4-18-4846/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 16.10.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 05.09.2018

.a. otsus väärteoasjas nr 2302,18,007821 A. -i karistamises Z

LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik . , A Z isikukood , XXX

(kaebuse esitaja) Elukoht x :

Kaitsja: vandeadvokaat Daniil Savitski

Advokaadibüroo Laus&Partnerid

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri KKB

l

iiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja

. -i kaebus rahuldamata ja Politsei- A Z

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018.a.

ots nr 2302,18,007821 muutmata. us väärteoasjas

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskonto numbritele, kohustuslik on märkida viitenumber.

Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on kohustatud viie tööpäeva A Z .

jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Väärteoasi nr.4-18-4846

2

Kaevatav otsus

A. -i karistati

Z KarS § 63 lõike 1 kohaldamisega LS § 224 lg 2 järgi

rahatrahviga 225 900 lusel lisakaristusena trahviühikut, s.o eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 a

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 12.08.2018.a. kell 17.33 Harju

maakonnas Rae vallas TALLINN- TARTU- - LUHAMAA tee 11.k meetril, suunaga VÕRU ilo

Tartu poole, juhtis juhile keelatud seisundis, mootorsõidukit kui ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkohol - isisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg ning kiirusega 164+/ 5 km/h, millega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h mitte vähem kui 49 , s.o. km/h. Sellise tegevusega rikkus

A.

50 lg 5 p 3 Z LS § 69 lg 3 ja § nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ja § 227

lg 3 d d. järgi kvalifitseeritava väärteo

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub A.

Z tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, s.o 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuivõrd menetlusalune isik kaotaks juhtimisõiguse äravõtmisel töö ja see tekitaks raske majandusliku olukorra. Nimelt

töötab menetlusalune isik rahvusvahelise ettevõtte riikides nõustajana ja tema x ja x tööülesanneteks on külastada ettevõtte harukontoreid. Kaitsja märgib, et A. on Z

varem karistatud kiiruse ületamise eest, rahatrahv tasutud. Seega ei saa kõnealuse väärteo eest karistuse määramise otsustamisel arvestada menetlusaluse isiku poolt varasemalt toime pandud väärtegu, kuna siis tekiks olukord, kus menetlusalust isikut karistatakse varasemalt toime pandud

väärtegude eest teistkordselt. A. on seaduskuulekas inimene, ta ei ole Z

varasemalt tõsiseid väärtegusid toime pannud. Käesolev väärtegu on kahetsusväärne, kuid

A. on juba ainuüksi selle toimepanemisest niivõrd löödud, et kaitsja hinnangul Z piisab isiku karistamisest rahatrahviga, kuivõrd suurema karistuse on ta kandnud seoses häbitundega oma perekonna ees. Kaitsja juhib tähelepanu ebaõigele väärteootsuse põhjendusele, et menetlusalune isik seadis süüteo toimepanemisega ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik märgib, et

toime pandud väärteoga ei põhjustatud mitte kellelegi varalist - ega mittevaralist kahju. Sellest

tulenevalt on arusaamatu, mille alusel menetleja leidis, et menetlusalune isik seadis väärteoga ohtu

kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik nõustub talle määratud trahvisummaga, kuid palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Menetlusalune isik kahetseb oma tegu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arut . Kohtuvälis amisele kirjalikus menetluses e menetleja seisukohast nähtub, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja lisakaristuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

menetlusaluse isiku poolt nii suures ulatuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, samuti

mootorsõiduki ne alkoholi piirmäära ületavas seisundis, ei ole ühelgi juhul õigust juhtimi av.

Tegemist on tahtlikult toime pandud väärtegudega. Toimepandud väärtegude puhul

menetlusaluse isiku poolt nii iseendale kui ka kaasliiklejatele ohtu ei tekitatud, kuid selline

asjaolu ei vähenda isiku süüd. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud

menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist kergendava asjaoluna, kuid samas arvestanud ka asjaoludega, et mootorsõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis ja ka lubatud sõidukiiruse ületamine, on ühed raskeimad liiklusalased rikkumised ja tegemist on enamohtlike väärtegudega. Kaebuses toodud kahetsuse olemasolu ei ole lisakaristuse tühistamise

aluseks. Kohtuväline menetleja selgitab, et otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja

arvestanud varasemate karistustega, k

uivõrd menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht Tutvunud A. -i Z poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

3

Otsustamaks A. -ile Z kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes

on süüteokoosseis.

Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta mootorsõiduki juhtimist A. Z

juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja älise menetleja otsuses märgitud kohtuv ajal ja

kohas kohtule esitatud kaebuses ning lisaks süü omaksvõtule , tõendavad rikkumist

menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk ja tunnistaja ütlused.

A. -i

Z ütlustest nähtuvalt tarvitas ta eelmisel päeval, s.o 11.08.2018.a. õlut,

12.08.2018.a. helistas talle naine, kes tundis end restoranis halvasti ja sellepärast asus kohe

sõitma naise juurde, kuna naine põeb suhkruhaigust. on rase ja

Tõendusliku väljatrüki nähtub, alkomeetri kasutamise st et A. -i joobeseisundi Z

kindlakstegemiseks 12.08.2018.a. kell 18.09 kuni 18.17 kasutati ku alkomeetrit tõenduslik Dräger Alcotest 9510 EE, seeria nr ARLE-0013, taatlustunnistus TTRC-18/00110, mille lõplik

lugem oli 0,61 A. -i Z mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,56 . mg/l

Tunnistaja P S t ajal -Tartuütlustes nähtub, et 12.08.2018.a. kella 17.33 mõõtis kiirust Tallinn

Võru , mille kiiruseks mõõtis -Luhamaa tee 11. kilomeetril. Tema suunas liikus MB C300 reg.nr x

164km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 110km/h. Peatas sõiduki, mida juhtis

A. . Tundis juhiga vesteldes tema suust alkoholilõhna, Indikaatorvahend Z ALCO QUANT nr 10L näitas positiivset näitu. Juht toimetati tõendusliku alkomeetri juurde.

Väärteotoimikus on , millest nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokoll Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee 11. kilomeetril A. 12.08.2018.a kell 17.36 puhus

Z indikaatorvahendisse tulemuseks 0,570mg/l.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus nähtuvalt kõrvaldati sõiduki est A.

Z

juhtimiselt alates 12.08.2018a. kell 17.33 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel

liiklusjärelevalve käigus res või väljahingatavas õhus on selgus oli alust arvata, et ta ve alkoholi

üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele A.Z esitanud ei ole.

Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub A. -i subjektiivne Z teos ka nõutav

koosseis. alkoh Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tarbis oli (õlut) eelmisel õhtul.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu küll

menetlusaluse isiku poolt tarvitatud alkoholi kogus ja

alkoholi tarvitamise lõpetamise aeg, kuid tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe suurus

näitab, et alkoholi tarvitamisest oli möödas kas lühike aeg või

tarvitati kangemat alkoholi, kui seda on väitnud menetlusalune isik. Ei ole loogiline, et eelmise päeva õhtul õlle joomine näitab järgmise päeva õhtul nii suurt alkoholikogust väljahingatavas õhus. Pealegi tundis politseitöötaja

menetlusaluse isiku suust tulevat juures ei ole tegemist olukorraga, kus isik ei alkoholilõhna. Siin

tea vedelikku juues seda, et selles on alkohol, vaid kaebuse esitaja tarvitas teadlikult alkoholi.

M

enetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus oli niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Seega sai A. aru, et sellises seisundis ei või ta Z asuda mootorsõidukit juhtima. Tegutsedes vastupidiselt, pani ta õigusrikkumise toime tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus.

Kohus leiab, et A. Z on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või

rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi.

4

Väärteoasjas puudub vaidlus ka selles, et 12.08.2018.a. kella 17.33 ajal Harju maakonnas Rae

vallas TALLINN- TARTU- - suunaga Tartu poole, VÕRU LUHAMAA tee 11. kilomeetril, sõites

juhtis A. kiirusega 164+/- Z mootorsõidukit 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h mitte vähem kui 49km/h.

Lisaks menetlusal

dnud rikkumist use isiku ütlustele selle kohta, et ta kiirustas, tõendavad aset lei videosalvestus, kiirusmõõteseadme kasutamisel salvestatud videosalvestuse andmete väljatrükk koos suurimat lubatud sõidukiirust ületava sõiduki fotodega ja tunnistaja ütlused.

Videosalvestuselt i Mercedes-Benz reg. x kiirus, milleks on 164 km/h. nähtub sõiduk märgiga

Kiirusmõõteseadme kasutamisel salvestatud videosalvestuse andmete väljatrükk koos

tõestuspi näitab ril on sõiduki MB reg.nr ltide

ga , et 12.08.2018.a. kell 17.33 tee nr 2 11. kilomeet

x kiiruseks 164 km/h. Kiiruse piirang antud teelõigul on 110 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega LaserCam4 LE0205.

Tunnistaja Peeter Saare ütlustes nähtub, et 12.08.2018.a. kella 17.33 ajal mõõtis t kiirust ta

Tallinn-Tartu- -Luhamaa tee 11. kilomeetril. Tema suunas liikus MB C300 reg.nr x, mille Võru

kiiruseks mõõtis 164km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 110km/h. Peatas sõiduki, mida juhtis A. . Z

LS § 50 lg 5 punkti 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. Kuivõrd antud teelõigul oli lubatud sõidukiiruseks 110 km/h, siis menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h.

Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine A. i Z- poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lõike 3 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele 41-60 kilomeetrit tunnis.

Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub A. -i Z teos ka nõutav subjektiivne

koosseis. Menetlusalune isik on tunnistanud, et lisas kiirust, kuna kiirustas raseda naise juurde, kes tundis end restoranis halvasti. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu,

et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (164 km/h) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (110 km/h) vahe oli niivõrd suur, et see pidi

olema A. ile tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. Eeltoodust tulenevalt Z- leiab kohus, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. KarS § 16 lg

2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on

menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste , väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidega, ga videosalvestusega tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 ja LS § 224 lg 2

järgi. Menetlusaluse isiku poolt on ühe teoga toime pandud kaks väärtegu ning mõlemad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena. Seetõttu tuleb KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrata üks põhikaristus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kuivõrd inkrimineeritavate tegude eest on põhikaristusena raskem LS § 224 lg 2, siis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud üks põhikaristus, mõistes selle LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.

LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 227 lg 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

Kohtuväline menetleja karistas , juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 LS § A. -i Z

224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 latuses ehk summas 900 eurot. Seega on trahviühiku u

5

kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni

keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse kolmeks kuuks.

Kaebuse esitaja taotleb lisakaristusena mootor 3 kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist.

Kaebuse esitajal tuvastati al 56mg/l koholi väljahingatavas õhus 0, . Seega võib öelda, et isiku süü

LS 224 lg See aga omakorda , s.o 2 mõttes on üle keskmise. määrab ära karistuse ranguse

karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra. A. i ütluste Z-

kohaselt oli eelmi as alkoholi se päeva õhtul tarvitanud õlut, kuid kohus on eelnevalt leidnud, et k

kogus, kangus või ajavahemik ei saanud olla selline nagu väidab menetlusalune isik. Isik, kes

asub pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima peab olema kindel, et alkohol on tema organismist lahtunud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune

isik oleks pidanud vajalikuks kontrollida enda võimalikku alkoholijoovet. Menetlusaluse isiku

käitumist ei õigusta ka tema põhjendus selle kohta, et tema rase naisel hakkas kõht valutama. dal

Menetlusaluse isiku selline kä lkoholi piirmäära ületavas itumine on vastutustundetu, sest a

seisundis koos oma raseda naisega tagasi ta ohtu seadnud ka kaasreisija. sõitma asumisel oleks Lisaks ületas veel lubatud piirkiirust olulisel määral. Seega on A. täitnud oma Z

teo veelgi suurendavaks asjaoluks. ga kaks süüteokoosseisu ja see on tema süüd

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on

arvestanud süü tunnistamist Kohus ei nõustu sellega, et süü tunnistamine on kergendav asjaolu . KarS § 57 tähenduses. Küll on aga karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt

menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatud puhtsüdamlik kahetsus. Kuivõrd kohtuväline

menetleja on võrdsustanud süü tunnistamise puhtsüdamliku kahetsusega ja sellega otsuse

tegemisel arvestanud, siis puudub vajadus vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust.

Seonduvalt lisakaristusega leiab kohu Riigikohtu s, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud.

kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 punktis 11 on selgitatud, et i

Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis toovad kaasa lisakaristuse

kohaldamise vajalikkuse isikule, kellel puuduvad varasemad kehtivad karistused. Praeguses

väärteoasjas on leidnud tuvastamist, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas keskmist määra. Seega pidi isik aru saama, et tal puudub õigus asuda mootorsõidukit juhtima. Asjaolu, et

sõitis raseda naise juurde, kellel kõht valutas, ei anna õigustust asuda alkoholijoobes juhtima

mootorsõidukit ja ületada olulises määras lubatud sõidukiirust. Kaebusest ei nähtu ka seda, et

menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo keelatusest, pigem õigustab end sellega, et

väärteoga ei põhjustanud mitte kellelegi varalist ega mittevaralist kahju. Kohtu hinnangul on selline mõtteviis äärmiselt taunitav, kuivõrd isik ei tunneta, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu

allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet

liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui

iseendale kui ka kaasliiklejatele tekitatud oht ei realiseerunud, siis see ei vähenda isiku süüd.

Veelgi enam ohtliku juhi edasiliikumise takistas korrakaitsjate sekkumine tema tegevusse,

mistõttu hoidsid menetlusaluse isiku poolt loodud ohu realiseerumise ära politseinikud, mitte

6

menetlusalune isik.

ja On üldteada, et juhi poolt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel

samaaegselt kiiru

se ületamisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Kaitsja etteheide kahekordsest karistamisest ole on kohatu, kuna kohtuväline menetleja ei

arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega. Seda põhjusel, et menetlusalusel isikul

puuduvad kehtivad väärteokaristused ja LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni saab kohaldada esmakordse teo puhul.

Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses töökohustuste

täitmisega, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kohus

selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse

ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma

elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra

ja lisakaristuse kohaldamine alammääras on proportsionaalne isiku süüga ja erandlike

asjaoludega, s.o

(alkoholi piirmäär üle keskmise, väga suur kiirus, s.o. kaks süüteokoosseisu).

Eeltoodu alusel kohus kaebuse rahuldamata ja Politseijätab ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018.a. otsus väärteoasjas e nr 2302,18,007821 muutmata.

Kohus juhindub v

äärteomenetluse s dustiku § 120 lg 1, § 132 p.1 ea

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/