3-15-3228/37 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3153228

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Tartu valla kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 18. detsembri

2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Tartu vald, esindaja Eve Kallas

Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu

Kolmas isik Janika Lill

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2018. a otsus

Menetluse alus Riigikohtus

Andmekaitse Inspektsiooni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

12. aprilli 2018. a otsus.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Tartu valla kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janika Lill esitas 5. oktoobril 2015 Tartu Vallavalitsusele teabenõude, millega soovis kokku

28 käskkirja väljastamist, mis puudutasid ajavahemikul 28. jaanuar 2015 kuni 1. oktoober 2015

erinevate isikute tööle võtmist, töötasu maksmist ja töölähetusse saatmist. Tartu Vallavalitsus

väljastas 3. novembril 2015 selle osa teabest, mida pidas avalikuks teabeks. Teabenõudjale väljastati

puhkusi, lähetusi ja asendamisi puudutavad käskkirjad tervikuna (need käskkirjad olid avalikult

kättesaadavad ka Tartu valla dokumendiregistri kaudu), kuid tööle võtmist, töötasu määramist ja

lisatasu maksmist puudutavad käskkirjad väljastati selliselt, et ametnike puhul on nähtavad kõik

andmed (st inimeste nimed ja neile makstud tasud), kuid töötajate puhul üksnes inimeste nimed,

kuid mitte neile makstud töötasud (nendele käskkirjadele puudus juurdepääs ka Tartu valla

dokumendiregistri kaudu). Teabenõude alusel üksnes osaliselt (s.o töötasudeta) väljastatud

käskkirjad puudutasid järgmiste töötajate töötasusid, sh neile makstud lisatasusid: vallavalitsuse

raamatupidajad, sotsiaaltöö-, IT-, ehitus-, planeeringute ja aadressandmete korrastamise spetsialistid

ning koristaja asendaja; valla bussijuht ja kalmistuvaht; valla üldharidus- ja huvikoolide,

lasteaedade, spordihoone ja raamatukogude direktorid; Saadjärve Looduskooli projektijuhid.

3-15-3228

2. Teabenõudja esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 9. novembril 2015 vaide, milles palus

kohustada Tartu Vallavalitsust väljastama teabenõude korras küsitud dokumendid ja teha

järelevalvet Tartu valla dokumendiregistris juurdepääsupiirangute seadmise õiguspärasuse üle.

3. AKI rahuldas 18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1-3/15/2139

vaide ning kohustas Tartu Vallavalitsust väljastama 5. oktoobri 2015. a teabenõudega nõutud

käskkirjad koos tasudega, v.a käskkiri nr 13-1/25, mida ei eksisteeri. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks

määrati 15. jaanuar 2015 (parandatud AKI 12. jaanuari 2016. a otsusega, lugedes algselt märgitud

2015 asemel õigeks 2016), v.a käskkirjade nr 13-1/7 ja nr 13-1/39 osas, mis tuli väljastada esimesel

võimalusel, kui teave on taas teabevaldaja valduses.

1) Avalikus sektoris töölepingu alusel töötavate isikute palk koos lisatasudega ei ole aktiivselt

avalikustatav (v.a avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 65 lgs 4 märgitud isikute puhul), kuid see ei

tähenda, et sellist teavet ei tule avaldada teabenõude esitamise korral.

2) Teabe väljastamisest saab keelduda üksnes juhul, kui piirangu kehtestamiseks on seadusest

tulenev alus. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 13 võimaldab avaldada töötaja palgaandmeid

töötaja nõusolekuta, kui avaldamise aluseks on seadus. Praegusel juhul on selliseks erisätteks

avaliku teabe seaduse (AvTS) § 36 lg 1 p 9, mis keelab tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks

dokumente avalik-õigusliku isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja

hüvitiste kohta.

3) Praegusel juhul vastanduvad kaks põhiõigust: õigus saada teavet ja õigus eraelu puutumatusele.

Teabevaldajal tuleb kaaluda, kumb õigus on kaalukam. Teabe väljastamine töötasu kohta avaliku

sektori läbipaistvuse tagamiseks ei riiva ülemääraselt isiku eraelu. Ka isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 11 lg 1 lubab isikuandmeid avalikustada, kui see toimub seaduse alusel.

4) Teabevaldaja on selgitanud, et käskkirjad nr 13-1/7 ja nr 13-1/39 jäid skaneerimata ning

teabenõudele vastamise ajal olid need politseis. Dokumendid edastatakse teabenõudjale viivitamata

pärast nende tagasisaamist. Käskkiri nr 13-1/10 on teabenõudjale hiljem edastatud.

Käskkirja nr 131/25 tegelikkuses ei eksisteeri. Sellised selgitused tulnuks anda juba teabenõudele

vastates. Ülejäänud teabe puhul on kinni kaetud avaliku sektori eelarvest saadud tasud, mistõttu ei

ole teabenõuet täidetud soovitud kujul.

4. Tartu vald esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja

ettekirjutus-hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Kaebusest

nähtuvad järgmised seisukohad.

1) Kuna teabenõue esitati vahetult pärast politsei poolt Tartu Vallavalitsuses tehtud läbiotsimist,

mille käigus viidi muu hulgas kaasa vallavanema käskkirjad, ei olnud teabenõuet objektiivselt

võimalik kõigi käskkirjade osas täita.

2) Kuna ettekirjutuse täitmise tähtajaks on 15. jaanuar 2015, siis on vallal objektiivselt võimatu seda

tähtajaks täita. Ettekirjutus on seetõttu tühine.

3) Tartu vald pöördus õiguskantsleri poole küsimusega, kas töötasude avaldamine isikustatud kujul

on kooskõlas põhiseadusega (PS). Teabenõudjale on selgitatud, et kui õiguskantsler leiab, et

vastuolu põhiseadusega puudub, väljastatakse talle käskkirjad muutmata kujul.

4) AKI on lähtunud pelgalt Riigikogu stenogrammidest, kuid seal märgitu ei saa olla määrav. Kuigi

ATS-i alusel palka saavate ametnike palgad on seaduse kohaselt avalikustatud, siis TLS-i alusel

töötavate töötajate puhul on seadusandja teinud erandi. Nendele eelarvest makstud tasude kohta on

võimalik küsida teavet isikustamata kujul. Ka selliselt on võimalik avalike rahaliste vahendite

kasutamist kontrollida.

5) Kaitsta tuleb avaliku sektori töötajate eraelu. Põhjendatud huvi puudumise korral ei tohi isegi

teabenõude alusel avalikustada isiku aadressi, telefoninumbrit või e-posti aadressi. AKI on praegusel

juhul asunud ühe isiku õigusi kaitsma 20 isiku eraelu puutumatuse arvel.

2(6)

3-15-3228

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 26. mai 2017. a otsusega Tartu valla kaebuse ning tühistas AKI

18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse. Kohus põhjendas oma seisukohta

järgmiselt.

1) Vaidlustatud ettekirjutus ei ole tühine, sest selles algselt märgitud täitmise tähtaeg

(15. jaanuar 2015) sisaldas ilmset ebatäpsust, mis on hiljem parandatud (15. jaanuar 2016).

2) AKI on AvTS § 36 lg 1 pst 9 ekslikult järeldanud, et kui teatud teabele ei saa või ei tohi piirangut

kehtestada, tuleb see täies ulatuses väljastada. AvTS § 36 lg 1 p 9 ja TLS § 28 lg 2 p 13 tuleb

tõlgendada koosmõjus, sh arvestades PS §dega 26 ja 44. Eesmärk muuta riigi vara kasutamine

läbipaistvamaks ja vältida korruptsiooni võib olla legitiimne, silmas pidades eraelu puutumatusesse

sekkumist. Samas ei ole riive mõõdukas. Sama eesmärgi saavutamiseks on olemas vähem riivavaid

meetmeid.

3) Kuna andmete saamise legitiimne eesmärk ei ole kontrollida iga isiku sissetulekuid, milleks on

volitatud riigiorganid, mitte teabenõudjast eraisikud, vaid riigi vara kasutamist, siis ei ole isikul

selleks vaja saada täpseid isikustatud andmeid konkreetsete töötajate palkade kohta. Seadusandja ei

ole soovinud töötajate palkade aktiivset isikulist avalikustamist (vrd ka AvTS § 28 lg 1 p 25).

Teabenõudjale tuleb anda teavet, milliseid üldisemaid andmeid (nt eelarve, eelarve täitmise aruanne

ja ametikohtade loetelu) on teabenõudjal soovi korral võimalik saada, ning edastada andmed

abstraktselt. Kui asutusel on olemas töötajate palgajuhend, siis tuleks see teabenõudjale avaldada.

Eeltoodut toetab ka Riigikohtu poolt asjas nr 341109 (p 19) öeldu.

4) Mõnel juhul võimaldab ainult töötasu suuruse avaldamine seostada seda konkreetse isikuga.

Sellises olukorras tuleb teabevaldajal kaaluda, kas teabe avaldamine on põhjendatud ja

proportsionaalne ning kas teavet on võimalik väljastada viisil, mis ei võimaldaks palka seostada

konkreetse isikuga.

5) Nõustuda ei saa AKI-ga, et ametiasutuste töötajatel ja ametnikel puudub üldjuhul selge vahe. Kui

tekib kahtlus, et ametnik on tegelikult töötaja või vastupidi, siis tuleb kõigepealt selgeks teha,

kummaga on tegu. Selgelt ebaproportsionaalne oleks mõningate vaieldavate olukordade tõttu

avalikustada kõigi töölepingu alusel ametiasutustes töötavate isikute töötasu andmed isikustatud

kujul.

6. AKI esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2018. a otsusega AKI apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

1) AKI järeldus, et kõigi avaliku sektori töötajate palgaandmed on avalikud, tugineb

AvTS § 36 lg 1 ple 9. Tegu on kõrvalekaldega TLS § 28 lg 2 pst 13. AKI tõlgendus läheb viidatud

AvTS-i normi tegelikust eesmärgist oluliselt kaugemale. Normist ei saa tuletada seadusandja selget

soovi tagada kõigi avaliku sektori töötajate palkade üleüldine avalikkus. Kui seadusandja oleks

pidanud palgaseaduse (PalS) § 8 lgtes 3 ja 31 viidatud „seadusest tuleneva aluse“ või „seadusega

ettenähtud juhtude“ all silmas ka AvTS § 36 lg 1 ps 9 sätestatut, puudunuks vajadus hakata

PalS § 8 lgtes 31 ja 32 eraldi piiritlema isikuid, kelle puhul palgaandmete avaldamise keeld ei kehti.

Eelistada tuleb tõlgendust, mis tagab töötajate eraelu puutumatuse kõrgemal tasemel.

AvTS § 36 lg 1 p 9 eesmärk on eelarvevahendite kasutamise kontrollitavuse tagamine, kuid see ei

eelda tingimata töötasu andmete isikustatud kujul väljastamist.

2) Isikutele makstud tasude väljastamata jätmise asemel tulnuks kaebajal jätta AvTS § 4 lg 3 ja

§ 36 lg 1 p 9 alusel väljastamata hoopis isikute nimed. See ei mõjuta halduskohtu otsuse

lõppjäreldust, et AKI 18. detsembri 2015. a ettekirjutus on õigusvastane.

3(6)

3-15-3228

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. AKI esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada

ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks

alama astme kohtule. Kassatsioonkaebusest nähtuvad järgmised seisukohad.

1) Avaliku sektori töötajate palgaandmete avalikustamine ei kahjusta oluliselt nende eraelu

puutumatust. Kui isik on töösuhtes avaliku sektori asutusega, on ta suurema avalikkuse tähelepanu

ja kontrolli all. Avalikkusel on õigus teada, mille eest ja kellele avaliku raha arvel preemiaid

makstakse. Samuti ei näita ühekordne preemia või muutuvpalga maksmine kuidagi isikute tegelikke

sissetulekuid ega majanduslikku seisu või olukorda, mis võiks oluliselt kellegi eraelu riivata.

2) Juurdepääsupiirangu korral tuleb ennekõike kinni katta isikuandmed, mille kaudu on otseselt või

kaudselt võimalik tuvastada eelarvest makstud tasude ja hüvitiste saaja.

3) Ringkonnakohus ei ole esitanud põhjendusi kõigi apellatsioonkaebuse väidete kohta, nt ei võetud

seisukohta, mis oleks praegusel juhul väljastamata jäetud teabe puhul juurdepääsupiirangu aluseks.

9. Tartu vald palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kohtuasjas on peamiseks vaidlusküsimuseks AKI seisukoht, mille järgi on AvTS § 36 lg 1 p 9

eriseaduseks TLS § 28 lg 2 p 13 mõttes ja kohustab seega tööandjat töötajate töötasuga seotud

andmed teabenõude korral väljastama. AKI hinnangul ei tulene töötasude avaldamise keeldu ka

AvTS § 4 lgst 3 ega § 35 lg 1 pst 12, mis sätestavad eraelu kaitse kohustuse.

11.TLS § 28 lg 2 p 13 järgi on tööandja kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või

seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu

kohta.

AvTS § 36 lg 1 p 9 keelab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest

isikust teabevaldajal asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning

eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta. AvTS § 36 lg 2 p 1 järgi laieneb viidatud keeld ka

mittetulundusühingu, sihtasutuse või äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik,

kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik.

Praeguse vaidluse raames on vaatluse all üksnes kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu

avaldamine.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole seadusandja seisukoht töötasude avalikkuse kohta üheselt

tuvastatav AvTS-i, PalS-i ja ATS-i eelnõude menetlemise materjalidest. Lisaks on eri aegadel olnud

erinevaid lähenemisi, kelle töötasu on avalik. Näiteks 1. aprillini 2013 kehtinud

korruptsioonivastase seaduse järgi avalikustati ametiisiku palk ning termin „ametiisik“ hõlmas ka

teatud töötajaid. Samal kuupäeval jõustus ATS-i uues redaktsioonis ametniku ja tähtajaliste

poliitiliste abide ja nõunike palga ja töötasu avalikustamise kohustus (§d 65 ja 119), kuid kitsenes

oluliselt ka termini „ametnik“ sisu. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse reformimisel on

muutunud õigusterminid ja nende sisu (sh TLS-is „töötasu“, ATS-is „palk“) ning ka AvTS-is

sätestatud avalikustamise norme on vastavalt muudetud. Seda tuleb arvestada varasemale

kohtupraktikale tuginemisel; nagu ka seda, kas öeldu käib aktiivse või passiivse avaldamise kohta

(nt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasi nr 341109). Põhimõte, et hilisem seadus murrab varem

4(6)

3-15-3228

kehtinu (AvTS jõustus 2001. a-l, TLS 2009. a-l ja ATS 2013. a-l), koostoimes näiteks süstemaatilise

tõlgendusega ei anna praegusel juhul samuti selget tõlgendusjuhist. Asjaolu, et ATS § 65 ja

AvTS § 28 lg 1 p 25 näevad 1. aprillist 2013 ette ametniku palga aktiivse avalikustamise, võimaldab

vaid järeldada, et töötaja töötasu ei tule aktiivselt avalikustada veebilehel. See tõdemus ei anna

vastust passiivse avaldamise, s.o teabenõude vastusena teabe väljastamise kohta.

13. AKI seisukohta, et AvTS § 36 lg 1 p 9 on töötasu avaldamist võimaldavaks „seaduseks“

TLS § 28 lg 2 p 13 mõttes, toetab esmapilgul grammatiline tõlgendus, sest kolmanda isiku taotletud

teave valla töötajate töötasu kohta mahub kohaliku omavalitsuse „eelarvest makstud tasu“ üldmõiste

alla AvTS § 36 lg 1 ps 9. Siiski võib ka formuleeringut „eelarvest makstud tasu“ sisustada kahetiselt:

isikustatult ja isikustamata kujul. Seejuures töötajate nimede aktiivset avalikustamiskohustust AvTSi

üldregulatsioon ette ei näe (vt AvTS § 28 lg 1 p 6).

14. Kõnealusel juhul põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust: õigus saada teavet kohalikult

omavalitsuselt tema tegevuse kohta (PS § 44 lg 2) ja kohaliku omavalitsuse töötajate õigus eraelu

puutumatusele (PS § 26). Eri tõlgendusvõimaluste korral tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab

erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (vt üldkogu otsus kohtuasjas

nr 3217304, p 36).

15. AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele

avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning

avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete

täitmise üle. Analüüsides kohaliku omavalitsuse töötajate eraelu riive põhiseaduspärasust, on kohtud

praegusel juhul olnud seisukohal, et töötasude avalikustamise eesmärk on kohaliku omavalitsuse

vara kasutamise läbipaistvus ja korruptsiooni vältimine. Sellega tuleb nõustuda.

16. Asudes kohaliku omavalitsuse teenistusse töötajana, peab inimene arvestama avalikus sektoris

töötamisest tingitud erisustega võrreldes erasektoriga. Nii on avalikule sektorile omased suurem

avalikkuse tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu

suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja piirangud tööle jms.

17. Peamise argumendina, mis põhjendab ametniku palga avalikkust, on toodud ametniku ja töötaja

erinevad ülesanded. Nii on ametnik inimene, kes on teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku

omavalitsusega ja kes teostab avalikku võimu (vt ATS § 5 p 1, § 7 lgd 1 ja 2). Töötaja seevastu teeb

eeldatavasti üldjuhul avaliku võimu teostamist toetavat tööd (vt ATS § 5 p 2, § 7 lg 4) või osutab

võimuvolitusteta teenuseid (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 1, samuti Vabariigi

Valitsuse seaduse § 43 lgd 1–2).

Kohaliku omavalitsuse töötajate ülesanded, nende seos avalike ülesannete täitmisega ja avaliku

huviga on erinevad. Nii on näiteks raamatupidajal (ATS § 7 lg 5 p 1 alusel töötaja) oluline roll

avalike rahaliste vahendite kasutamisel ja käsutamisel, hankespetsialistil (ATS § 7 lg 5 p 4 alusel

töötaja) aga oluline mõju ettevõtjate võrdsele kohtlemisele. Samas on ka töökohti, mille

tööülesannetel ei ole olulist seotust avaliku võimu teostamise toetamisega ning seetõttu ei pruugi

need pälvida avalikku tähelepanu. Sõltumata sellest, milliseid ülesandeid töötaja täidab, on igal

juhul siiski vajalik kontroll lubamatutest kaalutlustest lähtuva töötaja valiku, töötasu suuruse

määramise ja lisatasude maksmise ennetamiseks. Teisisõnu, töötasu avalikkus on meede nii töötaja

kui ka tööandja kontrollimiseks. Teabe isikustamata kujul väljastamise korral ei oleks see sama

tõhus.

5(6)

3-15-3228

18. Teise olulisema argumendina, miks ei tohiks töötajate töötasu isikustatud kujul väljastada, on

esitatud väide, et eeskätt peaksid uurimisorganid, sisekontroll, revisjonikomisjon,

Maksu- ja Tolliamet jms maandama konkreetsete isikute korruptsiooniriske ning ära hoidma

kuritarvitusi. Ka aitavat korruptsiooniriske maandada andmete isikustamata kujul avaldamine.

On tõsi, et eelkirjeldatud asutustel ja organitel on oluline roll korruptsiooniga võitlemises. Avatud

ühiskonnas on avalike rahaliste vahendite väärkasutuse ennetamisel oluline osa siiski ka

avalikkusel, sh ajakirjandusel, mida avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa ega suuda täielikult

asendada. Nii on teabe avalikkusel oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemisest heidutamisel

ja nende ennetamisel. Lisaks, kui avaliku võimu kontroll piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu

andmisega, siis avalikkus juhib tähelepanu ka eetilistele küsitavustele. See aitab kaasa demokraatia

ja avatud ühiskonna põhimõtetele rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule

toimimisele.

19. Töötajate töötasu avalikkuse vastu on esitatud ka argument, et avalikustamine toob kaasa

turvariske. Kuigi hüpoteetiliselt ei ole välistatud, et teave mõne isiku sissetuleku kohta võib

suurendada ohtu langeda varavastase vms süüteo ohvriks, jääb selline väide siiski liialt

üldsõnaliseks. Puudub tõenduspõhine teave selle kohta, et mõni ametnik oleks palga avalikkuse

tõttu kannatanud säärast kahju.

20. Kolleegiumi hinnangul võimaldab põhiseadus avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu

nii isikustatud kui ka isikustamata kujul. Arvestades eeltoodud argumente kogumis, tuleb AvTS-i ja

TLS-i siiski tõlgendada viisil, mille järgi AvTS § 36 lg 1 p 9 on erinorm TLS § 28 lg 2 p 13 suhtes.

Viidatud AvTS-i säte kohustab kohalikku omavalitsust teabenõude saamisel andma kohaliku

omavalitsuse töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta andmeid

isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Sellist kohustust avaldada kohaliku omavalitsuse

töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu puutumatust kaitsvad normid (nt AvTS § 4 lg 3, § 35 lg 1

p 12). Kohustus teabenõude korras töötasu kohta teavet väljastada ei tähenda teabe aktiivset

avalikustamiskohustust.

Seega tuleb AKI kassatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Halduskohtu 26. mai 2017. a otsus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2018. a otsus tuleb tühistada. AKI 18. detsembri 2015. a

vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane, mistõttu jääb Tartu valla kaebus rahuldamata.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 9 alusel on kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti

Vabariik kui menetlusosaline. Menetluskulude väljamõistmist ei ole menetlusosalised taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)