1-07-10960/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-10960

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28 oktoober 2009.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-07-10960 Kriminaalasi

Kohtutäitur Oleg Sirotini avaldus S.I-le asenduskaristuse määramiseks Prokurör Margot Luga Süüdimõistetu S.I

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.I-le Tartu Maakohtu

04.09.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-10960 mõistetud rahalise karistuse

ärakandmata osa 9200 krooni, s.o 164 päevamäära, 108 (ükssada kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata S.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3

(kolm) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on S.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2 (3)

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.I üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.09.2007.a otsusega kriminaalasjas nr

1-07-10960 KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 11200 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 11.09.2007.a.

09.10.2009.a esitas kohtutäitur Oleg Sirotin kohtule avalduse S.I-le

asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on S.I suhtes algatatud täitemenetlus 22.10.2008.a. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud Ametlike Teadannete vahendusel 31.12.2008.a. Rahalist karistust on tasutud osaliselt, nõude jääk on 9200 krooni. Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on arved Swedbankis ja SEB Pangas.

Laekumisi ei ole. Ametlik töökoht võlgnikul puudub. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

Kohtuistungil selgitas S.I, et ta on mõistetud rahalisest karistusest tasunud 2000 krooni, ülejäänud karistus on tasumata, kuna tal ei ole olnud kindlat tööd. Ta elab ja töötab õele kuuluvas talus ning on õe ülalpidamisel. Muud sissetulekut ei ole. S.I oli nõus rahalise karistuse asendamisega ning andis nõusoleku ka üldkasuliku töö tegemiseks. Prokurör leidis, et S.I-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 108 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. S.I ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole S.I esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a septembrist, kui süüdimõistetu veel enda ütluste kohaselt töötas ja omas sissetulekut. Trahvi on ta tasunud vaid

2000 krooni. Kohtuotsusest on möödunud üle kahe aasta ja selle aja jooksul oleks süüdimõistetu pidanud leidma vahendeid rahalise karistuse tasumiseks, kuid seda pole ta teinud. Alles kohtuistungil avaldas ta, et võiks nüüd asuda raha maksma. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole võimalik enam karistuse tasumise tähtaega pikendada ja rahaline karistus tuleb asendada. S.I hetkel ametlikult ei tööta, abistab vaid õde talus ning andis kohtuistungil nõusoleku üldkasulikku töö tegemiseks. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on S.I-le tasumata 9200 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 56 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 164 päevamäära, millele vastab 54 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb S.I sooritada kokku 108 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et

3 (3) eelnimetatud töö sooritamise tähtajaks tuleb määrata kolm kuud arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb S.I KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik: