1-18-7954/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Lk

1 5 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2018. kohtumaja a. Pärnu Kuninga tn Kriminaalasja number 1-18-7954 (18267000091) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Istungisekretär Jaanika Lusti

P

rokurör

A Eliisa Sommer biprokurör Kriminaalasi

L.T süüdistuses KarS § 197 lg 1 KarS § 13 lg 1 -

järgi G.U süüdistuses KarS § 197 lg 1 ja 3 - KarS § 13 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad

L.T

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 kehtiv karistus

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja nimi: Annika Murulaid

G.U

Registrikood: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 kehtiv karistus

Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja nimi: Annika Murulaid RESOLUTSIOON

Juhindudes , kohus KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 otsustas:

Süüdi tunnistada L.T KarS § 197 lg 1 KarS § 13 lg 1 järgi ja mõista talle - karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui L.T ei pane ) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

1 (ühe

Lk

2 5 /

kuritegu.

Kats

eaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Süüdi tunnistada G.U KarS § 197 lg 1, 3 § 13 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

- rahaline karistus 4000 (neli tuhat) eurot.

Mõistetud 1500 (üks tuhat viissada) eurot tuleb tasuda KarS § 6 karistusest

6 lg 1, 3 alusel 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest neljas võrdses osas, s.o vähemalt 375 eurot kvartalis.

Rahal

ise karistuse ülejäänud osa, so 2500 (kaks tuhat viissada) eurot jätta KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel täitmisele pööramata, kui G.U ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- Luminor is või a/a nr: EE401700017002872300 Bank või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele isiklik viitenumber 99918400006244. , Selgituseks märkida: rahaline karistus isiku nimi, kriminaalasja number.

Menetluskulud.

Välja mõista ´ lt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse L.T u

sundraha 750 eurot ja

792 eurot. ekspertiisikulud ½ ulatuses 42 eurot, kõik kokku

KrMS § 180 lg 3 alusel võimald L.T´u ada l menetluskulude tasumine ositi 6 kuu

jooksul alates novembrist 2018.a kuni aprillini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades 132 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 või a/a nr: EE873300333499990003 Danske

Luminor Bank

Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700052778. Se

lgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõista G.U ´lt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 750 eurot ja ekspertiisikulud ½ ulatuses 42 eurot, kõik kokku 792 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada G.U ´l menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul alates novembrist 2018.a kuni aprillini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades 132 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 või a/a nr: EE873300333499990003 Danske

Luminor Bank

Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700052781. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Lk

3 5 /

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

L.T ’ut

süüdistatakse selles, et tema G.U juhatuse liikmena ehk vastutava füüsilise isikuna, kes pidi tagama G.U töötajate töötervishoiuja

tööohutusnõuete seadusest tulenevate nõuete täitmise, eiras 23.01.2018 ehitusobjektil Pärnu Kirsi

36, korterelamu rekonstrueerimistööde käigus töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, mis seisnes täpsemalt selles, et ehitusobjektil Pärnu Kirsi X katusel:

- X X puudus järelevalve töötaja poolt tuletööde tegemisel ja töötaja lubati töökeskkonda

töötervishoiu ja tööohutusalaselt juhendamata ning väljaõppeta, kuigi vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p le 12 on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja -

tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist ning sama seaduse p 13 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Tulenevalt määrusest „Nõuded tuletöö -

tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ § 7 peab tuletöötegija omama tuletöötunnistust ja määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ sätestab § s 8, et isikule tuleb tagada järelevalve - kogu tuletöö tegemise aja vältel ja tuletöö koha ulatuses;

- X tulekindel

’ile ei olnud väljastatud tuletöödeks sobivast materjalist isikukaitsevahendid – tööriietus, kuigi vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale tööriietuse kui töö laad seda nõuab, „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord„ § 2 lg 2 kohaselt tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides lähtutakse § s 3 esitatud põhimõtetest. -

Määruse „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 7 lg 3 kohaselt peab tuletöö tegemisel kandma ohutut tööriietust, mis on raskesti süttivast materjalist ning millel ei ole õli, rasva, bensiini või muid põlevvedeliku jääke.

Eeltoodud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et ma tööülesandeid ilma vastava X teostas o

väljaõppeta ja järelvalveta, hästisüttivas tööriietuses, mistõttu ei olnud tagatud ohutus ja võimalus X

ennetada terviseriske. Nimetatud rikkumisega tekitati tegevusetusega ja ettevaatamatusest X’ile, kes täitis katusekatja ülesandeid, 23.01.2018 kella 14.24 ajal Pärnu Kirsi X korterelamu katusel raske tervisekahjustus -

– hingamisteede kahjustustega pea, näo, rindkere, selja ja ülajäsemete II III astme põletused kokku ca 50% kehapinnast, mis on eluohtlik. kattis 23.01.2018 ventilatsiooni X šahti ülaosa bituumeniga (SBS materjal), kasutades gaasipõletit. Töö käigus X seljasolevad riided süttisid ja tekkis raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud.

S - eega L.T, töötervishoiu ja tööohutusnõuete eiramisega, kui sellega põhjustati

Lk

4 5 /

tegevusetusega ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 197 lg 1 -

§ 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdist sõlminud kokkuleppe, ohaselt prokurör nõudis atav kaitsja juuresolekul on mille k

kohtus

- L.T’u süüdi mõistmist KarS § 197 lg 1 § 13 lg 1 järgi ja tema karistamist 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui .T ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut L tahtlikku kuritegu.

G.U’d süüdistatakse selles, et G.U, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme

L.T, kes oli

ku organi liige ning tegutses KarS § 14 lg 1 mõistes juriidilise isi juriidilise isiku huvides, kelle tööülesanneteks oli tagada töötajate tööohutus ja töötervishoiunõuete -

täitmine, eiras 23.01.2018 ehitusobjektil Pärnu Kirsi , korterelamu rekonstrueerimistööde käigus X

töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, mis seisnes täpsemalt selles, et ehitusobjektil Pärnu Kirsi 36 katusel:

- X X puudus järelevalve töötaja poolt tuletööde tegemisel ja töötaja lubati töökeskkonda

töötervishoiu ja tööohutusalaselt juhendamata ning väljaõppeta, kuigi vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p st 12 on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja -

tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist ning sama seaduse p 13 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Tulenevalt määrusest „Nõuded tuletöö -

tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ § 7 peab tuletöötegija omama tuletöötunnistust ja määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ sätestab § s 8, et isikule tuleb tagada järelevalve - kogu tuletöö tegemise aja vältel ja tuletöö koha ulatuses;

- X isikukaitsevahendid tulekindel

’ile ei olnud väljastatud tuletöödeks sobivast materjalist – tööriietus, kuigi vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale tööriietuse kui töö laad seda nõuab, „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord„ § 2 lg 2 kohaselt tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides lähtutakse § s 3 esitatud põhimõtetest. - Määruse „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 7 lg 3 kohaselt peab tuletöö tegemisel kandma ohutut tööriietust, mis on raskestisüttivast materjalist ning millel ei ole õli, rasva, bensiini või muid põlevvedeliku jääke;

eeltoodud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et teostas oma tööülesandeid ilma vastava

X

väljaõppeta ja järelevalveta, hästisüttivas tööriietuses, mistõttu ei olnud tagatud X ohutus ja võimalus ennetada terviseriske. Nimetatud rikkumisega tekitati tegevusetusega ja ettevaatamatusest

X X korterelamu ’ile, kes täitis katusekatja ülesandeid, 23.01.2018 kella 14:24 ajal Pärnu Kirsi katusel raske tervisekahjustus – hingamisteede kahjustustega pea, näo, rindkere, selja ja ülajäsemete

II- kattis 23.01.2018 III astme põletused kokku ca 50% kehapinnast, mis on eluohtlik. X ventilatsiooni šahti ülaosa bituumeniga (SBS materjal), kasutades gaasipõletit. Töö käigus X seljas olevad riided süttisid ja tekkis raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud.

Seega G.U , töötervishoiu tööohutusnõuete eiramisega, kui sellega põhjustati -

ja tegevusetusega ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 197 lg 1, 3 -

§ 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus

- G.U süüdi mõistmist KarS § 197 lg 1, 3 § 13 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4000 (neli tuhat) eurot. Millest 1500 (üks tuhat viissada) eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 1, 3 alusel

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest neljas võrdses osas, s.o. vähemalt

Lk

5 5 /

375 eurot kvartalis. Rahalise karistuse ülejäänud osa, so. 2500 (kaks tuhat viissada) eurot jätta KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel täitmisele pööramata, kui G.U ei pane 1 (ühe) aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe te

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud te kokkuleppemenetluse sätteid.

Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava ks te asjaoludeks on mõlema süüdistatava puhul kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus ad ed

vastavalt kokkuleppe le. te

T kohaldatud. õkendit ei ole Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt .T’ult välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 L

alusel riigituludesse sundraha 750 eurot ja ekspertiisikulud ½ ulatuses 42 eurot. KrMS § 180 lg alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul. Samuti tuleb süüdlaselt G.U’lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 750 eurot ja ekspertiisikulud ½ ulatuses 42 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul.

Rubo Kikerpill Kohtunik