2-16-13686/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm

Otsuse teatavaks tegemise aeg

ja koht

17.10.2018, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-16-13686

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) ja

AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, isikuandmete eemaldamiseks ja

artikli pealkirja muutmiseks kohustamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

Kostja 1: Eesti Vabariik (Riigiprokuratuuri kaudu),

lepingulised esindajad riigiprokurör Kadri Väling ja

konsultant Lauri Jõgi

Kostja 2: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk ja

vandeadvokaadi abi Maarja Pild

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.09.2018, millel osalesid hageja ja poolte

lepingulised esindajad.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus menetluskulude rahalise

suuruse

kindlaksmääramise

ja

väljamõistetavate

menetluskulude

osas.

Ringkonnakohtu otsusega määrata AS-i Ekspress Meedia maakohtu menetluskulu

suuruseks 4552 eurot, millest XX peab hüvitama 3550,56 eurot ja tasaarvestuse

tulemusel mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja maakohtu menetluskulu

1505,40 eurot. Otsuse põhjendusi muuta osaliselt.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS:

1. Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus järgmiste nõuete

osas:

2 (24)

1.1. Kohustada AS-i Ekspress Meedia eemaldama enda hallatavalt veebilehelt jt

meediakanalitest 12.08.2015 artikkel tervikuna.

1.2. Kohustada AS-i Ekspress Meedia seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb

vaidlusalune

artikkel

ja

kohustada

esitama

omal

kulul

taotluse

teabeotsingusüsteemidele

veebiaadresside

kuvamise

lõpetamiseks

otsingutulemustes.

1.3. Kohustada AS-i Ekspress Meedia ja Eesti Vabariiki ümber lükkama lõigus

„Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Seegi oli vahepeal aresti all, kuid

suudeti sealt advokaat Jaak Siimu abil kohtu kaudu välja võluda.“ sisalduv

faktiväide selle kohta, et „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“.

2. Jätta XX ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue läbivaatamata osas, milles XX

palus tuvastada faktiväidete ebaõigsus lauses „ligi 300 000-eurone sõiduk

Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ sisalduva

faktiväite „sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis

aresti all“ osas.

3. Rahuldada XX hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt:

3.1. Kohustada AS-i Ekspress Meedia avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva

sisuga teate:

„Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas

12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga

järgmised väited:

1. Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega

rambivalgusesse mõne aasta eest.

2. Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini

Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all.

3. Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.

Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“

3.2. Kohustada Eesti Vabariiki avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga

teate:

„Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas

12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga

järgmise väite: Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks

vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga.

Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“

3.3. Ülaltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise teade peab ilmuma ajalehe

Eesti Ekspress paberväljaande järgmise numbri rubriigis „Teateid elust“ ja

veebiväljaandes ekspress.delfi.ee 3 (kolme) päeva jooksul pärast faktiväidete

ebaõigsust tuvastava kohtulahendi jõustumist. Veebiväljaandes ekspress.delfi.ee

avaldatav vastavasisuline teade peab olema lugejale selgesti loetavalt nähtav

12.08.2015 artikli juures, mille pealkirja juurde tuleb lisada märkus: „Artikkel

sisaldab ebaõigeid väiteid, mille osas on avaldatud eraldi teade ebaõigete väidete

ümberlükkamise kohta.“

4. Jätta ülejäänud faktiväidete osas XX hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõudes rahuldamata.

5. Rahuldada XX hagi artikli pealkirjade muutmise nõudes ja kohustada AS-i

Ekspress

Meedia

muutma

artikli

pealkirjad

„Lamborghini

koht

pole

politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole

3 (24)

politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes avaldatud

pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“.

6. Jätta rahuldamata XX hagi AS-i Ekspress Meedia vastu nõudes kohustada AS-i

Ekspress Meedia lõpetama XX isikuandmete töötlemine ja avalikustamine,

eemaldades artikli veebiversioonist hageja nime, vanuse, foto jt tema isikut

tuvastada võimaldavad andmed.

7. Jätta rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi ja AS-i Ekspress Meedia mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes.

8. Maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

8.1. Jätta XX menetluskuludest 2% Eesti Vabariigi kanda.

8.2. Jätta XX menetluskuludest 20% AS-i Ekspress Meedia kanda.

8.3. Ülejäänud XX menetluskulud jätta tema enda kanda.

8.4. Jätta AS-i Ekspress Meedia menetluskulud 78% ulatuses XX kanda. Ülejäänud

AS-i Ekspress Meedia menetluskulud jätta tema enda kanda.

8.5.

Rahuldada

osaliselt

XX

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata XX menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 225,8

eurot.

8.6. Rahuldada AS-i Ekspress Meedia taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata AS-i Ekspress Meedia menetluskulude rahaliseks

suuruseks 4552 eurot.

8.7. Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja menetluskulu 204,51 eurot.

8.8. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia XX kasuks välja menetluskulu 2045,16 eurot.

8.9. Mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja menetluskulu 3550,56 eurot.

8.10. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 8.8 ja 8.9 tasumisele määratud

summad, mille tulemusel mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja 1505,40

eurot

8.11. Kohustada XX tasuma AS-ile Ekspress Meedia resolutsiooni punktis 8.10

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Apellatsiooniastme menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

9.1. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.

9.2. Määrata AS-i Ekspress Meedia apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks

2600 eurot. Välja mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks 2600 eurot.

9.3. Kohustada XX tasuma AS-ile Ekspress Meedia resolutsiooni punktis 9.2

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Mitte avaldada avalikus arvutivõrgus maakohtu 04.12.2017 kohtuotsuse

põhjenduste osas punktis 42 viiendas lõigus 4., 6., 9. ja 10. lauset.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

4 (24)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA

NÕUE,

SELLE

ALUSEKS

OLEVAD

ASJAOLUD

JA

KOSTJA

VASTUVÄITED

1. XX (hageja) esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi

(Riigiprokuratuuri kaudu, kostja 1) ja AS Ekspress Meedia (kostja 2) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja 2 vastu esitas hageja lisaks

nõude artikli eemaldamiseks. Alternatiivselt ebaõigete andmete ümberlükkamise ja artikli

eemaldamise nõudele esitas hageja nõude kohustada kostjat 2 lõpetama hageja isikuandmete

töötlemine ja avalikustamine ning seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud

otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb vaidlusalune artikkel.

2. Kostja 2 poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress ilmus 12.08.2015 artikkel „Politsei

tahab Lamborghinist lahti saada“. Ajalehe veebiväljaandes avaldati sama artikkel pealkirjaga

„Lamborghini koht pole politseigaraažis!“. Nimetatud artiklis kirjeldati põhjalikult hageja

elustiili ja majanduslikku olukorda ning Soomes ja Eestis toimuvate kriminaalmenetluste

asjaolusid. Artiklis refereeriti ulatuslikult kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX kohtueelset

menetlust juhtiva kostja 1 juhtiva riigiprokuröri ZZ (prokurör) seisukohti hageja isiku,

käitumise ja kriminaalmenetluse asjaolude kohta.

3. 11.08.2015 avaldati vaidlusalune artikkel veebiväljaandes pealkirjaga „Minu Lamborghini

koht pole politseigaraažis!“. 12.08.2015 pöördus hageja artikli autori poole ja palus artikli

pealkirja muuta selliselt, et see ühtiks paberväljaande pealkirjaga. Veebiväljaandes avaldatud

pealkiri jättis mulje, justkui oleks hageja vastava väite esitanud. Tegelikkuses ei olnud hageja

kellelegi sellist väidet esitanud ja sõiduk ei kuulunud hagejale, seega oli tegemist artikli

lugejates tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust tekitava pealkirjaga. Artiklis esitatud

prokuröri väidetest oli aru saada, et need ei olnud esitatud eraisikuna vaid prokurörina ja

seetõttu on kostjaks 1 Eesti Vabariik (Riigiprokuratuuri kaudu).

4. 17.05.2017 loobus hageja artikli eemaldamise nõudest (hagiavalduse p 1.6) ja esitas

täiendava nõudena nõude 12.08.2015 artikli juures avaldatud kommentaaride eemaldamiseks.

Samuti palus hageja käsitleda hageja isikuandmete töötlemise ja avalikustamise keelamiseks

kohustamise nõuet ja hageja nõuet veebilehtede seadistamiseks kohustamiseks, mitte enam

alternatiivsete vaid põhinõuetena. Samuti esitas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude täpsustatud kujul.

5. 10.07.2017 menetlusdokumendis loobus hageja indekseerimise ja otsingumootorite poole

pöördumise nõudest (hagiavalduse p 1.8). Samuti täpsustas hageja ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuet ja loobus faktiväite „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“

osas nõudest.

6. Eeltoodust tulenevalt olid maakohtu menetluses järgmised hageja nõuded:

 Kohustada kostjaid ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate avaldamist:

„Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015

paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited:

(1) Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus.

[…] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema

ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati

kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.

5 (24)

(2) Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees kavatseb

Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel

toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise ning

USAsse saatmise.

(3) On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist,

palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. Seepeale väljendab X, et tõestaks

küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga.

(4) Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda.

Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine,

viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.

(5) Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega

rambivalgusesse mõne aasta eest.

(6) Ligi 300 000-eurone Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis

aresti all.

(7) Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador

seisab juba kolmandat aastat aresti all.

(8) Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest.

(9) Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.

Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“

7. Ülaltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise teade peab ilmuma ajalehe Eesti

Ekspress paberväljaande järgmise numbri rubriigis „Teateid elust“ ja veebiväljaandes

ekspress.delfi.ee 3 (kolme) päeva jooksul pärast faktiväidete ebaõigsust tuvastava kohtulahendi

jõustumist. Veebiväljaandes ekspress.delfi.ee avaldatav vastavasisuline teade peab olema

lugejale selgesti loetavalt nähtav 12.08.2015 artikli juures, mille pealkirja juurde tuleb lisada

märkus: „Artikkel sisaldab ebaõigeid väiteid, mille osas on avaldatud eraldi teade ebaõigete

väidete ümberlükkamise kohta.“

 Kohustada AS-i Ekspress Meedia lõpetama XX isikuandmete töötlemine ja

avalikustamine, eemaldades artikli veebiversioonist hageja nime, vanuse, foto jt

tema isikut tuvastada võimaldavad andmed.

 Kohustada AS-i Ekspress Meedia muutma artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole

politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole

politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes avaldatud

pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“.

 Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju

tekitamise eest kohtu äranägemisel määratavas ulatuses.

8. Kostjad on avaldanud hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid:

-

Lõik 1: „Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu

aegus. […] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi

tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et

on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.“ Lõigus

sisaldub faktiväide, et ainuke aegumist mõjutav asjaolu oli hageja väidetav

kõrvalehoidumine kohtukutse vastuvõtmisest. Aegumine Soomes menetletavas

kriminaalasjas leidis tegelikult aset juba 2014. aastal. Seos hageja käitumise ja

aegumise vahel puudub.

-

Lõik 2: „Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees

kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri

andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist

6 (24)

kustutamise ning USAsse saatmise.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et kõne all olevad

sõidukid BMW X5 ja Aston Martin kuulusid hagejale. Nimetatud sõidukid ei ole

kunagi hagejale kuulunud.

-

Lõik 3: „On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt

vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. Seepeale väljendab

X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose

firmaga.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist.

Samuti faktiväide, et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara

legaalse päritolu tõendamine võimatu. Ükski prokurör ei ole hagejalt nõudnud vara

legaalse päritolu tõendamist ja hageja ei ole ka väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu

on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu.

-

Lõik 4: „Z kinnitab, et ehkki Soomes langes põhisüüdistus (ehk illegaalne laenuäri)

aegumise tõttu ära, ei takista see selle äriga teenitud miljonite luhvitamist Eestis

käsitlemast võimaliku rahapesuna. Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool

lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda

sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.“

Lõigus sisaldub faktiväide, et hageja hoidub Eestis menetletavas rahapesukuriteo

kriminaalasjas tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha.

Kõnealune kriminaalasi ei ole jõudnud kohtumenetluse faasi, mistõttu ei ole võimalik

hoiduda

kohtumenetlusest

kõrvale.

Hageja

on

seni

ilmunud

kõikidele

menetlustoimingutele, kuhu ta on kutsutud.

-

Lõik 5: „Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega

rambivalgusesse mõne aasta eest“. Lauses sisaldub faktiväide, et sõiduauto

Lamborghini Aventador omanikuks on hageja. Sõiduauto Lamborghini Aventador ei

ole hagejale kunagi kuulunud.

-

Lõik 6: „ligi 300 000-eurone sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat

aastat Koplis aresti all“. Lauses sisaldub faktiväide, et sõiduk Lamborghini Aventador

seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. Arestitud auto ei ole kolm aastat Koplis

seisnud, vaid see on juba hulk aega tagasi sealt ära viidud.

-

Lõik 7: „Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini

Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all“. Lauses sisaldub faktiväide, et

sõiduauto Lamborghini Aventador omanikuks on hageja. Sõiduauto Lamborghini

Aventador ei ole kunagi hagejale kuulunud.

-

Lõik 8: „Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda

rahapesusüüdistusest.“ Lauses sisaldub faktiväide, et hageja trikitab võimudega, et

pääseda rahapesusüüdistusest. Aegumine Soomes menetletavas kriminaalasjas leidis

aset 2014. aastal, mistõttu puudub seos hageja käitumise ja rahapesusüüdistusest

pääsemise vahel. Ka ei saaks hageja ja temaga seotud äriühingute tegevust seoses

kriminaalasjas arestitud varaga pidada „trikitamiseks“.

-

Lõik 9: „Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.“ Lauses sisaldub

faktiväide, et YYY korter on kuulunud hagejale. YYY korter ei ole kunagi hagejale

kuulunud.

9. Ebaõigeid ja eksitavaid faktiväiteid esitades teotasid kostjad hageja au ja kahjustasid tema

head nime. Võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt on isiku au teotamine ja mainekahjustamine

võimalik nii väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu

õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Erialakirjanduse kohaselt on VÕS § 1047 lg 2

mõistes au teotavateks andmeteks faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse

negatiivse suhtumise isikusse.

7 (24)

10. Artiklis esitatud faktiväited ei olnud piisava põhjalikkusega kontrollitud ja artikli autor ei

püüdnud saada hageja kommentaare nende väidete osas. Ajakirjanik soovis enne artikli

ilmumist hagejalt vastust vaid Soome ametivõimude poolt menetletud rahapesu nn eelkuriteo

aegumise osas ja hageja käitumise mõju sellele ning menetluse raskuskeskme Eestisse

kandumise osas. Ühtegi muud selgitust artikli autor ei soovinud, samuti ei saatnud ta enne artikli

avaldamist tutvumiseks selle mustandit. Faktiväidete tõele vastavuse kontrollimata jätmine on

vastuolus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 3.5.

11. Artiklis avaldatud ebaõiged faktiväited pärinevad vähemalt osaliselt prokurörilt.

Eelduslikult pärineb prokurörilt lõigus 1 esitatud faktiväide selle kohta, et ainuke aegumist

mõjutav asjaolu oli hageja väidetav kõrvalehoidumine kohtukutse vastuvõtmisest. Samuti

lõigus 2 esitatud faktiväide, et kõne all olevad sõidukid BMW X5 ja Aston Martin kuulusid

hagejale, lõigus 3 esitatud faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist ja et hageja

on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu.

Samuti lõigus 4 esitatud faktiväide selle kohta, et hageja hoidub Eestis menetletavas

rahapesukuriteo kriminaalasjas tahtlikult kohtust kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha.

12. Kostja 1 on vastutav artikli sisu eest, kuna prokuröril oli võimalus artikli sisuga enne selle

avaldamist tutvuda ja seda redigeerida. Artikkel avaldati prokuröri märkusi ja tema heakskiitu

arvestades.

13. Kostjad on hageja au teotanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega, mis põhineb

ebaõigetel faktiväidetel.

14. Hageja hinnangul sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid järgmised artiklis avaldatud

laused, millede puhul on Riigiprokuratuuri 21.08.2015 pöördumise vastust nr RP-6-7/15/179-

(4)1 ja artikli sõnastust arvestades põhjendatud eeldada nende pärinemist juhtivalt prokurörilt:

-

Lõik 10: „Pärast seda on pealtnäha viks ja viisakas X üliosava venitamis- ja

väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima pannud. Kahtlustatav on

meile viimasel ajal valmistanud peavalu.“ Sellest saab mõistlik lugeja järeldada, et

hageja asus tema suhtes läbiviidavat menetlust venitama ja kasutama muid vahendeid,

et kriminaalasja menetleja enda tahtele allutada. Tegemist on selgelt ebakohase ja

alusetu hinnanguga, võttes arvesse tõsiasja, et hageja ilmus kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXXX kohtueelses menetluses kõikidele menetlustoimingutele, mille

puhul menetleja on pidanud kahtlustatava osavõttu vajalikuks ning viimase toimingul

osalema kutsunud.

-

Lõik 11: „Kuid X ei võtnud seda vastu, leides et ulatajal “puudub pädevus” sellist kutset

anda – Eesti uurija pole ju mingi kohtu käskjalg, kes dokumentide kättetoimetamisega

tegeleb! Sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline

ja mõistlik seletus.“ Sellest saab mõistlik lugeja eeldada, et prokurör peab loogika- ja

mõistusevastaseks hageja keeldumist kohtukutse vastuvõtmisest. Hageja arvates on

ebakohane arvustada kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olevat isikut selle eest, et

viimane oma kaitseõigust realiseerib ning tema hinnangul kriminaalasja menetleja

tegevuses esinevatele puudustele tähelepanu juhib.

-

Lõik 12: „Huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega

kohtus palju ära teha.“ Kui argikontekstis viitab mõiste „valgekrae“ mõnevõrra

hinnanguliselt kontoritöötajatele, vastandina „sinikraedeks“ nimetatavatele nn

lihttöölistele, siis kriminaalmenetluslikus kontekstis viitab see mittevägivaldse kuriteo,

sealhulgas majandusalase, varavastase vms kuriteo toimepannud isikule, kes on seotud

ühiskonna (riigi) poliitilise ladviku, kõrgete riigiametnike ja/või äriringkondadega.

Seega võimaldab lausest tulenev hinnang tõlgendust, mille kohaselt on hageja näol

tegemist (eelduslikult) kuriteo toime pannud „valgekraega“, keda võib „viisaka

olemise“ tõttu eelseisvas kriminaalasja kohtulikus menetluses (teatud) edu saata.

8 (24)

15. Prokurör eksis ajakirjanikule hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldades prokuröride eetikakoodeksi ja ajakirjandusega suhtlemise

põhimõtete vastu. Kostjatel on kohustus ebaõiged ja hageja au õigusvastaselt teotavad

faktiväited artikli avaldanud väljaandes ümber lükata.

16. Hageja ei ole andnud kostjale 2 nõusolekut töödelda tema isikuandmeid, s.o hageja nime,

foto, vanust jm tema isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Hagejalt ei ole küsitud nõusolekut

ka delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, milleks on andmed süüteo toimepanemise kohta.

Hageja puhul ei ole tegemist avaliku elu tegelasega. Hageja ei oma poliitilist ega majanduslikku

võimu ega valda avalikkusele olulist teavet, ühtlasi ei teeni ta elatist enda isiku või loomingu

eksponeerimisega. Ta ei ole oma tegevusega mõjutanud elu Eesti Vabariigis. Hageja isiku ja

tema suhtes läbiviidavate menetluste suhtes ei saa esineda ülekaalukat avalikku huvi.

17. Artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ning „HOMSES

EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ on eksitavad, kuna erinevad

paberväljaandes avaldatud artikli pealkirjast. Hageja ei ole pealkirjas viidatud lauset öelnud.

Lisaks rikuvad pealkirjad hageja õigusi, kuna sisaldavad ebaõiget faktiväidet selle kohta nagu

kuuluks hagejale sõiduauto Lamborghini.

18. Hageja au teotamine kahjustas hageja psüühilist seisundit. Hagejal on artikli tõttu tekkinud

XXX ja XXX. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on mõjutanud negatiivselt hageja eraelulist

ja tööalast suhet. Hageja on olnud sunnitud selgitama faktiväidetega seonduvat pangas

arvelduskontot avades, äripartneriga ärialaseid läbirääkimisi pidades, välisriigi esinduses

reisiloa taotlemisel jm juhtudel.

Kostja 1 seisukohad

19. Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

20. Hageja on ekslikult omistanud kostjale 1 asjaolusid ja õiguslikke järelmeid, mille eest ta ei

saa vastutada, sest ta ei ole informatsiooni avaldaja ega faktiväidete esitaja. Hageja on loonud

juhuslikke ja hüpoteetilisi põhjuslikke seoseid prokuröri väljendatud seisukohtade ja

väidetavate hageja õigusrikkumiste vahel. Faktiväidete eeldamisega annab hageja neile

meelevaldse ja endale sobiva sisu, mida kostjal 1 ei ole võimalik ümber lükata. Faktiväidete

sisu on hageja enda tõlgendus artiklites öeldu osas, mida ei ole võimalik pidada faktiväiteks.

Ükski artiklites esitatud faktiväidetest ei ole prokurörile ega Riigiprokuratuurile omistatav.

21. Hagi aluseks olevad artiklid ei kajasta usutlust prokuröriga, vaid neis võib leida üksnes

tema kommentaare. Neist neli kommentaari on viidatud tsitaatidena, ülejäänute osas hageja

eeldas, et tegemist on prokuröri poolt esitatud väidete ja hinnangutega. Riigiprokuratuur oli

vaid üks ajakirjaniku allikatest ja kostja 2 vastutuse tuvastamisega ei kaasne kostja 1 vastutus.

22. Lõigu 1 osas ei ole tuvastatav, et faktiväide pärineks prokurörilt. Lõigus 2 esitatud väitest

ilmneb üksnes, et prokuratuuril esines mingil ajahetkel kahtlus, et hageja võib Eestist lahkuda.

Ei ole tuvastatav, millises ulatuses on toodud väide prokuröri tsiteerimine ja millises ulatuses

on tema öeldut refereeritud. Lõigu 3 osas ei ole tuvastatav, et faktiväited pärineksid prokurörilt.

Lõigus 4 on faktiväitena käsitletav üksnes see, et kohtukutse alusel ilmumata jätmisel võib

järgneda tagaotsitavaks kuulutamine, mitte aga see, et hageja oleks kriminaalasjas

tagaotsitavaks kuulutatud. Hageja väide ei ole käsitletav faktiväitena, tegemist on hageja enda

tõlgendusega artiklites öeldu osas. Lõigu 5 osas ei ole tuvastatav, et väide pärineks prokurörilt.

Lõikude 6, 7, 8 ja osas ei ole tegemist prokurörile omistavate väidetega.

23. Kostja 1 ei ole artiklites toodud neljas tsitaadis esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid,

mistõttu ei ole ta põhjustanud hageja au teotamist ega hea nime kahjustamist. Kostjale 1 jääb

arusaamatuks, milles ilmneb väärtushinnang hageja suhtes prokuröri tsitaatides „kahtlustatav

on meile viimasel ajal tekitanud peavalu“ ja „sellest kohtuasjast võib kujuneda huvitav

9 (24)

väljakutse.“ Ainus järeldus, mida saab sellest järeldada on see, et tegemist on raske, kuid

huvitava kohtuasjaga. Artikli konteksti ei ole intervjuu andjal võimalik ette teada ei artikli

lõplikku kuju, ulatust ega sõnastust. Artikli konteksti on loonud artikli koostaja, mitte aga selles

tsiteeritud isik.

24. Tsitaadid „sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja

mõistlik seletus“ ja „huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka

olemisega kohtus palju ära teha“ on sisult üksnes juurdlevad ja nende alusel ei saa arvata, et

prokurör on isiku ette süüdi tunnistanud või soovib tema suhtes ajakirjanduse vahendusel

negatiivset kuvandit luua. Termin „valgekrae“ ei oma negatiivset tähendust. Prokurör märkis

tsitaadis „sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja

mõistlik seletus“, et tema kogemuse kohaselt kahtlustatava poolt valitud menetlustaktika ei ole

tavapärane. Seeläbi ei esita prokurör ühtegi hageja isikuõiguste kohta põhjendatud või

põhjendamatut väärtushinnangut. Prokurör kommenteerib kahtlustatava menetlustaktikat mitte

kahtlustatavat isikut.

25. Tsitaadi „huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega

kohtus palju ära teha“ kohta on prokurör märkinud, et „palun jätke see küll välja, see on niivõrd

hinnanguline, kui tahate üldist kokkuvõtvat lauset, siis pakun välja „„kindlasti võib kujuneda

sellest kohtuasjast huvitav väljakutse.““ Seega on prokurör juhtinud ajakirjaniku tähelepanu

hinnangu viisile ja teinud parandusettepaneku, kuid seda ei ole arvestatud. Järelikult ei pea

kostja 1 õigeks, et vastava väärtushinnangu on esitanud prokurör.

Kostja 2 seisukoht

26. Kostja 2 vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

27. Kostja 2 ei ole artiklis ebaõigeid ega ebakohaseid väiteid avaldanud. Osaliselt ei olnud

tegemist faktiväidete, vaid hinnangutega. Samuti ei avaldanud kostja 2 väiteid sellisel kujul

nagu seda loeb hageja.

28. Lõik 1 – kostja 2 ei ole väidet sellisel kujul nagu seda loeb hageja, avaldanud. Isegi kui

seda saab selliselt lugeda ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Kostja 2 ei avaldanud

ega andnud artiklis hinnangut, et kui hageja oleks kutse vastu võtnud, siis (kindlasti) ei oleks

kuritegu aegunud. Kostja 2 tugines vestlusele prokuröriga. Isegi kui tuleb välja, et väide 1 ei

vasta tõele/ei ole põhjendatud, siis ka sellisel juhul loetakse ametniku kinnitusele tuginemine

ajakirjanduse poolt põhjendatuks ja väite õigusvastaseks lugemine sõnavabadusse

ebaproportsionaalseks rikkumiseks.

29. Lõigus 2 ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Kostja 2 tugines vestlusele

prokuröriga.

30. Lõigu 3 väiteid, et hagejalt on nõutud seoses vara aresti alt vabastamisega selle vara

legaalse päritolu tõestamist ja, et hageja ei ole seda teinud, saab lugeda faktiväideteks. Kostja

2 tugines vestlusele prokuröriga. Asjaolu, kellelt prokurör midagi nõuab ei käi hageja kohta.

31. Lõik 4 – kostja 2 ei ole väidet sellisel kujul nagu seda loeb hageja, avaldanud. Kostja 2 ei

ole avaldanud ei otseselt ega ka kaudselt midagi selle kohta, et hageja plaanib või veelgi enam

juba hoiab ennast Eestis menetletavast rahapesu kuriteo asjast kõrvale. Väide, et nii Eesti kui

ka Soome prokuratuuril on olnud varem raskusi hageja kättesaamisega on põhjendatud.

32. Lõigus 5 on tegemist faktiväitega, kuid see ei ole negatiivne. Selle väite avaldamine oli

põhjendatud, kuna mõistliku arusaama järgi võib hagejat pidada selle sõiduauto omanikuks.

33. 6. lõigu väide on faktiväide. Hagejal ei ole väite 6 osas nõuet, kuivõrd seal ei mainita

hagejat. Isegi kui see puudutab hagejat, on tegemist neutraalse väitega.

34. Lõigu 7 väide ei sisalda midagi ebaõiget ega põhjendamatut.

10 (24)

35. Lõigus 8 mainitud „trikitamist“ ei saa lugeda faktiväiteks. Tegemist on hinnanguga, kuna

ei ole olemas universaalset skaalat, mida trikitamiseks lugeda. Arvestades prokuröri poolt

kirjeldatud olukordadega võib pidada põhjendatuks sõna „trikitamine“ kasutamist, mis ilmestab

hageja käitumist olukorras, kus talle süüdistus esitatakse. Näiteks: kuidas hageja käitus kui

uurija esitas talle kohtukutse; hageja on korduvalt keeldunud vastu võtmast kohtukutseid; väited

ülekuulamisel, et ei pea võimalikuks vastu võtta Helsingi esimese astme kohtu kohtudokumente

enne kui selgub millisel õiguslikul alusel need kätte toimetada soovitakse; menetleja kutsel on

hageja jätnud kohale ilmumata ka Eestis; hageja on Eestis viibinud ajavahemikul, mille osas oli

kinnitanud, et viibib välismaal.

36. Lõik 9 - Korteri müümine on faktiväide. Tegemist on neutraalse väitega. YYY korterit

müüs Q OÜ, mille ainus juhatuse liige on ja oli hageja. Lähtudes sellest, et juriidiline isik on

abstraktsioon, siis võib eelnevast ajakirjandus teha ka järelduse ja väite, et hageja müüs YYY

korterit.

37. Vaidlusalused väited põhinevad intervjuul prokuröriga, kes artikli üle vaatas ja hoolikalt

parandusi tegi. Hagejale on juba enne kohtumenetlust antud võimalus kommenteerida kogu

artiklit ning hageja kommentaar, mis avaldati, lükkab ka osasid väiteid ümber.

38. Hageja ei ole näidanud, kuidas tema hinnangul ajakirjanduseetika koodeksi väidetav

rikkumine mõjutab hetkel hagejale seadusest tulenevat nõudeõigust ja kostjale 2 seadusest

tulenevaid kohustusi. Kostja 2 ei vastuta avaldatud tsitaatide eest. Prokurör on artikli teksti üle

lugenud ja sellega tsitaadid heaks kiitnud.

39. „Peavalu“ põhjustamise hinnang on põhjendatud. Arvestades kui mitmeid kordi on hageja

keeldunud dokumente vastu võtmast või selgitanud, kuidas ta ikka ei saa ülekuulamistele tulla,

on prokuröril täielik õigus nimetada kõike kaasnevat hinnanguga „peavalu“. „Triki tegemise“

hinnang oli põhjendatud. Staažikal prokuröril oli põhjendus, et oma töö- ja elukogemuse pinnalt

sellist käitumist ka „trikiks“ nimetada, kuivõrd riigi võimuorgani esindaja poolt kutse kätte

toimetamise pädevuses kahtlemiseks ei olnud vähematki alust ning midagi sellist ei olnud

prokuröri töös varem ette tulnud. „Valgekrae“ osas ei tulene esiteks reaalselt avaldatud väitest,

et see käiks konkreetselt hageja kohta. Samuti on hinnang põhjendatud. Hageja ei tee rasket

füüsilist tööd, et teda saaks nimetada sinikraeks.

40. Avaldatud artikkel ja selle juures olev hageja pilt puudutab avalikkusele huvi pakkuvat

teemat. Nime ja foto kasutamine ei kajasta selliseid eraelu detaile, mis ei seondu kuidagi avaliku

huviga.

41. Meedial on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus informatsiooni levitajana kajastada

võimalike rahapesusüüdistustega seonduvalt. Hageja ei eita ka ise, et hageja on olnud nii Eesti

kui ka Soome õiguskaitseorganite huviorbiidis. Lisaks ka Põhja Ringkonnaprokuratuur

süüdistas hagejat maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse.

Maksude ja rahapesu küsimused puudutavad iga isikut ja ettevõtjat meie riigis, inimestel on

õigus teada, et selliste süütegude menetlemine toimib ja toimub.

42. Hagejal ei ole õigust nõuda artikli pealkirja muutmist. Pealkirjades ei ole hagejat mainitud.

Ajakirjandusele sõnade suhu panemine ei ole lubatud. Hagejal ei ole õigust nõuda

indekseerimise välistamist, kuna kostja 2 ei ole väärasid ega õigusvastaseid väiteid avaldanud

ega õigusvastaselt isikuandmeid töödelnud.

43. Hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole põhjendanud kahju olemasolu ja

ulatust. Ümberlükkamise (või ka nn kustutamise nõude kõrval) ei ole kostjal 2 veel ka

mittevaralise kahju hüvitise kohustust. Igale rikkumisele ei pea järgnema kahju hüvitamise

kohustust.

11 (24)

MAAKOHTU OTSUS

44. Maakohus rahuldas 04.12.2017 hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt ja

kohustas kostjat 2 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress

avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja

veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited:

1. Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega

rambivalgusesse mõne aasta eest.

2. Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador

seisab juba kolmandat aastat aresti all.

3. Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.

Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“

45. Maakohus kohustas kostjat 1 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti

Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015

paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmise väite: Seepeale

väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose

firmaga. Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“

46. Ülejäänud faktiväidete osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

47. Maakohus rahuldas hagi artikli pealkirjade muutmise nõudes ja kohustada kostjat 2

muutma artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES

EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress

paberväljaandes avaldatud pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“.

48. Maakohus jättis kostjate vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja kostja 2

vastu esitatud isikuandmete töötlemise keelamise ja avalikustamise osas hagi rahuldamata.

Maakohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse hageja järgmiste

nõuete osas: 1) Kohustada kostjat II eemaldama enda hallatavalt veebilehelt jt meediakanalitest

12.08.2015 artikkel tervikuna. 2) Kohustada kostjat II seadistama oma veebilehed selliselt, et

automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb vaidlusalune

artikkel ja kohustada kostjat II esitama omal kulul taotluse teabeotsingusüsteemidele

veebiaadresside kuvamise lõpetamiseks otsingutulemustes. 3) Kohustada kostjaid ümber

lükkama lõigus „Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Seegi oli vahepeal aresti

all, kuid suudeti sealt advokaat Jaak Siimu abil kohtu kaudu välja võluda.“ sisalduv faktiväide

selle kohta, et „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“.

49. Maakohus jättis hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude läbi vaatamata osas,

milles hageja palus tuvastada faktiväidete ebaõigsus lauses „ligi 300 000-eurone sõiduk

Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ sisalduva faktiväite

„sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ osas.

50. Maakohus jättis 2% hageja menetluskuludest kostja 1 kanda, 20% kostja 2 kanda ja

ülejäänud hageja enda kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda. Kostja 2

menetluskuludest jättis maakohus 78% hageja kanda ja ülejäänud kostja 2 enda kanda.

Maakohus määras hageja menetluskuludena kindlaks 10 225,80 eurot ja kostja 2

menetluskuludena 5400 eurot. Maakohus mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja 204,51 eurot ja

kostjalt 2 4212 eurot ja tasaarvestuse tulemusena mõistis välja hagejalt kostja 2 kasuks 2166,84

eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue

51. Lõigus 1 esimeses lauses viidatakse sellele, et Soomes menetletavas asjas kuritegu aegus,

järgnevas lauses kirjeldatakse hageja tegevust kohtukutse vastuvõtmisel. Maakohtu hinnangul

12 (24)

ei saa lõigu 1 lause sisust teha järeldust, et selles viidatud hageja tegevus kohtukutse

kättesaamisel oleks põhjustanud Soomes kuriteo aegumise. Aegumise põhjuseid ei ole artikli

viidatud lõigus esile toodud. Seetõttu ei ole tegemist hageja väidetud faktiväitega. Antud lõigus

ei antud hagejale mingit väärtushinnangut. Selles on kirjeldatud hageja suhtes kutsete kätte

toimetamist, kuid mingeid järeldusi sellest tehtud ei ole. Samuti ei ole hageja käitumist mingilgi

viisil arvustatud.

Lõigus 2 nähtub, et artiklis on viidatud sellele, et sõidukite BMW X5 ja Aston Martin Rapide

omanikuks ei ole hageja, vaid hagejaga seotud äriühingud. Seega ei ole hagejat käsitletud

omanikuna, mistõttu ei ole hageja kohta artiklis hageja poolt viidatud faktiväidet esitatud.

Lõigus 4 ei sisaldu faktiväidet selle kohta, et hageja hoidub Eestis menetletavas

rahapesukuriteo kriminaalasjas tahtlikult kohtust kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha.

Asjaolu, et antud lõigus on seejuures viidatud hagejale, ei tähenda, et hagejat oleks peetud

isikuks, kes on juba kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma asunud või oleks alust arvata, et ta

kavatseks seda teha. Lausetes on märgitud „võib mitte nii võidukalt lõppeda“ ja „võib

järgneda“, mis viitavad võimalusele, mitte sündmusele või olukorrale, mis oleks juba aset

leidnud või tõsikindlalt leiaks aset tulevikus. Selliselt mõistaks antud lauseid maakohtu

hinnangul ka keskmine lugeja.

Lõigus 8 ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Ei ole võimalik üheselt järeldada, mis

asi on „trikitamine“. Nimetatud lõigust ei nähtu, milles on trikitamine seisnenud. Seega ei ole

võimalik asuda tõendama selle õigsust. „Trikitamist võimudega“ ei saa pidada ebakohaseks

väärtushinnanguks. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi

tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au

teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades

kostjat lõpetama hageja au teotamise (Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02,

p 7). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu

21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud

(väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

Kriminaalsüüdistusest pääsemiseks võimaluste kasutamine ei ole ebakohane käitumine.

Tegemist ei ole hagejat alavääristava hinnanguga, vaid keskmisele lugejale jääb hagejast pigem

mulje kui nutikast inimesest, kes kasutab erinevaid võimalusi süüdistusest pääsemiseks.

52. Artiklis on märgitud, et hageja üritas oma vara USA-sse toimetada. Vara Eestist ära viimist

ei kirjeldatud halvustavas tähenduses. Hageja käitumine, mida on kirjeldatud artiklis vara enda

omaks tunnistamata jätmisena, ei tähendada halvustavat hinnangut. Sellega on kohtu hinnangul

artiklis viidatud hagejale kui isikule, kes selgitab oma seoseid arestitud varaga. Hagejale ei ole

antud hinnangut, et selline käitumine oleks mingil viisil pahatahtlik või oleks seotud ebaausate

võtetega oma õiguste eest seismisel.

53. Pooled ei vaielnud, et lõigus 3 sisalduvad faktiväited, et vahepeal kadunud seose tõttu on

vara legaalse päritolu tõendamine võimatu ning et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist.

Hageja väitel ei ole prokurör hagejalt nõudnud vara legaalse päritolu tõendamist ja hageja ei

väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu.

Tõendatud ei ole, et hageja oleks väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse

päritolu tõendamine võimatu. Kas selline väide hageja poolt kriminaalmenetluses esitati,

saanuks tõendada ainult kostja 1. Eeltoodu on tõendamata, mistõttu on tegemist ebaõige

faktiväitega. Tõene oli faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist.

54. Pooled ei vaielnud, et lõigus 5 ja lõigus 7 sisaldub faktiväide, et hagejale kuulub sõiduauto

Lamborghini Aventador. Hageja väitel ei ole sõiduauto talle kunagi kuulunud. Kohtu hinnangul

on viidatud lõikudes esitatud faktiväide selle kohta, et hageja on sõiduauto Lamborghini

13 (24)

Aventador omanik. Hageja tõendas, et sõiduauto Lamborghini Aventador ei ole temale

kuulunud. Seega luges maakohus tõendatuks, et lõikudes 5 ja 7 on tegemist ebaõige

faktiväitega.

55. Pooled ei vaielnud, et lõigus 6 sisaldub faktiväide selle kohta, et sõiduk Lamborghini

Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. Hageja väitel ei ole arestitud auto

kolm aastat Koplis seisnud, vaid see on juba hulk aega tagasi sealt ära viidud. Tegemist on

hageja hinnangul neutraalse faktiväitega. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on väitnud,

et tema ei ole sõiduautoga Lamborghini Aventadori omanik, ei ole hageja põhjendanud, kuidas

see väide hageja õigusi rikub ja maakohus jättis selles osas hagi läbi vaatamata.

56. Pooled ei vaielnud, et lõigus 9 sisaldub faktiväide, et YYY korter on kuulunud hagejale.

Hageja väitel ei ole YYY korter kunagi talle kuulunud. Hageja kinnitas, et tegemist on

neutraalse faktiväitega. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX väljavõtte kohaselt ei

ole hageja aadressil YYY X, YYY X, YYY X ja YYY X Tallinnas asuva kinnisasja omanikuna

olnud kordagi sisse kantud. Maakohus luges tõendatuks, et Tallinnas YYY tänaval asuv korter

ei ole kunagi hagejale kuulunud. Seega oli tõendatud, et artikli lõigus 9 on tegemist ebaõige

faktiväitega.

57. Maakohus ei nõustunud kostja 2 arvamusega, et mõistliku arusaama järgi võib hagejat

pidada sõiduauto Lamborghini Aventador ja YYY korteri omanikuks. Keskmisele mõistlikule

lugejale ei saa omistada teadmist sellest, et isiku vara all võiks silmas pidada hoopis selle isiku

äriühingule kuuluvat vara. Ajakirjandus ei või meelevaldselt tõlgendada omandisuhteid ja

esitada neid erinevalt tegelikust olukorrast. Juriidilise isiku vara ei saa samastada juriidilise

isikuga seotud füüsilise isiku varaga. Antud juhul ei ole artiklis viidatud sellele, et hageja seos

varaga seisneks selles, et vara kuulub küll juriidilisele isikule, kuid hageja on selle juriidilise

isikuga seotud.

58. Eeltoodust tulenevalt on ebaõigeteks faktiväideteks lõikudes 3 (faktiväite osas, et hageja

on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu), 5,

7 ja 9 sisalduvad faktiväited. Kostja 1 väitel ei pärine lõikudes 3, 5 ja 7 ning 9 esitatud

faktiväited prokurörilt. Kostja 2 väitel tugines ajakirjanik lõigu 3 osas prokurörilt saadud

informatsioonile. Teise isiku kohta faktiväidete avaldamise korral lasub andmete avaldajal

kohustus kontrollida andmete tegelikkusele vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille

sisu on avatud VÕS § 1047 lg-s 3. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui

avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kuna

faktiväidete 5, 7 ja 9 osas ei ole kostja 2 väitnud, et ta oleks seejuures tuginenud prokuröri poolt

avaldatule ning et ta oleks täiendavalt andmete aluseks olevaid asjaolusid enne artikli

avaldamist kontrollinud, ei esine kohtu hinnangul antud juhul VÕS § 1047 lg 3 sätestatud

õigusvastasust välistavat asjaolu.

59. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS §

1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude

puhul oluline. Maakohtu hinnangul ei saa hageja nõuda kostja 1 kohustamist ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks lõikudes 5, 7 ja 9, kuna prokuratuur ei ole käsitlenud hagejat

korteri ja sõiduki Lamborghini Aventador omanikuna. Prokuröri poolt ajakirjanikule tagasi

saadetud artikli teksti kohaselt ei ole prokurör palunud viia sisse parandusi, mis seonduvad

sõiduki Lamborghini Aventador ja YYY korteri kuuluvuse osas esitatud väidetega, kuid sellest

kirjast ei nähtu, et prokurör oleks vara kuuluvuse osas ajakirjanikule mingeid selgitusi andnud.

Samuti ei ole kostja 1 avaldanud kostjale 2 andmeid, millest tulenevalt peaks tegema järelduse,

14 (24)

et kostja 1 on käsitlenud hagejat vara omanikuna. Seega ei ole lõikudes 5 ja 7 sisalduvate

faktiväidete osas vastustavaks isikuks kostja 1.

60. Lõigus 3 sisalduv faktiväide pärineb prokurörilt. Prokuröri poolt ajakirjanikule tagasi

saadetud artikli teksti kohaselt ei ole prokurör palunud viia sisse parandusi, mis seonduvad

väitega, et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu

tõendamine võimatu. Kohtu hinnangul on antud juhul ajakirjanik teabe sellest, kuidas hageja

on kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal käitunud, saanud prokurörilt. Kuid tegemist ei olnud

sedavõrd tõsise iseloomuga faktiväidetega, mille puhul oleks ajakirjanikul tekkinud kohustus

väite faktilist aluspõhja lisaks prokuröri väidetele kontrollida, mistõttu ajakirjanik võis artikli

kirjutamisel tugineda prokuröri väidetele. Seega oli lõigus 3 sisalduva faktiväite avaldamise

eest vastutavaks isikuks kostja 1.

61. Hageja väitel eiras riigiprokurör ajakirjanikule kriminaalasja kohtueelse menetluse käigu

ning hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldades

prokuröride eetikakoodeksi § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 nõudeid. Samuti rikkus prokurör ajakirjandusega

suhtlemise põhimõtteid. Kuna maakohus leidis, et kostja 1 on lõigus 3 sisalduva faktiväite

avaldamise eest vastutavaks isikuks tulenevalt VÕS § 1047, siis ei analüüsinud maakohus

täiendavalt, kas prokuröride eetikakoodeksi ja ajakirjandusega suhtlemise korra rikkumine on

aluseks kostja 1 vastutusele.

62. Kostja 2 väitel on hagejale juba enne kohtumenetlust antud võimalus kommenteerida kogu

artiklit ning hageja kommentaar, mis avaldati, lükkab ka osaliselt artiklis esitatud väiteid ümber.

Maakohus leidis, et kostja 2 ei ole ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks kohtule esitanud,

mistõttu ei pidanud kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja sai enne artikli avaldamist võimaluse

artiklis kajastatud väidete osas vastuväiteid esitada. Hageja esitas kohtule 10.08.2015

ajakirjaniku poolt hagejale saadetud e-kirja, kuid selles on esitatud hagejale vaid paar küsimust,

kuid artikli enda teksti pole hagejale saadetud. Kohus ei nõustunud kostjaga 2 selles, et kuna

enne kohtumenetlust avaldati hageja kommentaar, mis lükkab osad väited ümber, siis ei ole

hagejal ümberlükkamise nõuet. Kommentaari avaldamisega saab näidata kommentaari avaldaja

seisukohta, mitte seda, et ajakirjandusväljaanne lükkaks ebaõiged faktiväited ümber.

63. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

osaliselt ja kohustas avaldama kostjaid avaldama ajalehes eesti Ekspress vastava teate hageja

poolt soovitud viisil.

Isikuandmete töötlemise lõpetamise nõue

64. Maakohus lahendas nõude VÕS § 1055 lg 1, § 1047 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) järgi. Vaidlust ei olnud, et artiklis on avaldatud hageja foto, tema ees ja perekonnanimi

ning vanus, mis on isikuandmed IKS § 4 lg 1 mõttes. IKS § 11 lg 1 kohaselt juhul kui

andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud IKS § 12 kohase nõusoleku

nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva

paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele IKS-i teisi paragrahve.

Vajaliku nõusoleku olemasolu peab tõendama andmete avaldaja. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib

isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada

andmesubjekti õigusi. Kostja 2 ei väitnud, et tal oli hageja nõusolek hageja foto, nime ja vanuse

avaldamiseks. Seega saanuks kostja 2 hageja foto, nime ja vanuse avaldada üksnes IKS § 11

lg-s 2 sätestatud tingimustel.

65. Hageja väitel ei ole hageja avaliku elu tegelane. Kostja 2 väitel puudutab avaldatud artikkel

ja selle juures olev hageja pilt avalikkusele huvi pakkuvat teemat ja meedial on mitte ainult

õigus, vaid ka kohustus informatsiooni levitajana kajastada võimaliku rahapesusüüdistustega

seonduvat ning maksude ja rahapesu küsimused puudutavad iga isikut ja ettevõtjat meie riigis,

15 (24)

mistõttu on inimestel õigus teada, et selliste süütegude menetlemine toimib ja toimub.

Maakohus nõustus kostjaga 2, et rahapesusüüdistuse ja menetlemise kajastamine on Eesti

ühiskonnas oluline ja tegemist on aktuaalse teemaga. Artikli fookuses oli hageja suhtes toimuv

kriminaalmenetlus rahapesukahtlustuse alusel, hageja varade päritolu selgitamine ja

kriminaalmenetluses arestitud vara staatus. Kirjutades hagejast lugu nimetatud teemadel on

nende kajastamiseks vajalik viidata ka isiku nimele. Kostjal 2 oli õigus avaldada ka hageja foto

ja vanus. Kostja 2 ei väitnud, et tal oli hageja nõusolek hageja süütoeandmete avaldamiseks.

Seega saanuks kostja 2 nimetatud andmed avaldada vaid IKS §11 lg-s 2 sätestatud tingimustel.

Kostja 2 sai andmed kostjalt 1. Arvestades kuriteokahtlustuse iseloomu (rahapesu kahtlustus)

ja seoses selle menetlemisega tõusetunud keerukaid olukordi, oli maakohtu hinnangul antud

juhul prokurör õigustatud avalikkust sellest menetlusest informeerima. Artikli teemade raames

hageja nime, foto, vanuse ja süüteo andmete avaldamisel ei põhjustanud hagejale

põhjendamatuid kannatusi ning avalikkuse huvi kaalub üles kannatanu privaatsuse riive.

Artikli pealkirja muutmise nõue.

66. Hageja nõue artikli pealkirja muutmiseks oli lahendatav VÕS § 1055 alusel. Vaidlust ei

olnud, et artikli veebiversioonis on endiselt kättesaadav artikkel pealkirjadega „Lamborghini

koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole

politseigaraažis!“. Hageja väitel on pealkirjad eksitavad, kuna erinevad paberväljaandes

avaldatud artikli pealkirjast. Hageja ei ole pealkirjas viidatud lauset öelnud. Lisaks rikuvad

pealkirjad hageja õigusi kuna sisaldavad ebaõiget faktiväidet selle kohta, nagu kuuluks hagejale

sõiduauto Lamborghini. Maakohtu arvates, kuna artiklis kirjutatakse hagejast, siis viitavad ka

pealkirjas sisalduvad laused hagejale. Artiklite pealkirjade väljenduslaad viitab sellele, et

tegemist on tsitaatidega. Tsitaatide avaldamine saab olla õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 järgi.

Õigusvastasuse tuvastamise eelduseks on asjaolu, et isik ei ole tsitaatideks olevaid lauseid

öelnud. Kostja 2 ei tõendama, et artiklite pealkirjades sisalduvad laused pärinevad hagejalt.

Lisaks leidis maakohus, et lauses „Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ sisaldub

ebaõige faktiväide selle kohta nagu oleks hageja sõiduauto Lamborghini omanik. Eeltoodu tõttu

kuulus nõue rahuldamisele.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

67. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb au teostamise korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise

kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii

ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ebakohase väärtushinnangu

avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1). Ebakohaste väärtushinnangute avaldamine

võib olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050.

68. Hageja hinnangul olid ebakohased väärtushinnangud avaldatud prokurörilt saadud

informatsiooni põhjal lõikudes 10–12. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast

väljendusviisist. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Maakohus

leidis, et viidatud lõikudes ei sisaldu ebakohast väärtushinnangut. Tegemist ei ole hageja au

teotava ega halvustava, vulgaarse, inimväärikust alandava ega mõnitava tähendusega

hinnanguga.

69. Lõigus 10 „Üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi

tantsima“ panemine viitab maakohtu arvates hinnangule, et hageja on keskmisest kavalam ja

nutikam menetlusosaline. Ehkki artiklis ei ole hageja käitumist teistele eeskujuks seatud, ei ole

seda ka halvustatud. Lõigus 11 on kirjeldatud hageja tegevust kutse vastu võtmisest

keeldumisel. See, et menetleja on märkinud, et hageja käitumisel puudub loogiline ja mõistlik

seletus, ei anna alust järelduseks, et menetleja on andnud hagejale hinnangu kui ebaloogiliselt

ja mõistusevastaselt käituvale inimesele. Antud juhul viitab artiklis avaldatu sellele, et hageja

kasutab ootamatuid menetlustaktikalisi võtteid, mis ei pruugi siiski olla ebaausad, vaid on

16 (24)

lihtsalt kummalised. Lõigu 12 osas märkis maakohus, et „valgekraeks“ nimetamine ei ole

tingimata halvustava tähendusega. Ka see, kui isik oma viisaka olemisega suudab kohtus edu

saavutada, ei ole halvustav. Samuti ei tulene „valgekrae“ halvustav tähendus muudest lausetest

ega kogu artikli kontekstist. Maakohus leidis, et „valgekraeks“ nimetamine tuleneb artikli

kontekstis sellest, et hageja puhul on tegemist äriga tegeleva isikuga, mitte sellest, et tegemist

on kahtlustatavaga rahapesu kuriteos.

70. Maakohus ei hinnanud hageja poolt esitatud PP analüüsi ega kostjate poolt esitatud

tõendeid hageja käitumise kohta kriminaalmenetluses

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

71. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus kohustas Eesti Vabariiki avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate:

„Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015

paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmise väite: Seepeale

väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose

firmaga. Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“ Apellant palus kohustada see

avaldama teade viisil, kus lisatakse, et avaldatud väide pärines Riigiprokuratuurilt.

72. Lisaks palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata ülejäänud faktiväidete osas ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kostjal 2 hageja

isikuandmete töötlemise keelamiseks ja kostja 1 ja kostja 2 vastu esitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Samuti vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Hageja palus eeltoodud osas teha uue otsuse, millega kohustada

kostjat 2 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX

kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes

ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited:

(1) Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus.

[…] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema

ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati

kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.

(2) Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldaas kahe

sõiduki Eesti registrist kustutamise ning USAsse saatmise.

(3) On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist,

palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu.

(4) Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda.

Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine,

viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.

(5) Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest.

(6) Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega

rambivalgusesse mõne aasta eest.

(7) Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador

seisab juba kolmandat aastat aresti all.

(8) Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.

Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“

73. Hageja palus rahuldada hagi kostja 2 vastu esitatud nõudes kohustada kostjat 2 lõpetama

hageja isikuandmete töötlemine ja avalikustamine, eemaldades 12.08.2015 artikli

veebiversioonist hageja nime, vanuse ja foto ehk tema isikut tuvastada võimaldavad andmed.

Lisaks rahuldada hagi kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest

17 (24)

kohtu äranägemisel määratavas ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning

mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

74. Kaevatava kohtuotsuse p-st 69 nähtuvalt ei pidanud kohus vajalikuks hinnata PP poolt

16.11.2015 koostatud semiootilise ekspertiisi analüüsi, kuna kohtuotsuse p-des 65–68 jõudis

kohus järeldusele, et vaidlusaluses 12.08.2015 artiklis ei sisaldu hageja kohta avaldatud

ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja tõendi hindamata jätmisega ei nõustu. Maakohus

kujundas oma siseveendumuse enne tõendi hindamist.

75. Lõigu 1 osas ei nõustu hageja maakohtu hinnanguga. Maakohus kitsendas hageja väidet

märkides, et artiklist ei nähtu, et Soomes oli aegumise ainukeseks põhjuseks hageja tegevus.

Hageja ei ole väitnud, et artiklis esitatud väitest nähtuvalt oli tema tegevus ainukeseks aegumise

põhjuseks. Hageja väitis, et tema tegevus ei põhjustanud etteheidetava kuriteo aegumist ja tegu

aegus juba enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega Eesti

ametivõimude poole pöördus. Kuna kuriteo aegumine Soomes menetletavas kriminaalasjas

leidis tegelikult aset juba enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega

Eesti ametivõimude poole pöördus ja viimased seoses sellega apellandi poole pöördusid,

puudub kasvõi kaudne kausaalne seos artiklis kirjeldatud hageja väidetava käitumise ja Soomes

menetletud kuriteo aegumise vahel. Seetõttu on viidatud Helsingi Linnakohtu 22.01.2016

otsusest nähtuvalt maakohtu vastupidine järeldus ekslik. Hageja ilmus kutsutud ajal Helsingi

esimese astme kohtus toimunud kohtuistungile ja istung temast tulenevatel põhjustel edasi ei

lükkunud. Seega oli ekslik maakohtu järeldus, et kuriteo aegumise põhjuseks oli hageja

kohtusse mitteilmumine.

76. Ekslik on maakohtu arvamus, et lõigus 2 ei ole hagejat käsitletud sõidukite omanikuna ning

jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Lõiku 3 tõlgendades eksis maakohus, kui arvas, et

hagejalt on nõutud vara päritolu selgitamist. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et

olukorras, kus lause esimene pool sisaldab õiget faktiväidet, ei saa kriminaalmenetlusest

tulenevalt pidada ebaõigeks ka lause teist poolt. Lõigu 4 osas jättis maakohus tähelepanuta hagis

esitatud seisukohad, et artiklis esitatud väide on väär, kuna viidatud kriminaalmenetlus ei ole

jõudnud kohtueelsest menetlusest kohtumenetluse faasi.

77. Lõigus 8 esineb hageja arvates faktiväide, mitte hinnang tema tegevuse kohta, nagu arvas

maakohus. Riigikohus on leidnud, et isegi sellisel juhul, kui avaldaja on väljendatud arvamust

isiku kohta (andnud hinnangu) andmeid sisaldavate lausetega, tuleb ka seda lugeda faktiväiteks

VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 11.02.2004 nr 3-2-1-11-04, p 10; 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12,

p 12). Antud juhul on artikli autor seda teinud, väites, et artiklis ekslikult sõiduki Lamborghini

Aventador omanikuks peetud hageja „trikitab“ ametivõimudega rahapesusüüdistusest

pääsemise eesmärgil. Hageja ei nõustu maakohtuga, et keskmisele lugejale jääb artiklis

avaldatu põhjal hagejast pigem mulje kui keskmiselt nutikast inimesest, kes kasutab erinevaid

võimalusi süüdistusest pääsemiseks. Artikli kontekstis tuleb mõiste „trikitamise“ all silmas

pidada artiklis kirjeldatud apellandi tegevust, mida on erinevates lõikudes sisalduvate

faktiväidete kaudu konkretiseeritud ning mis loovad lugeja jaoks mulje, et isik ei panusta

süüdistusest pääsemiseks mitte asja õiglasele menetlusele, vaid trikkide kasutamisele.

78. Puudub alus hageja isikuandmete avaldamiseks IKS § 11 lg 2 alusel seetõttu, et vastavate

andmete avaldamist lubatavaks pidanud kohus on ise kaevatavas kohtuotsuses sisuliselt

kindlaks teinud artiklis avaldatud andmete osalise ebaõigsuse, mistõttu ei esine vähemalt ühte

kolmest isikuandmete avaldamist lubavat tingimust. Hageja hinnangul ei esine ka ülekaalukat

avalikku huvi IKS § 11 lg 2 mõttes.

79. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus menetlusõiguse norme ning leidis seetõttu,

et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et lauseosa „[---] Üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma

18 (24)

pilli järgi tantsima“ panemine viitab hinnangule, et hageja on keskmisest kavalam ja nutikam

menetlusosaline ning et hageja käitumist ei ole mingil viisil halvustatud. PP semiootilisest

ekspertiisist selgub, et hagejast on loodud negatiivne kuvand ja prokurör ei suhtu hageja

tegevusse kui seadusest tulenevate õiguste õigustatud kasutamisse. Hageja ei nõustu ka

maakohtu järeldusega, et hageja „valgekraeks“ nimetamine tuleneb artikli kontekstist sellest,

et hageja puhul on tegemist äriga tegeleva isikuga. Semiootilisest ekspertiisist nähtuvalt viitab

„valgekrae“ kriminaalmenetluse kontekstis isikule, kes on toime pannud mittevägivaldse

kuriteo, nt majanduskuriteo.

80. Maakohus ei ole poolte menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates arvestanud

mitmeid olulisi asjaolusid, mistõttu on jõudnud osaliselt ebaõigele seisukohale pooltelt

väljamõistetud

menetluskulude

suuruse

osas.

Seetõttu

tuleb

isegi

juhul,

kui

apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muus osas muutmata, muuta kaevatavat

kohtuotsust menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist puudutavas osas.

81. Maakohus on määranud kostja 2 menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga. Kostja 2 on

käibemaksukohustuslane ja märkinud ise lepingulise esindaja kulude suuruseks 4500 eurot,

seega oleks pidanud maakohus menetluskulude summa kindlaks määrama ilma käibemaksu

arvestamata. Kostja 2 menetluskulude nimekirjas sisaldub 15 minutit väldanud tegevus, mida

on kirjeldatud kui maanteeameti päringuga seotud tegevused. Kostja 2 ei esitanud maakohtule

tõendina ühtegi maanteeametile esitatud päringut. Maakohus leidis, et hagiavaldusele kulutatud

22 tundi ja 34 minutit ei ole põhjendatud, pidades põhjendatuks 12 tundi ja 34 minutit.

Maakohus ei arvestanud, et koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Lisaks

on maakohus kostja 2 hagi vastuse ja hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks lugenud

põhjendatud ajakuluks 23 tundi ja 40 minutit. Sellist erinevust menetluskulude põhjendatuse

osas ei saa õiglaseks lugeda. Võrreldavate tegevuste puhul peab selleks kuluva aja põhjendatuse

hindamisel lähtuma eeldusest, et poolte lepingulistel esindajatel kulus selleks üldjoontes sama

kaua aega. Seetõttu tuleb hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks kuluv aeg lugeda

põhjendatuks samas ulatuses, nagu seda on tehtud kostja 2 poolt hagi tagamise taotlusele ja

hagiavaldusele vastuse koostamiseks ning sellega seotud tegevusteks kuluva mõistliku aja

puhul.

82. Hageja hinnangul ei ole hagi tagamise avalduse täiendamisele kulunud aja täies ulatuses

mittevajalikuks lugemine põhjendatud. Lisaks tuleks hageja ja kostja 2 menetluskulude

põhjendatuse hindamisel arvestada asjaolu, et kuigi hageja loobus 17.05.2017 esitatud nõudest

kohustada kostjat 2 mitte avaldama vaidlusaluse artikli juures avaldatud hageja isikuõigusi

rikkuvaid lugejakommentaare, eemaldas kostja 2 need omal initsiatiivil, esitades selle kohta

17.05.2017 kohtule vastava tõendi. Seega saab väita, et hageja saavutas oma eesmärgi

tulenevalt kostja 2 enda tegevusest ning sõltumata nõudest loobumisest.

83. Hageja hinnangul tuleb täpsustada kostja 1 suhtes ümberlükkamisteate sõnastust, kuna

kohtuotsuses märgitud teate sõnastusest ei selgu, et teate ja ebaõige faktiväite avaldaja on riik.

Lisaks on maakohus kasutanud teate pealkirjas mitmuse vormi, kuid teate tekstis lükatakse

ümber üks faktiväide.

84. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostja 2

palus jätta menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

85. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega,

leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada menetluskulude

suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas ning muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Tühistatud osas on ringkonnakohtul võimalik teha endal

uus otsus. Ülejäänud edasikaevatud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

19 (24)

86. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis osaliselt rahuldamata

hageja nõuded faktiväidetes sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, jättis

rahuldamata nõude kohustada kostjat 2 lõpetama hageja isikuandmete töötlemine, jättis

rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostjate vastu. Lisaks vaidlustas

hageja ka menetluskulude jaotuse, paludes jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsust

ei vaidlustatud osas, milles osaliselt nõuetest loobumise tõttu kohus lõpetas menetluse, jättis

läbi vaatamata hageja nõude tuvastada faktiväite ebaõigsus seoses sõiduki Lamborghini

Aventador Koplis aresti all seismisega, rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude osaliselt ning rahuldas hageja nõude kohustada AS-i Ekspress Meedia muutma

vaidlusaluse

veebiartikli

pealkirja

samaks

paberväljaandes

avaldatud

pealkirjaga.

Vaidlustamata osas on kohtuotsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu.

87. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas esitatud väited on

tõendatud või mitte. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud faktiväidete

ebaõigsuse aga ennekõike väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamisel lähtuma PP arvamusest

(I kd, tl 60-85). Artiklites avaldatut tuleb kolleegiumi arvates hinnata tavalise mõistliku lugeja

arusaamisest lähtudes, kuid PP arvamuses on esitatud teksti semiootiline analüüs ja sellest

tehtud järeldused, mis ei ole samastatavad keskmise mõistliku lugeja arusaamadega avaldatust.

Eeltoodu tõttu on maakohus õigesti jätnud PP arvamuse TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 järgi

arvestamata kui asjakohatu tõendi.

88. Esmalt kontrollib ringkonnakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamist

maakohtu poolt hageja vaidlustatud lõikude kaupa.

89. Lõik 1: „Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu

aegus. […] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema

ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati

kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.“

Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et lõigus ei sisaldu väidet, et Soomes oli

aegumise ainukeseks põhjuseks kohtukutse kättetoimetamise võimatus. Hageja arvates on

maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, sh Helsingi Linnakohtu 22.01.2016 otsust, mistõttu

on maakohus jõudnud ekslikule järeldusele. Hageja heidab kostjale 2 ette seda, et tavaline

lugeja, kellel puudub juriidiline haridus ei saa nimetatud lõigust järeldada, et kuritegu saaks

aeguda ka mõnel muul põhjusel kui kohtusse mitte ilmumine. Hageja väidab, et tema tegevus

ei põhjustanud kuriteo, milles ta oli antud Soomes kohtu alla, aegumist, vaid tegu aegus juba

enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamisega Eesti võimude poole pöördus.

Artikli on esitatud järjestikused väited ja hageja arvates tavalise lugeja jaoks on need eksitavad.

Ringkonnakohus hindab esmalt hageja nõuet lõigus 1 sisalduvate ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks VÕS § 1047 lg 4 järgi.

Riigikohus on märkinud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t

väited, mis avaldatust sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Oluline on, et faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015.a otsus nr 3-2-1-

24-15, p 13). Hageja poolt väljatoodud lõigule järgneb artiklis järgmine lõik – „Asi läks isegi

nii koomiliseks, et tänavu suvel oli X keskkriminaalpolitseis ühes ruumis koos uurijaga. Uurija

ulatas X-le Soome kohtukutse: palun, võta vastu. Kuid X ei võtnud seda vastu, leides et ulatajal

„puudub pädevus“ sellist kutset anda /…/“. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub artiklist

väljatoodud lõikudest mõistlikule lugejale kaudne faktiväide, mille kohaselt põhjustas hageja

tegutsemine kohtukutse vastuvõtmata jätmisel Soome kriminaalmenetluse aegumise.

Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

20 (24)

VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda avaldaja kulul

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega peab ringkonnakohus

hindama hageja väidet, mille kohaselt aegus Soomes toimuv kriminaalmenetlus juba enne, kui

Helsingi kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega Eesti ametivõimude poole pöördus.

Hageja väite õigsuse korral oleks artiklist ilmnev kaudne väide, et aegumise põhjustas hageja

tegevus, ebaõige.

Kolleegium leiab, et õige ei ole hageja väide, et Helsingi Linnakohus on kohtukutse

kättetoimetamisega alustanud alles 07.07.2015, s.t pärast seda, kui mõlema kuriteo

süüdistusõigus oli Soome õiguse kohaselt juba aegunud. Helsingi Linnakohtu otsusest nähtub,

et kohtukutse dokumendid on saadetud Eestisse ja Šveitsi turunduskuriteo puhul juba

13.05.2014 ning mõlema kuriteo puhul uuesti 9.04.2015 (III kd, tl 81-82) ja neid ei ole

õnnestunud hagejale kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Kohtuotsuse kohaselt on kutse

hagejale kätte toimetatud alles 25.08.2015. Seega on väär hageja seisukoht (tõlgendus artiklis

avaldatule), et Helsingi Linnakohus alustas hageja kohtusse kutsumist alles pärast seda, kui

kuritegude süüdistusõigus oli juba aegunud, mistõttu puudub hagejale kohtukutsete

kättetoimetamisega seonduval igasugune seos kuriteo aegumisega.

Kuna vaidlusalune lõik 1 ei sisalda ebaõigeid andmeid, jättis maakohus põhjendatult

rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid lõigus 1 esitatud andmeid ümber lükkama.

90. Ülejäänud osas kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega nõuete rahuldamata

jätmise kohta, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt

tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude

tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates

ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei

ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse

tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu

järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja tuvastanud, et

hageja väited ei anna alust lepinguvälise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

91. Lõik 2: „Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees

kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri

andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise

ning USAsse saatmise.“

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

teistsuguse seisukoha võtmiseks. Hageja ise on kaebuses nõustunud, et faktiväited võivad

järelduda ka kaudselt artikli sisust. Küsimus vara kuuluvuse kohta on faktiväide, sest kuuluvust

saab tõendada (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus nr 3-2-1-24-15, p 10). Seega tuleb

kõnealuse faktiväite õigsuse hindamisel lähtuda artikli sisust laiemalt. Hageja poolt esiletoodud

lõigule järgneb artiklis lõik, millest nähtub, et kõnealused sõidukid kuuluvad hagejaga seotud

äriühingutele. Seega ei ole hagejat käsitletud artiklis autode omanikuna ega hageja kohta

vaidlustatud lõigus ebaõiget faktiväidet esitatud.

92. Lõik 3 osas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses üksnes selle esimeses lauses sisalduva

faktiväite, mille kohaselt on hagejalt nõutud vara päritolu tõendamist, väidetava ebaõige

tuvastamise maakohtu poolt. Väide oli järgmine: „On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga

seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu.“.

Kolleegium nõustub eeltoodud lõigu osas maakohtu otsuse põhjendustega. Artiklis esitatud

väide on seotud hageja nõudega vara aresti alt vabastamiseks. Selles, et hageja on esitanud vara

aresti alt vabastamise nõuded, poolte vahel vaidlust ei olnud. Nõude esitamisel peab isik, kes

soovib vara aresti alt vabastamist, tõendama vara omandamisega seotud asjaolusid. Isik, kellele

21 (24)

vara aresti alt vabastamise nõue esitatakse, sh ka prokurör, peab asjaolude ebaselguse korral

selgitama nõude aluseks olevate asjaolude esitamise vajadust. Kuigi ei ole tuvastatav, millal

täpselt prokurör hagejalt selliste asjaolude esitamist nõudis, leiab kolleegium, et kostjale 2 oli

piisav asjaolu avaldamiseks see, et vara aresti alt vabastamise nõude oli hageja esitanud ja

prokurör kinnitas ajakirjanikule vaidlustatud asjaolu esinemist. Seega on nõue jäetud

põhjendatult rahuldamata.

93. Lõik 4: „Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt

lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine,

viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.“

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohtu hinnangul on

kõnealuse lõigu puhul tegemist väärtushinnanguga, millele järgneb neutraalne faktiväide.

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik väärtushinnangut tõestada, küll aga on võimalik

seda põhjendada (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007.a otsus nr 3-2-1-53-07 p 18). Seega peab

ringkonnakohus hindama, kas prokurör oli õigustatud sellist hinnangut ajakirjanikule esitama.

Vastav lõik artiklis algab sõnaga „ka“, mis viitab hageja korduvale käitumisele. Arvestades, et

Soome kohtumenetlus lõppes aegumisega ning hageja keeldus Eesti uurija poolt Soome

kohtudokumentide vastuvõtmisest viisil, mida prokurör nägi oma praktikas esmakordselt, siis

oli prokurör õigustatud andma selgitusi, et kohtukutse ignoreerimine Eestis ei pruugi lõppeda

nii võidukalt kui Soomes. Prokurör, teades kuidas lõppes Soome kriminaalmenetlus, oli

õigustatud tooma samasuguse võrdluse ka Eesti kontekstis. Kõnealusest lõigust ei nähtu, et

hageja oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hakanud hoiduma või et ta kavatseks seda teha.

Kohtu hinnangul on tegemist kohase väärtushinnanguga. Väärtushinnangut ei ole võimalik

VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus nr 3-2-1-24-15, p

10).

Lõigu 4 teine lause on neutraalne faktiväide, mis sedastab tagajärjed, mis võivad järgneda

kohtumenetlusest tahtlikult kõrvalehoidmisele. See väide ei ole ebaõige faktiväide ega ole

seotud hageja isikuga. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude

kohustada kostjaid lõigus 4 esitatud andmeid ümber lükkama.

94. Lõik

5:

„Samal

ajal

trikitab

auto

peremees

XX

võimudega,

et

pääseda

rahapesusüüdistusest.“

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid

hinnanguga hageja tegevuse kohta. Arvestades esiletoodud asjaolusid, ei saa väljendit

„trikitamist võimudega“ pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Kohtukutse vastuvõtmisest

keeldumine ja muud taolised hageja teod annavad alust järelduseks, et hageja kasutab oma

menetlusõigusi

viisil,

mille

võimalik

tulemus

on

kriminaalmenetluse

venimine.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse seisukoha võtmiseks. Õige on

apellatsioonkaebuse väide, et hageja tegevust sõnaga „trikitamine“ iseloomustades ei ole

hagejale antud positiivset hinnangut ja sellise sõna kasutamine viitab pigem hinnangule, millest

saab järeldada, et isik tegutseb viisil, mis on keskmisest nutikam ja pole otseselt seaduse

vastane, kuid mida ei saa igakord pidada tavalugeja seisukohast heakskiidetavaks. Samas

arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, oli hageja tegevuse hindamine sõnaga „trikitama“

kolleegiumi arvates põhjendatutud. Miks ole alust arvestada PP hinnangut sõna „trikitama“

tähenduse sisustamisel, on kolleegium eelnevalt selgitanud.

95. Kostja 1 osas vaidlustas apellant maakohtu otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus

kohustas kostjat 1 avaldama ajalehes

Eesti Ekspress

teate

ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks,

milles

ei

olnud

mainitud,

et

ebaõiged

andmed

pärinevad

Riigiprokuratuurilt. Apellant palus teadet täiendada viitega Riigiprokuratuurilt pärinevatele

ebaõigetele andmetele. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole selles osas

alust. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud

22 (24)

nõue (hagi ese). 25.05.2017 korraldaval kohtuistungil selgitas maakohus hagejale vajadust

nõuet täpsustada. 10.07.2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja mh nõuet ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja tõi täpselt esile, millise sisuga teate avaldamist ta ajalehes

Eesti Ekspress soovib (IV kd, tl 15-19). Esitatud nõudest nähtuvalt ei ole hageja soovinud, et

avaldataks teade, mille sõnastuses on rõhutatud, et faktiväited pärinevad Riigiprokuratuurilt.

Kohtuotsuse resolutsioonis lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi poolte nõuded ja maakohus

on otsuse resolutsioonis täpselt hageja poolt soovitud sõnastuses nõude rahuldanud.

Apellatsioonimenetluses

nõude muutmine ei

ole lubatud. Seetõttu

tuleb hageja

apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustati kohtu otsuse resolutsioon kostja 1 poolt avaldatava

teate sõnastuse osas, jätta rahuldamata.

96. Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu otsust osas, milles hageja vaidlustas

apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti hageja nõue kostja 2 vastu

isikuandmete töötlemise ja avalikustamise lõpetamiseks ja avaldatud artiklist eemaldamiseks

rahuldamata. IKS § 12 lg 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta

ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik

huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi

ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kolleegiumi arvates on maakohus piisava

põhjalikkusega kaalunud IKS § 12 lg 2 kohaldamise eeldusi ja leidnud, et hageja ees- ja

perekonnanime, vanuse ja foto avaldamine 12.08.2015 artiklis oli õiguspärane. Arvestades

kuriteo raskust, milles hagejale oli kahtlustus esitatud ja hageja käitumist, oli andmete

avaldamiseks avalik huvi. Avaldatud andmete maht oli kooskõlas artikli sisuga ja ei

kahjustanud hagejat. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud samad väited, mis maakohtu

menetluses, ja maakohus on neid põhjalikult analüüsinud.

97. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema

nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kolleegium leiab, et apellandi poolt kohtu ette toodud

asjaolud ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Apellant ei ole mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet seostanud nende faktiväidetega, mille ümberlükkamise osas maakohus hagi

rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohaste väärtushinnangutega ei ole võimalik

hageja isikuõigusi rikkuda.

Apellant leidis, et maakohus on hinnanud artiklis toodud teksti „Pärast seda on pealtnäha viks

ja viisakas X üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima

pannud.“ Lause on pärit artikli alajaotusest, kus kirjeldati hageja tegevust kohtukutsete

vastuvõtmisest hoidumisel. Kolleegium möönab, et eeltoodud hinnang võib tavalises

seaduskuulekas lugejas tekitada mulje, et hageja tavapäratu tegevus ei ole aktsepteeritav, kuid

selline järeldus on kooskõlas artiklis esiletoodud faktiliste asjaoludega ja hagejale antud

hinnang on õige.

Järgmiseks vaidlustas hageja maakohtu hinnangu lõigule, milles tsiteeriti prokuröri, kes hageja

tegevuse kohta kohtukutse vastuvõtmisest keeldumisel, ütles, et „… sellist trikki pole minu

praktikas varem tehtud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus.“ Kolleegium leiab, et

eeltoodud lauses puudub otsene hinnang kostja tegevusele ja prokuröril, kes on töötanud

piisavalt kaua selleks, et omada üldistatavat kogemust, oli alust, et nimetada hageja ootamatut

käitumist trikiks. Kolleegium nõustub, et hageja käitumine kohtukutse vastuvõtmisest

keeldumisel ei olnud tavapärane ja omane seaduskuulekale isikule.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega lause „Üks valgekrae võib viisaka

olemisega kohtus palju ära teha.“ osas. Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodud lausest järeldada,

et artiklis on antud hinnang selle kohta, et hageja oleks süüdi mõistetud, nagu väitis hageja.

Artikli avaldamise ajal oli hagejale rahapesukuriteos kahtlustus esitatud. Sõna „valgekrae“ ei

ole kolleegiumi arvates halvustava tähendusega, tähendades isikut, kes oma sissetuleku saab

muu kui füüsilise tööga, sh ka ärimeest. Sõna „valgekrae“ ei ole otseselt seostatav

rahapesukuriteoga, nagu väidab hageja. Pigem viitab see hinnanguna hagejale kui käitumiselt

23 (24)

viisakale ja keskmisest osavamale isikule, kes oskab oma menetlusõigusi ka kohtus kasutada.

Tõendamist leidnud asjaolude järgi on selline hinnang kohane.

98. Viimaseks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused. Maakohus jagas

menetluskulud viisil, kus hageja menetluskuludest jäi 2% kostja 1 ja 20% kostja 2 kanda ning

kostja 2 menetluskuludest jäi 78% hageja kanda. Kolleegiumi arvates on hagi rahuldamise

proportsiooni arvestades menetluskulud jagatud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti. Apellant ei ole

selgesõnaliselt menetluskulude jaotust vaidlustanud, kuid menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise vaidlustamisel selgitas ta, et arvestada oleks tulnud seda, et apellant loobus

17.05.2017 nõudest kohustada kostjat 2 mitte avaldama lugejakommentaare seetõttu, et kostja

2 eemaldas need omal initsiatiivil, mistõttu loobus hageja nõudest, kuna kostja oli nõude

täitnud. Apellant ei ole kaebuses esile toonud, millises ulatuses võiks see mõjutada

menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni, ei anna eeltoodu

kolleegiumi arvates alust jagada menetluskulusid maakohtu otsuses toodust erinevalt.

99. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu poolt määratud hageja ja kostja 2

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse.

100.

Väide, et maakohus on arvestanud kostja 2 lepingulise esindaja kulud ebaõigesti koos

käibemaksuga, on õige. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja 2 sellist kinnitust esitanud

ei ole ja vaidlust ei ole, et kostja 2 on käibemaksukohustuslane. Kostja 2 on menetluskulude

nimekirjas (IV kd, tl 44) esitanud menetluskulude suuruse nii käibemaksuga kui ka ilma ja

maakohus on lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kuludest

käibemaksuga, s.o 5400 eurot. Õigeks kostja 2 lepingulise esindaja tasu suuruseks on 4500

eurot. Lisaks lepingulise esindaja kulule oli kostja 2 menetluskuluks riigilõiv määruskaebuselt

50 eurot ja äriregistri päringu kulu 2 eurot.

101.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust määrata kostja 2 lepingulise esindaja kulude

suuruseks alla 4500 euro. Kostja 2 selgitas menetluskulude hüvitamise taotluses, et seoses suure

ajamahuga oli kliendiga kokkulepe tavapärasest oluliselt väiksemas lepingulise esindaja

tunnitasu määras 61,97 eurot. Kui aga kohus peaks leidma, et kõik tegevused ei olnud

põhjendatud ja vähendab ajakulu, siis palus kostja 2 lähtuda arvestusest: põhjendatud tunnid

korrutada tunnitasuga 150 eurot, mis on teenust osutanud advokaadibüroo tavaline tunnihind.

Kostja 2 arvestuse kohaselt oli ajakulu maakohtus 72 tundi ja 37 minutit, kuid maakohus

tuvastas, et põhjendatud ajakulu oli 49 tundi ja 37 minutit. Seega oleks tulnud menetluskulude

suurus määrata arvestuse järgi 49 tundi ja 37 minutit korda 150 eurot, mis ületab olulises määras

kostja 2 poolt taotletud menetluskulusid 4500 eurot. Kui isegi arvestada maha apellandi poolt

viidatud 15 minutit, ka siis ületaks summa oluliselt 4500 eurot. Kolleegiumi arvates on ebaõige

apellandi seisukoht, mille kohaselt olenemata sellest, et menetlustoimingute tegemiseks

vajalikku aega vähendati, tuleks lähtuda kostja 2 lepingulise esindaja kulude arvestamisel

tunnihinnast 61,97 eurot. Kostja 2 on oma taotluses esitanud alternatiivsed alused lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja väiksemat tunnihinda saab kohaldada ainult siis, kui

lähtutakse taotluses toodud ajaarvestusest. Seega on kostja 2 põhjendatud ja vajalik kulu

lepingulise esindaja teenusele 4500 eurot, s.o summa, mille hüvitamiseks on esitatud taotlus.

102.

Eeltoodut kokku võttes tuleb lugeda kostja 2 menetluskuludeks maakohtus 4552 eurot

(lepingulise esindaja kulu 4500 eurot + riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot + äriregistri päringu

kulu 2 eurot), millest kuulub hageja poolt kostjale 2 hüvitamisele 78% ehk 3550,56 eurot.

103.

Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 10 228,8 eurot, millest riigilõiv oli

650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 9575,80 eurot koos käibemaksuga. Kolleegium leiab, et

apellandi väited ei anna alust määrata apellandi lepingulise esindaja põhjendatud kulu suuremas

summas, kui see on maakohtu otsuses. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on

24 (24)

kohtu diskretsioonil põhinev otsustus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda ainult siis,

kui diskretsiooni kujunemine pole jälgitav või on aluseks võetud ebaõiged andmed. Ebaõige on

apellandi käsitlus, et hagi ja sellele vastuse koostamise ajad peaks olema võrdsed. Ajakulu

määramisel lähtub kohus mitte ainult dokumendi mahust, vaid ka selle sisust.

Arvestades eeltoodut on hageja maakohtu menetluskulud 10 225,80 eurot, millest jääb kostja 2

kanda 20%, s.o 2045,16 eurot ja kostja 1 kanda 2%, s.o 204,51 eurot.

101.

TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel hageja ja kostja 2 vastastikused menetluskulude

nõuded tasaarvestatakse ja tasaarvestuse tulemusel peab hageja tasuma maakohtu

menetluskulusid kostjale 2 1505,40 eurot. Kostja 2 palvel kuulub menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

102.

Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamisega

ainult

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramise osas, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 178

lg 4 järgi apellandi kanda. Kostja 2 menetluskulude nimekirja järgi oli lepingulise esindaja kulu

suuruseks 3500 eurot ilma käibemaksuta, tunnihinnaga 140 eurot. Ajakulu oli 25 tundi. Taotlus

on esitatud viisil, kus kostja 2 palus juhul, kui kohus vähendab ajakulu, arvestada tunnitasu 150

eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja 2 apellatsiooniastme kulud lepingulisele esindajale ei ole

täies määras vajalikud ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, ei saa lugeda

selle vastamisega seonduvate toimingute ajakuluks kokku 17 tundi ja 40 minutit. Kolleegium

loeb eeltoodud toimingutele põhjendatuks ajakulu 10 tunni ulatuses. Ülejäänud toiminguteks

kulunud aega saab lugeda vajalikuks. Seega on kostja 2 apellatsioonimenetluse vajalik ja

põhjendatud ajakulu 17 tundi ja 20 minutit. Esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on

asja keerukuse ja mahuga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on kostja 2 apellatsiooniastme

menetluskulu 2600 eurot. Kostja 2 palvel kuulub menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Ulvi Loonurm