlust, mille tulemusel nõutakse avaldajalt nõuet

kahekordselt. Samuti ei ole kohtutäitur vastanud küsimusele, milline on täitedokumendist

tulenev kogunõue.

Menetluste raames on kohtutäitur teostanud dubleerivaid täitetoiminguid. Ta on arestinud

avaldajale kuuluva XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX kahekordselt, nii täiteasjas

nr 084/2008/2462 kui täiteasjas nr 084/2015/2902, arestimise aktid on koostatud vastavalt

17.12.2008 ja 01.08.2018. Kohtutäitur on pidanud arusaamatuks avaldaja väidet, et

korduvalt algatatud täiteasja raames on võimalik nõuda korduvalt täitekulusid. Samas on

kohtutäitur

koostanud

tasu

väljamõistmise

otsused

30.09.2015

täiteasjas

nr 084/2015/2902 summas 3348,67 eurot ja 18.08.2008 täiteasjas nr 084/2008/2462

summas 67 899,43 krooni (4339,56 eurot).

Kohtutäitur ei saa algatada korduvat täitemenetlust, teades, et eelnevalt on algatatud

sama täitedokumendi alusel sundtäitmine.

Avaldaja 19.09.2018 seisukoha järgi selgub puudutatud isikute vastustest, et korduv

täiteasi algatati eesmärgiga eirata hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-09-13280.

2. Kohtutäitur palus 10.09.2018 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 alusel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Riigikohus märkis 16.10.2002 määruse

kohtuasjas nr 3-2-1-119-02 p-s 8, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip.

25.09.2015 esitas sissenõudja kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p 1 kohase täitedokumendi

koos tahteavaldusega pöörata sellest tulenev nõue sundtäitmisele. Täitmisavalduse järgi

oli sissenõudja rahuldamata nõue 25.09.2015 seisuga 31 006,26 eurot. Kohtutäitur oli

kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse.

TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt on avaldaja minetanud õiguse tugineda täitemenetluse

algatamise väidetavale ebaõigsusele. Avaldaja sai täiteasjas nr 084/2015/2902 menetluse

alustamisest teada 16.11.2015, mil talle toimetati e-kirja teel kätte täitmisteade. Avaldajal

puudub 01.07.2018 esitatud kaebuses õigus tugineda asjaoludele, mis said talle

teatavaks üle kahe ja poole aasta tagasi.

Puuduvad ka muud, eeskätt TMS §-s 48 loetletud alused täiteasjas nr 084/2015/2902

menetluse lõpetamiseks.

Täiteasi nr 084/2008/2462 ei ole aktiivses seisus. Täitemenetlus peatati 27.03.2009

Irina Laivi ja avaldaja ühisvara jagamise menetluses hagi tagamise korras. Tsiviilasjas nr

2-09-13280 on lõplik lahend jõustunud 19.05.2009 ja ühisvaraks olev XXX kinnistu

jagatud, kuid hagi tagamine tühistamata. Ühisvara jagamisel olid menetlusosalisteks vaid

avaldaja ja Irina Laiv, seega hagi tagamise tühistamist on võimalik taotleda vaid neil.

Avaldaja viitab kaebuses, et kohtutäitur ei ole teda teavitanud täiteasja nr 084/2008/2462

peatamise tinginud aluse äralangemisest, olles ise aga isikuks, kelle võimuses on see

saavutada. Niisuguse menetlusliku nüansi kasutamine ei saa takistada sissenõudja õigust

panna maksma täitedokumendist tulenev nõue. Kehtiv õigus ei keela sissenõudjal esitada

3/6

sama täitedokumenti korduvalt täitemenetluse alustamiseks ega kohusta kohtutäiturit

kontrollima, kas sama täitedokumendi alusel viiakse või kunagi viidi täitemenetlus läbi.

Olukorras, kus täitemenetluse uuendamine sõltub täielikult avaldajast ja tema endisest

abikaasast, oli korduva täitmisavalduse esitamine sissenõudja jaoks sisuliselt ainsaks

võimaluseks nõuda avaldajalt täitemenetluse kaudu nõude rahuldamist.

Peatamise tinginud asjaolu äralangemisel ehk hagi tagamise tühistamisel puudub alus

jätta täitemenetlus täiteasjas 084/2008/2462 lõpetamata.

Kummaski täitemenetluses ei ole nõude katteks laekumisi toimunud.

Kohtutäituri 01.10.2018 vastuse järgi ei moodusta 25.09.2015 täitmisavalduses esitatud

nõue kogu täitedokumendiga kinnitatud nõuet. TMS ei välista võimalust, et sama

täitedokumendi alusel on algatatud mitu täiteasja. Samuti ei lasu sissenõudjal kohustust

esitada sundtäitmisele korraga kogu täitedokumendist tulenev nõue. Täitedokumendist

tulenevat kogusummat ei ole sissenõudja kordagi korraga täitmisele esitanud. Kohtutäitur

viitab ka Riigikohtu 02.02.2005 määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-157-04.

Sama täitedokumendi alusel mitme täitemenetluse alustamisel on ühte nõuet võimalik

mitmekordselt sundtäita ja võlaõigusseaduse kohaselt on selline tegevus alusetu

rikastumine. Kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on

võlgniku õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

3. Sissenõudja palus 10.09.2018 vastuses jätta avalduse rahuldamata. Sissenõudja ei

olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280 pooleks ning see ei võimaldanud tal esitada avaldust

täitemenetluse jätkamiseks. Seetõttu ja kuna nõuded avaldaja vastu olid pikemat aega

rahuldamata, esitas ta 25.09.2015 uue täitmisavalduse summas 31 006,26 eurot.

Sissenõudja on nõus esitama avalduse täiteasja nr 084/2008/2462 lõpetamiseks, kui on

olemas otsus lõpetada selle peatamine hagi tagamiseks.

03.10.2018 vastuses selgitas sissenõudja, et avaldaja tunnistas täitedokumendis

käenduslepingust ning sissenõudja ja TNB Kütus AS vahel sõlmitud laenulepingust

tulenevat nõuet. Nõuded avaldaja vastu on vähenenud teiste TNB Kütus AS laene

taganud tagatiste arvelt.

4.

01.10.2018 nimekirja järgi palub avaldaja mõista menetluskuluna enda kasuks välja

solidaarselt kohtutäiturilt ja sissenõudjalt riigilõivu 15 eurot ja lepingulise esindaja kulu

1200 eurot (10 t * 120 eurot, käibemaksu ei lisandu), samuti viivise menetluskulult.

Kohtutäitur pidas 10.10.2018 vastuväites põhjendatuks ajakulu 4 t. Sissenõudja ei ole

avaldaja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 31.07.2018 otsuse, millega jäeti rahuldamata

tema taotlus korduva täiteasja 084/2015/2902 lõpetamiseks, ning lõpetada täitemenetluse

täiteasjas 084/2015/2902.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2, § 477 lg 1 alusel võib kohus

jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või

kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (vt nt

Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Seega tuleb jätta läbi

vaatamata avaldaja nõue lõpetada täitemenetlus.

7. Ülejäänud osas tuleb kaebus rahuldada. 31.07.2018 otsus, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja taotluse täiteasja nr 084/2015/2902 lõpetamiseks, tuleb tühistada

(tlk 8-9, 27-31).

7.1. Kohtule esitatust nähtuvad järgmised asjaolud.

4/6

Pärnu Maakohus kinnitas 12.12.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-18481 avaldaja ja

sissenõudja vahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas menetluse (tlk 13-14).

Kompromissi p-s 2 tunnistas avaldaja käenduslepingust tulenevat kohustust sissenõudja

ees summas 1 631 043,13 krooni (p 2). Punkti 3.1 järgi kohustus avaldaja tasuma

sissenõudjale 706 983,06 krooni kolme pangapäeva jooksul määruse jõustumist (raha

olemas kohtu deposiidis) ning p 3.2 järgi 313 500 krooni nelja kuu jooksul määruse

jõustumist. Vastavalt p-le 4 kohustus avaldaja taluma XXX kinnistu (registriosa nr XXX)

suhtes täitemenetluse läbiviimist, täitemenetlus algatatakse 24.10.2005 määruse alusel

kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summas 280 000 krooni alusel ning saadud rahaga

tasutakse avaldaja kohustust sissenõudja ees (kompromissi p 3.2). Punktis 5 oli

sätestatud, et p-s 3 nimetatud rahaliste kohustuste tähtaegsel täitmisel ning p-s 4

nimetatud kohustuse täitmisel loobub sissenõudja ülejäänud nõudest summas 577 060,07

krooni ja tasutud riigilõivust 33 500 krooni. Punkti 6 kohaselt on sissenõudjal maksete

mittenõuetekohasel tasumisel õigus esitada avaldus avaldaja vastu kogu tasumata võla

ja/või kohtukulude viivitamatuks sissenõudmiseks. Määrus on jõustunud.

09.07.2008 täitmisavalduse (tlk 11-12) resolutiivosas palus sissenõudja algatada avaldaja

suhtes täitemenetluse, pöörata sissenõude XXX kinnistule (registriosa nr XXX), XXX

kinnistule ja avaldaja muule varale ning rahuldada vara müügist saadud raha arvelt oma

kohtumäärusest tuleneva nõude 1 007 621,49 krooni. Täitmisavalduse põhjendavast

osast nähtub järgmine:

- XXX kinnistule on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek summas 350 000 krooni, mis

tagab sissenõudja nõudeid AS TNB Kütus vastu, samuti sissenõudja ja avaldaja

vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid;

- sissenõudjal on nõue AS TNB Kütus vastu ning ta esitab hüpoteegi seadmise lepingu

alusel avaldaja vastu nõude 350 000 krooni;

- Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrusest tulenev nõue avaldaja vastu on

924 060,07 krooni – 313 500 kroonile lisandub kohustuse nõuetekohaselt täitmata

jätmise tõttu 577 060,07 krooni ja 33 500 krooni. Nõue väheneb kolmanda isikuga

sõlmitud kokkuleppe järgi 266 438,58 krooni võrra. Kohtumäärusest tulenev lõplik

nõue on 657 621,49 krooni;

- tsiviilasjas nr 2-05-18481 seati XXX kinnistule sissenõudja kasuks kohtulik hüpoteek

summas 280 000 krooni.

Kohtutäitur alustas sissenõudja 09.07.2008 täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu

12.12.2006

määruse

alusel

menetluse

täiteasjas

084/2008/2462,

nõudeks

657 621,49 krooni (42 029,67 eurot) (tlk 15-16).

Tartu Maakohus peatas 26.03.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-13280 (Irina Laivi hagi

avaldaja vastu ühisvara jagamiseks) hagi tagamise korras täiteasjas nr 084/2008/2462

menetluse ning selle alusel peatas kohtutäitur 27.03.2009 otsusega täitemenetluse.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-09-13280 ei ole hagi tagamist

käesoleva ajani tühistatud, kuigi kohtutäituri ja sissenõudja andmetel on lõpplahend tehtud

ning ka täidetud.

25.09.2015 esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata

täitmisele Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määruse, nõude suuruseks 31 006,26 eurot

(tlk 19). Kohtutäitur alustas selle alusel menetluse täiteasjas nr 084/2015/2902 (tlk 22).

Kohtutäituri kinnitusel ei ole sissenõudja nõude katteks täitemenetlustes laekumisi

toimunud (tlk 31). Sissenõudja selgituse järgi on nõue avaldaja vastu vähenenud teiste

TNB Kütus AS laene taganud tagatiste arvelt.

7.2. Avaldaja väidab, et sama täitedokumendi alusel ja samas nõudes on alustatud kaks

täitemenetlust, ning leiab, et korduvalt algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada.

TMS § 48 lg 1 p 7 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul

alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

5/6

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima,

kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea

kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel

algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu

õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8).

Kohus nõustub sellega, et üldjuhul ei lasu kohtutäituril kohustust kontrollida, kas sama

täitedokumendi alusel on varasemalt sissenõudja kasuks juba täitemenetlus algatatud või

läbi viidud, ning kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on

võlgniku õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi. Samuti on võimalik olukord, kus sama täitedokumendi alusel tulebki alustatud mitu

erinevat täitemenetlust. Ka Riigikohus on kohtutäituri viidatud 02.02.2005 määruse

kohtuasjas nr 3-2-1-157-04 p-s 12 selgitanud, et olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est

ei saa välistada, et ühe täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril algatada mitu

täitemenetlust.

01.10.2018 vastuses märkis kohtutäitur, et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole selle

kogusummas korraga täitmisele esitatud. Eelmises alapunktis toodu järgi on siiski selge,

et sama täitedokumendi alusel ja samas nõudes on alustatud kaks täitemenetlust. Ka

sissenõudja kinnitusest tuleneb, et uues täitemenetluses ei nõuta midagi enamat kui

varasemas. TMS § 49 lg 2 I lause järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja

õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult

täitmata. Antud juhul ei ole aga varasem täiteasi lõpetatud, vaid see on hagi tagamise

korras peatatud. Nii kohtutäituri 31.07.2018 otsusest ja 10.09.2018 vastusest kui

sissenõudja vastustest nähtub üheselt, et uus täitemenetlus algatati üksnes seetõttu, et

varasem täitemenetlus on tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud hagi tagamise määruse alusel

peatatud ning sissenõudja ja kohtutäituri arvates puudub võimalus saavutada hagi

tagamise tühistamine. Kohus nõustub avaldajaga, et kohtutäitur ei saa hinnata hagi

tagamise määruse õigsust ja toimet ega seda eirata. Uue täitemenetluse alustamine ei

olnud põhjendatud.

Kuigi

avaldaja

on

viidanud

seoses

kahe

täitemenetlusega

ka

dubleerivatele

täitetoimingutele (sama kinnistu arestimine) ja korduvale täitekulude nõudmisele, on kohtu

arvates antud juhul oluline eelkõige see, et teine täitemenetlus on algatatud olukorras, kus

esimene täitemenetlus oli hagi tagamise korras peatatud.

Kohus märgib, et kui hagi tagamise vajadus tsiviilasjas nr 2-09-13280 on ära langenud,

tuleks avaldajal edasiste vaidluste vältimiseks taotleda hagi tagamise tühistamist, mitte

aga kasutada seda täitemenetluse põhjendamatuks takistamiseks. Samas juhib kohus

sissenõudja tähelepanu sellele, et kuigi ta ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280

menetlusosaline, on tal siiski võimalik nt teatada täitemenetluse peatanud kohtule

asjaolude muutumisest. TMS § 47 lg 3 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatamise

määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta.

7.3. Otsust

tehes

käsitas

kohtutäitur

avaldaja

taotlust

(dateeritud

28.06.2018,

digiallkirjastatud 01.07.2018) täiteasja lõpetamiseks kaebusena kohtutäituri tegevuse

peale, sest avaldaja väljendas selles rahulolematust täitemenetluse alustamisega (tlk 28).

Avaldaja arvates püüdis kohtutäitur sellega takistada tema kaebeõigust. Kohus leiab, et

iseenesest ei ole välistatud TMS § 217 lg 6 kohaldamine ei taotluse ega kaebuse puhul.

TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile

kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada

saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217

lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

6/6

Täiteasjas nr 084/2015/2902 alustati menetlus sissenõudja 25.09.2015 avalduse alusel,

avaldaja sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte 16.11.2015. Seega pidi avaldaja

saama juba 16.11.2015 teada, et samaaegselt toimub sama täitedokumendi alusel sama

nõude sissenõudmiseks kaks täitemenetlust. Kaebuse kohtutäiturile sellega seoses esitas

ta alles 01.07.2018, seega hiljem kui kümme päeva asjaolust teadasaamisest.

Kohus on seisukohal, et seda, et uut täitemenetlust ei kasutataks varasema

täitemenetluse peatatud olekust möödapääsemiseks, on õigus nõuda kogu nn topelt

täitemenetluse kestel. Seega on avaldajal praegusel juhul õigus tugineda täitemenetluse

põhjendamatule alustamisele ka hilisema menetluse käigus ning täitemenetluse

alustamise vaidlustamata jätmisel ei ole määravat tähtsust.

8. TsMS § 172 lg 1 II lause ja lg 10 alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta kohtutäituri

kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot käibemaksuta on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas

aktsepteeritule. Kohus nõustub kohtutäituriga, et avaldaja esindaja ajakulu on

põhjendatud ja vajalik 10 t asemel 4 t ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega

materjalide ja asjaolude poolest mahukas. Avaldaja poolt kohtutäiturile ja kohtule esitatud

avaldused ei sisalda märkimisväärset õiguslikku analüüsi, põhimõtteliselt on välja toodud

vaid asjaolud ja taotlused. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on

kokku 480 eurot (120 eurot * 4 t). Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb

mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu kokku 495 eurot (15 + 480).

TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja taotluse alusel tuleb kohtutäituril tasuda avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik