Legislator Case Law & Legislation
3-17-2593/18 AI generated

3-17-2593/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-2593/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2593. Teha Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja esimese ja teise

Legislator headnote

AI generated

3-17-2593/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Teha Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja esimese ja teise

Keywords

AI generated
reimbursement by health insurer waiver of insurance benefits hardship pension pension buy-in staggering of health insurance premiums consumer credit revocation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2593

Haldusasi

XX kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

aukohtu 19.10.2017 otsuse nr 11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja v.adv Gerly Kask

Vastustaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda,

esindaja Aive Kolsar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2593. Teha

asjas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ning tühistada Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja aukohtu 19.10.2017 otsus nr 11.

3. Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja esimese ja teise

astme kohtus kantud menetluskulud 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) eurot.

4. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt menetluskulud esimese ja teise astme

kohtus jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-17-2593

2(9)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohus luges 19.10.2017 otsusega

nr 11 tuvastatuks Tallinna kohtutäituri XX poolt toime pandud hea ametitava § 8 ja § 11 lg 3

süülise

rikkumise

ning

määras

distsiplinaarkaristuseks

rahatrahvi

3000

eurot.

Aukohtumenetlus algatati Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse alusel, millest tulenevalt

on kohtutäitur XX jätnud kohtule ja sissenõudja taotlusele vastamata. Varasemalt on aukohus

XX suhtes tehtud 29.06.2015 otsusega nr 7 tuvastanud, et isik on rikkunud hea ametitava § 11

lg-t 3.

Kohtutäitur on jätnud vastamata Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjalikule taotlusele teha

taotlejale täiteasja nr 052/2009/2119 jaotuskava tulemist väljamakse 54 900,45 eurot.

Kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 23 lg 3 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6 sätestab, et avaldusele või

selgitustaotlusele tuleb vastata nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30

kalendripäeva jooksul. XX väitis 16.10.2017 aukohtu istungil, et on Ehitusproff OÜ kirjale

vastanud, kuid tõendit selle kohta ei esitanud, mistõttu on väited vastamise kohta

paljasõnalised. XX-l on varem olnud aukohtumenetlus hea ametitava § 11 lg 3 rikkumise eest,

milles kohtutäituri süü leidis tõendamist, ja isik lubas olla oma tegevustes hoolsam, mistõttu

ei saa tegemist olla raske hooletuse või käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Kohtutäitur

XX on toime pannud tahtliku rikkumise, kui jättis Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele

vastamata.

Harju Maakohtu kohtunik M. Helm andis 16.05.2017 kirjaga KPK-le teada, et tsiviilasjades nr

2-17-1223, 2-17-1902, 2-17-2178 ja 2-17-3117 on XX korduvalt eiranud kohtu korraldusi, ei

ole menetlusdokumente vastu võtnud ning kohtule tähtaegselt vastanud. XX väitis 16.10.2017

istungil, et on kohtu teates välja toodud tsiviilasjadele vastanud, kuid ei esitanud selle kohta

tõendeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p 1 sätestab kohustuse vastata

hagile kohtu määratud tähtajaks ja kohustuse täitmata jätmise tagajärjeks on tagaseljaotsuse

tegemine kostja kahjuks (TsMS § 407). Kohtutäitur kinnitas 16.10.2017 istungil, et on teadlik

kohustusest kohtule vastata. Kohtutäitur peab olema seaduskuulekas ja õiguskorda austav,

mistõttu on lubamatu kohtule tähtaegselt vastamata jätmine ja sellega kohtuasjade

ebamõistlike tähtaegade põhjustamine. XX ei ole tõendanud tsiviilasjas nr 2-17-1902 kohtule

vastamist ja vastamata jätmine on tahtlik tegevus.

XX ei esitanud aukohtumenetluses tähtaegselt (esialgseks tähtajaks 15.06.2017 ja täiendavaks

tähtajaks 06.07.2017) selgitust, ei ilmunud 28.06.2017 istungile õigeaegselt ning ei teavitanud

istungile hilinemisest. XX-le saadeti 06.07.2017 ja 10.07.2017 meeldetuletused. XX märkis

alles 13.07.2017 esitatud seisukohas, et edastab peale 17.07.2017 aukohtule töötaja vastused,

kuid selles osas ei ole ühtegi edasist selgitust esitatud. XX hilines 16.10.2017 istungile ja

selgitas, et lihtsalt unustas aukohtule vastata. XX on aukohtu esimees ja heast ametitavast,

headest tavadest ja kommetest tuleneb kohustus aukohtule tähtaegselt vastata. Tegemist ei ole

raske hooletuse või käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, vaid tahtliku aukohtule

3-17-2593

3(9)

vastamata jätmisega ja aukohtumenetluse venitamisega. XX ei ole aukohtu istungil

kahetsenud oma käitumist.

2. XX esitas 27.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse KPK aukohtu 19.10.2017 otsuse

nr 11 tühistamiseks. Otsus sisaldab teokirjeldusi (maakohtule ja aukohtule vastamata jätmine),

mille osas puuduvad põhjendused menetluse algatamise ja läbiviimise kohta, seega karistuse

määramine nende episoodide eest väljub aukohtumenetluse piiridest. Kohtutäituri seaduse

(KTS) §-st 101 tulenevalt ei ole võimalik kohtu taotluse alusel aukohtumenetlust algatada või

lahendada aukohtu enda sisemisi asju. Maakohtule ja aukohtule vastamata jätmise osas

puudub ka tahtluse käsitlus.

Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele ei kohaldu MSVS, mistõttu kujutab kohtutäituri

karistamine selle eest, et ta taotlust ei lahendanud, sekkumist kohtutäituri ametitegevuse

sõltumatusse. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamine on võimalik täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Süü raskusastme määratlemine otsuses puudub.

XX ei ole 29.06.2015 aukohtu otsusega nr 7 distsiplinaarkorras karistatud ja seega ei ole

varasem aukohtumenetlus asjassepuutuv. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste

kohtutäituritega, kes on teostanud toiminguid viivitusega. Rahaline karistus 3000 euro

ulatuses on ülemäärane.

3. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palus jätta kaebus rahuldamata.

Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotlusele aukohtumenetluse algatamiseks oli lisatud

Ehitusproff OÜ 12.05.2017 kaebus Justiitsministeeriumile aukohtumenetluse algatamiseks,

milles oli põhjusena toodud kohtutäituri tähtaegselt vastamata jätmine tsiviilasjas nr 2-17-

1902. Kohtunik M. Helmi 16.05.2017 pöördumine võeti asja materjalide juurde. Kohtutäitur

rikkus head ametitava aukohtule vastamata jätmisega ja aukohtu reglement ei näe ette, et

aukohus peab alustama uue aukohtumenetluse, kui kohtutäitur käitub poolelioleva menetluse

raames lugupidamatult. XX ärakuulamine aukohtu 16.10.2017 istungil toimus muu hulgas

seoses aukohtumenetluses toime pandud rikkumistega.

Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele vastamisele kohaldub KTM § 23 lg 3 ka siis, kui MSVS

ei kohaldu. Kiri eeldas kohtutäituri vastust, kes peab lähtuma oma tegevuses ka heast

ametitavast. Põhjendatud on tahtlust (varasema käitumismustri kordamine) ning rahalise

karistuse määramisel on arvesse võetud tõendeid ja asjaolusid kogumis (kolm tuvastatud

rikkumist). Tavapäraselt sarnaste rikkumiste eest kohtutäitureid ei karistata, kuid kohtutäiturid

ei ole varem teistkordselt sama rikkumist toime pannud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

aukohtumenetluses tuvastatud asjaolude ja põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 165 lg 2). Kohtutäituri poolt Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale ja Harju Maakohtu

kohtunõuetele tsiviilasjas nr 2-17-1902 vastamata jätmistele on kohaldatav KTM § 23 lg 3.

Aukohus on arvesse võtnud tuvastatud rikkumisi ja tõendeid kogumis – 28.02.2017 kirjale

vastamata jätmine, kohtule vastamata jätmine, aukohtule vastamata jätmine, aukohtu

29.06.2015 otsusega tuvastatud hea ametitava § 11 lg 3 rikkumine, kohtutäituri jätkuv

hooletus, uue sama sisuga rikkumise toimepanemine, kahetsuse puudumine. Aukohtu

29.06.2015 otsus nr 7 on kaebajat ja temale omast käitumismustrit iseloomustav asjaolu.

Kohtutäiturit on koheldud võrdselt teiste sarnase rikkumise toime pannud kohtutäituritega,

arvestades ühtlasi ka iga juhtumi erisusi. Aukohtumenetluse käigus ei esitanud kohtutäitur

viivitusega vastamist kinnitavat dokumenti, mistõttu ei ole asjaolu tõendamist leidnud.

Pöördumisele vastamata jätmise korral puudub soov ja tahe vastata (lihtsalt ignoreeritakse)

ning seda olenemata korduvatest meeldetuletustest/hoiatustest.

3-17-2593

4(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub 23.04.2018 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtet ei ole koostatud ja kaebajale tutvustatud, distsiplinaarsüüteo järeldused ja süüteo

kvalifikatsioon on ära toodud alles aukohtu otsuses. Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolude

kirjeldused ei ole põhjendustega seostatavad ja jälgitavad. Otsusest ei selgu tõendid, mille

alusel on kaebajale omistatud distsiplinaarsüüteod tuvastatud. Aukohus ei ole omal algatusel

välja selgitanud olulisi asjaolusid ja kogunud tõendeid. Ebaselge on, kas XX-le heidetakse iga

konkreetse rikkumisega seoses

ette kohtutäituri tegevust sätestavate õigusaktide,

kohtumenetluse normide või kutse-eetika nõuete eiramist.

Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjalikule taotlusele vastamisele ei kohaldu KTM § 23 lg 3,

mistõttu ei saa kaebaja tegu otsuses toodud põhjendustel olla õigusvastane. Ehitusproff OÜ

taotluse lahendamata jätmise eest karistamisega sekkutakse kohtutäituri otsustusmenetlusse,

mis ei ole lubatav. KTM § 23 ei kohaldu ka kohtunõudele vastamisele tsiviilasjas nr 2-17-

1902, sest kohtumenetluses osalemine ei ole kohtutäituri ametitoiming ega ametiteenus.

Asjaolu, et kohtutäitur ei esita aukohtumenetluses tõendit selle kohta, millal ta on kohtule

vastanud, ei tähenda, et seeläbi on tõendatud kohtule mittevastamine. Aukohtul puudub

pädevus

algatada

aukohtumenetlust

enda

poolt

läbiviidud

menetluses

ilmnenud

ebameeldivuste osas. Ärakuulamisõiguse eiramise tõttu ja põhjendamiskohustuse rikkumise

tõttu ei saa distsiplinaarmenetlust tervikuna pidada õiglaseks. Karistuse määramisel ei ole

arvestatud iga tegu eraldi. Otsuses puudub valitud süü vormi ning distsiplinaarkaristuse liigi

ja määra põhjendus. Otsuses on viidatud aukohtu 29.05.2015 otsusele nr 7, kuid kuna see ei

ole aukohtu loetletud materjalide nimistus, siis ei saanud sellele tugineda.

6. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palub 05.06.2018 vastuses jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Aukohtumenetlus

on

algatatud

tulenevalt

Justiitsministeeriumi taotlusega esitatud kaebusest. Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr

2-17-1902 vastamata jätmisele on viidanud nii Justiitsministeerium, Ehitusproff OÜ kui ka

kohtunik M. Helm. Aukohus ei pea alustama uut aukohtumenetlust, kui kohtutäitur käitub

aukohtumenetluse läbiviimise raames aukohtuga lugupidamatult. XX on aukohtu liige ja oli

kuni 26.10.2017 aukohtu esimees, kuid jättis ilma teavitamata ja mõjuva põhjuseta ilmumata

aukohtu 28.06.2017 istungile, mis väljendab lugupidamatust aukohtu ja selle liikmete vastu.

Tegemist oli menetletavas asjas oluliste asjaoludega, millega kohtutäitur rikkus

aukohtumenetluse kestel head ametitava ja millega seoses oli võimalus anda ütlusi aukohtu

16.10.2017 istungil. Kui menetlusosaline on pöördunud kohtutäituri poole küsimuse või

kirjaga, siis on igal juhul kohaldatav KTM § 23 lg-s 3 sätestatud 30-päevane vastamistähtaeg.

Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kiri eeldas vastust ja vastus tuli anda tähtaegselt. Aukohtu otsuse

p-s 17.1 on välja toodud, miks Ehitusproff OÜ kirjale vastamata jätmist on käsitletud tahtliku

rikkumisena. Karistuse määramisel on võetud arvesse tõendeid ja asjaolusid kogumis.

Kaebajat on koheldud võrdselt teiste samasuguse rikkumise toime pannud kohtutäituritega,

kuid teistel kohtutäituritel ei ole olnud teistkordset rikkumist sama asja eest. Kaebaja ei ole

aukohtumenetluse raames esitanud tõendeid viivitusega vastamise kohta ja vastustaja

hinnangul puudus XX-l soov ja tahe vastata tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3-17-2593

5(9)

I

8. Aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse KTS §-s 100 nimetatud asjade menetlemisel

ning aukohus algatab ja viib läbi aukohtumenetluse KTS §-des 101 ja 102 sätestatud korras

(KTS § 57 lg 4 ja § 59 lg 2). KTS § 101 lg 2 sätestab, et aukohus algatab aukohtumenetluse

huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et

kohtutäitur või pankrotihaldur on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo. KTS

§ 101 lg 4 kohaselt loetakse aukohtumenetlus algatatuks Justiitsministeeriumi poolt esitatud

kaebuse edastamisega aukohtule.

9. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt

võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. KPK aukohtu

29.05.2017 otsusest nr 6, Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotlusest ja Ehitusproff OÜ

15.05.2017 kaebusest tuleneb, et KTS § 100 p 3 ja § 101 lg 4 alusel tuli lugeda

aukohtumenetlus kohtutäituri XX suhtes algatatuks Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse

esitamisega seoses kaebusega Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-1902

ja Ehitusproff OÜ 28.02.2017 taotlusele vastamata jätmise kohta (tl 23; tl 25–26). Muude

asjaoludega seoses ei ole teised huvitatud isikud, Justiitsministeerium ja muud KTS §-s 79

sätestatud KPK organid aukohtule taotlusi aukohtumenetluse algatamiseks esitanud ja

aukohus ei ole KTS § 101 lg-s 3 sätestatud nõuete kohaselt otsustanud muude tegude suhtes

menetluse algatamist. KTS § 101 sätestab ammendava loetelu aukohtumenetluse algatamise

võimalustest ja ei näe aukohtule ette diskretsioonilist alust ise menetluse algatamiseks

(erinevalt näiteks advokatuuriseaduse § 16 lg-st 2).

10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et KTS § 102 lg-st 2 tulenevalt ei saa aukohus omal

initsiatiivil distsiplinaarmenetlust algatada, distsiplinaarmenetluse eset laiendada või

täiendavaid rikkumisi menetleda. Eeltoodust tulenevalt ei saanud XX suhtes läbi viidava

aukohtumenetluse esemeks ja karistuse määramise aluseks olla kohtutäituri poolt

aukohtumenetluses toime pandud rikkumised ja aukohtule tähtaegselt vastamata jätmised, sest

selles osas ei ole aukohtule kaebust või taotlust esitatud.

II

11. KTS § 100 sätestab aukohtu pädevuse ja selle, et aukohus võib lahendada: 1) koja

otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise

või mittenõuetekohase täitmise süütegusid; 2) kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise

kohta esitatud kaebusi; 3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või

algatatud distsiplinaarasju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium. Asjaolu, et

menetlus algatati KTS § 101 lg-tes 2 ja 4 sätestatud alustel, ei piira aukohtu KTS §-s 100

sätestatud pädevust asja sisulisel lahendamisel ega hindamisel, kas kohtutäituri tegevus on

kooskõlas hea ametitavaga.

12. Tsiviilkohtumenetluses on sätestatud erinevad võimalused menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks (infosüsteemi kaudu, elektrooniliselt, kättetoimetatuks lugemine jne –

TsMS §-d 311–317) ja pahatahtlikku või asja menetlemist takistavat menetlusosalist on

võimalik trahvida (TsMS § 45 lg 4, § 46, § 3111 lg 5). Eeltoodu ei välista sama teo (TsMS-s

sätestatud kohustuste rikkumine) käsitlemist kohtutäituri poolt toime pandud süüteona

aukohtumenetluses. TsMS-s ette nähtud meetmed aitavad tagada tsiviilkohtumenetluse

läbiviimist, kuid aukohtu pädevuses on kontrollida kohtutäituri käitumise ja tegevuse

vastavust muu hulgas kohtutäiturite heale ametitavale. Hea ametitava sätestab kohtutäituri

ametiga kaasnevad käitumise üldpõhimõtted ja selle järgimine aitab kaasa kohtutäituri ameti

kohusetundlikule ja laitmatule pidamisele ning väärikale käitumisele (hea ametitava § 1).

Seega kuulub aukohtu pädevusse hinnangu andmine kohtutäituri käitumisele sõltumata

sellest, kas kohtutäiturit on tsiviilkohtumenetluse raames toime pandud rikkumise eest

3-17-2593

6(9)

hoiatatud või trahvitud. Aukohus on KTS § 100 p-st 1 tulenevalt pädev hindama kohtutäituri

tegude vastavust hea ametitava nõuetele ja põhimõtetele ning seda ka tsiviilkohtumenetluses

tehtud toimingute osas.

13. Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 tähtaegselt vastamise küsimuse osas

on aukohtumenetlus algatatud Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluse alusel ja kohtutäituri

tegevusele hinnangu andmine kuulub aukohtu pädevusse. KPK aukohus luges 19.10.2017

otsuse p-s 9 tuvastatuks, et XX oleks pidanud vastama Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele

nr 2-17-1902 hiljemalt 17.04.2017 ja jõudis otsuse p-s 17.2 järeldusele, et tegemist on tahtliku

vastamata jätmisega (tl 9–10). Aukohtumenetluse materjalide juurde on võetud Harju

Maakohtu kohtuniku M. Helmi 16.05.2017 pöördumine seoses tsiviilasjadega nr 2-17-1223,

2-17-1902, 2-17-2178 ja 2-17-3117 (tl 62–62p).

14. Kohtutäituri suhtes läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

(HMS) sätteid, arvestades KTS-i erisusi (KTS § 1 lg 2). KTS § 102 lg 2 sätestab, et aukohus

nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal

algatusel. Aukohtu nõudel on kohtutäitur, kohtutäituri abi või pankrotihaldur kohustatud

esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. HMS § 38 lg-st 3 tulenevalt on

menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad

menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. HMS § 38 lg 3 ei vabasta aukohut tõendite

kogumise kohustusest, kuid KTS § 102 lg 2 ja HMS § 38 lg 3 kooskõlalisest tõlgendamisest

ei saa teha järeldust, et menetlusosaline võib ja peab tõendeid esitama vaid aukohtu

nõudmisel. Koormava haldusakti andmisel peab haldusorgan tõendama asjas tähtsust omavaid

asjaolusid,

näiteks

kohtuniku

ja

sissenõudja

kinnitustega

mittevastamise

kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul pidi XX-le olema arusaadav, et kui tõendid on piisavalt

usaldusväärsed, siis on kaebaja isikuks, kes saab esitada oma väidete kinnituseks asjakohased

tõendid ja saadetud kirjade väljavõtted.

15. Ehitusproff OÜ 15.05.2017 avalduse p-s 8 on märgitud, et XX oleks pidanud maakohtule

seisukoha esitama hiljemalt 17.04.2017 (tl 26), samas kui kohtunik M. Helmi 16.05.2017

teate kohaselt oli menetlusse võtmise määrus ja vastuse nõue tsiviilasjas nr 2-17-1902

avamata alates 28.03.2017 kuni teate esitamiseni (tl 62). XX väitis 16.10.2017 aukohtu

istungil, et usutavasti on kõikides 16.05.2017 teates toodud tsiviilasjades kohtule vastatud (tl

45p). Ehitusproff OÜ 15.05.2017 avaldus ja kohtunik M. Helmi 16.05.2017 teade sisaldavad

vastuolulisi andmeid ja aukohus ei ole 19.10.2017 otsuses põhjendanud, miks on tuvastatuks

loetud, et Harju Maakohtu 28.03.2017 määrusele nr 2-17-1902 pidi XX vastama hiljemalt

17.04.2017.

16. XX-le ei toimetatud Harju Maakohtu 28.03.2017 määrust kätte avaliku e-toimiku

vahendusel. Kohtute infosüsteemi andmetel edastati maakohtu 28.03.2017 määrus

kohtutäiturile e-postiga 25.07.2017, määrus loeti kättetoimetatuks 28.07.2017 ja sellest ajast

alates hakkas kulgema 20-päevane vastamistähtaeg. XX esitas maakohtule 14.08.2017 tähtaja

pikendamise avalduse ja kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 21.08.2017. Seega ei

saabunud määrusele vastamise tähtaeg 17.04.2017, vaid 21.08.2017. XX vastas

kohtumäärusele e-kirjaga 22.08.2017 kell 01.02. Aukohtumenetluses ei ole välja selgitatud,

millal vastamise tähtaeg tegelikult saabus ning mis hetkest alates oli kaebaja kohtule

vastamisega viivituses.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aukohus täitnud KTS § 102 lg-s 2 sätestatud kohustust

selgitada välja menetletavas asjas olulised asjaolud seoses maakohtule vastamata jätmise

etteheitega. Aukohus ei ole kõrvaldanud vastuolusid Ehitusproff OÜ avalduse, kohtunik M.

Helmi pöördumise ja XX 16.10.2017 selgituste vahel, mistõttu on süüteo aluseks olevad

3-17-2593

7(9)

asjaolud puudulikult tuvastatud. Eeltoodu on kaasa toonud ilmselgelt ebaõigetele asjaoludele

tugineva otsuse tegemise ja XX kaebus tuleb rahuldada tsiviilasjas nr 2-17-1902 kohtule

vastamata jätmise rikkumise osas.

III

18. Hea ametitava § 8 sätestab, et kohtutäitur on seadusekuulekas ja õiguskorda austav, olles

sellise käitumisega eeskujuks ka teistele inimestele. KTS § 56 p 1 sätestab, et kohtutäituri

distsiplinaarsüütegu on ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning koja otsustest ja

heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane

täitmine,

sealhulgas

kohtutäituri

tasumääradele

mittevastava

tasu

võtmine.

Distsiplinaarkaristuse määramiseks peab olema tuvastatud karistatav tegu, selle õigusvastasus

ja süü kui vastutuse eeldused (vt sarnaselt Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 12;

11.12.2009 otsus nr 3-3-1-76-09, p 25).

19. Ehitusproff OÜ on Tallinna kohtutäituri XX menetluses olevas täiteasjas nr

052/2009/2119 sissenõudja ja täitemenetluse tulemi jaotamine otsustati 28.12.2016 jaotuskava

alusel, mis vaidlustati osaliselt tsiviilasjas nr 2-17-1902. Ehitusproff OÜ on 28.02.2017 kirjas

välja toonud, et tal puudub igasugune menetlusinfo jaotuskava alusel väljamaksete tegemise

kohta osas, milles ei ole maakohtule kaebust esitatud ja esialgset õiguskaitset kohaldatud

(54 900,45 eurot). Ehitusproff OÜ huvi oli vaidlustamata osas väljamakse saamine ja juhul,

kui esines õiguslik takistus raha väljamaksmiseks, siis palus Ehitusproff OÜ sellest esimesel

võimalusel kirjalikult teada anda (tl 32).

20. Hea ametitava § 11 lg 3 näeb ette, et kohtutäitur täidab talle seadusega pandud ülesandeid

seaduses sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta.

KTS § 6 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur teeb ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel

täitemenetluse seadustiku alusel. TMS § 8 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud

viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks,

koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende

õigusi ja kohustusi. KTM § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud vastama

menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri

menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on

õigus saada täiteasja raames kohtutäiturilt infot. KTM § 23 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastab

nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või

selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest,

võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja

pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

21. Sissenõudjale jaotuskava alusel väljamakse tegemiseks ei pea eraldi taotlust esitama

(TMS § 109 lg 3) ja Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjast nähtub, et sissenõudja soovib infot

täitemenetluse kohta ning väljamakse teostamise takistatuse korral sellekohaseid selgitusi.

Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale vastamisele kohaldub KTM § 23 lg-st 3 tulenevalt 30-

päevane tähtaeg. Käesoleval juhul on aukohtumenetlus läbi viidud hea ametitava § 8 ja § 11

lg 3 ning KTM § 23 lg 3 rikkumise osas tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur on olnud

menetlusosalisele vastamisel tegevusetu. Kuigi sissenõudjal on TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt

võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevusetust (nt Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-2-1-108-

15, p 13; 11.11.2015 määrus nr 3-2-1-122-15, p 13), siis ei välista see isiku õigust esitada

kaebust aukohtumenetluse algatamiseks. Menetlusosalise selgitustaotlusele vastamine ei ole

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoiming ja tähtaegselt vastamata jätmisega kaasneva

rikkumise hindamine aukohtu poolt ei sekku kohtutäituri otsustusõigusesse ja ametitegevuse

vabadusse. Aukohtu menetluse esemeks on XX poolt seaduses sätestatud tähtaegade

3-17-2593

8(9)

järgimine, mitte täitetoimingute teostamine või menetlusosalisele antud vastuse sisu

hindamine.

22. Vaidlus puudub selle üle, et XX sai Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirja kätte, kuid sellele ei

olnud 13.07.2017 selgituste kohaselt vastatud ja kohtutäitur kinnitas, et edastab selle vastuse

ära hilinemisega (tl 41). Halduskohtule edastatud kirja mustand (tl 76) ei kinnita vastuse

saatmist ja vastamise kuupäeva. XX kinnitas 16.10.2017 aukohtu istungil, et kirjale on

vastatud, kuid tõendit pole (tl 45).

23. XX ei vastanud Ehitusproff OÜ kirjale KTM § 23 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.

Kaebaja on nii aukohtumenetluses kui ka halduskohtumenetluses hoidunud avaldamast täpset

Ehitusproff OÜ-le vastamise kuupäeva ja kirja sisu, kuid XX 13.07.2017 kirjaga selgituste

andmise ajal ei olnud kaebaja sissenõudjale veel vastanud (tl 41). XX oli vastamisega

viivituses vähemalt ajavahemikul 31.03.2017–13.07.2017, st minimaalselt 3 kuud ja 13 päeva.

XX ei pidanud kinni õigusaktidega määratud vastamise tähtajast ja ei näidanud Ehitusproff

OÜ kirjale vastates üles asjaajamises tavapäraselt nõutavat hoolt. Eelneva põhjal on XX poolt

Ehitusproff OÜ-le vastamata jätmine õigusvastane vähemalt 3 kuu ja 13 päeva ulatuses

sõltumata sellest, millisel kuupäeval kaebaja kohtule esitatud kirja mustandi lõpuks välja

saatis.

24. XX on 13.07.2017 selgituses välja toonud, et vastuskiri oli koostatud ja toimikusse

lisatud, kuid mingil põhjusel ei väljunud Outlook rakendusest. Kohtutäituri tegevust oma

sidevahendite korrashoiu tagamata jätmisel või kirja väljasaatmises veendumata jätmisel võib

pidada vähemalt raskeks hooletuseks, sest tegemist on kaebaja ametiülesannete täitmisel ühe

peamise sidevahendiga, mille puhul ei ole usutav, et perioodil 31.03.2017–13.07.2017 ei

oleks tõrkeid märgatud ja kõrvaldatud, millega oleks kaasnenud Ehitusproff OÜ-le vastuse

väljasaatmine. Vaatamata asjaolule, et kohtutäituril oli varem olnud aukohtumenetlus hea

ametitava § 11 lg 3 rikkumise eest, ei saa aukohtumenetluses esitatud väitest tehniliste tõrgete

kohta ja halduskohtumenetluses esitatud kirja mustandist järeldada, et XX tegu oli süüline

tahtluse vormis, nagu tuleneb aukohtu otsuse p-st 17.1. Ringkonnakohtu hinnangul on XX

poolt 28.02.2017 kirjale vastamata jätmine süüline raske hooletuse vormis. Puuduvad ka XX

süüd välistavad asjaolud, sest kaebajal pidid olemas olema vajalikud teadmised, oskused ja

kogemused, ta pidi teadlik olema menetlusosalise selgitustaotlusele vastamise tähtaegadest

ning oma büroo tehnilisest võimekusest. Ebaõigesti kvalifitseeritud süü vorm võis aga kaasa

tuua kaalutlusvea ja rangema karistuse määramise (vt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-15-

2221, p 13), mistõttu on kaebus põhjendatud ka sissenõudjale vastamata jätmise osas.

25. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kaebaja väited menetlusnormide rikkumise,

otsuse ebaselguse ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on Ehitusproff OÜ-le vastamist

puudutavas osas põhjendamatud. XX-le oli tagatud kirjalike selgituste andmine ja ka suuline

ärakuulamine (tl 37; tl 44–46) ja isikule pidi olema äratuntav, et aukohtumenetlus algatati

Justiitsministeeriumi 25.05.2017 taotluses toodud asjaolude kohta (Ehitusproff OÜ-le

vastamata jätmine ja Harju Maakohtu 28.02.2017 määrusele nr 2-17-1902 vastamata jätmine).

KTS ja KPK aukohtu reglement ei näe ette isikule distsiplinaarkokkuvõtte koostamist või

selle tutvustamist, mistõttu ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega. Aukohtu otsuse

asjaoludest ja põhjendustest on arusaadav, et kohtutäituri poolt toime pandud süüteona

käsitletakse muu hulgas Ehitusproff OÜ 28.02.2017 kirjale vastamata jätmist 30-päevase

tähtaja jooksul. Aukohtumenetluses kogutud tõendid ei ole Ehitusproff OÜ-le vastamise osas

vastuolulised ning tuvastatud on kaebaja õigusvastane viivitus seaduses sätestatud kohustuse

täitmisel.

26. KPK aukohtu 29.05.2015 otsusega nr 7 tuvastati, et XX on rikkunud hea ametitava § 11

lg-t 3 (kohustus täita kohtutäiturile seadusega pandud ülesandeid seaduses sätestatud tähtaja

3-17-2593

9(9)

jooksul või nii kiiresti kui võimalik ilma põhjendamatu viivituseta), kuid karistus jäeti

määramata. Käesoleva aukohtumenetluse raames ei ole asjassepuutuvad varasema

distsiplinaarmenetluse asjaolud ja põhjendused, vaid rikkumise tuvastamise fakt. Kuivõrd

varasema hea ametitava § 11 lg 3 rikkumise toimepanemise kohta ei ole kaebaja vastuväiteid

esitanud ja selle üle puudub vaidlus, siis ei ole asjas määrava tähtsusega see, et nimetatud

otsust ei ole aukohtumenetluse materjalide loetelusse lisatud.

IV

27. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada ning

Tallinna Halduskohtu 23.03.2018 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse ning tühistab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 19.10.2017

otsuse nr 11.

V

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).

29. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme menetluses on

kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 5) ja apellatsioonimenetluses 15 eurot (tl 115). Kaebaja

kandis esimese astme menetluses esindajakulusid 1584 eurot (kokku 11 tundi; tl 81–88) ja

apellatsioonimenetluses 936 eurot (kokku 6,5 tundi; tl 116–117), mis sisaldab käibemaksu.

Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on

nõuetekohaselt

tõendatud.

Kuivõrd

ringkonnakohus

rahuldab

kaebuse,

siis

tuleb

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt XX kasuks välja mõista esimese ja teise astme

kohtumenetluses kantud menetluskulud (15 + 1584 + 15 + 936) 2550 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole esitanud kohtutele andmeid menetluskulude

kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)