1-17-1661/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-1661

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018. a Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-1661

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Zemfira Lampmann

Kaitsja

Toomas Pilt

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.A (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.10.2018. a Tallinn kohtumaja, avalik kaugkohtuistung a koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.A karistuse kandmisest tingimisi enn katseajaga 6 e tähtaega (kuus) kuud

Tallinna Vangla kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Lääne riminaalhooldusametniku järelevalve alla -Harju kriminaalhooldusosakonna k .

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada kohtumääruse jõustumisest R.A kuni

katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima - KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada R.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1)

pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohan

e tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. R.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. R.A

vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS R.A-lt - § 180 alusel mõista välja menetluskulu tasu õigusabi osutamise eest summas 60 (kuusk € ümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt

makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse R.A-le

eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks okurörile Lääne Tallinna Vanglale, pr , -Harju kriminaalhooldusosakonna ja R.A-le le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla itas 31.08.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.A es tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.A Harju Maakohtu 20.02.2017 424 mõisteti süüdi . a otsusega KarS § järgi ja

karistati teda 5 lg 2 8 lg 1 alusel 11 kuu ja 28- KarS § 6 , KarS § 6 päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 358 tunni ulatuses.

3

Harju Maakohtu 12.02.2018. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele

R.A-le Harju Maako ja osaliselt htu 20.02.02017. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus – 7 kuud ja 20 päeva vangistus.

Karistuse kandmise algus oli on

02.05.2018. a ja lõpp 22.12.2018. a.

R.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole individuaalse

t täitmiskava koostatud, kuna tema karistusaeg on alla 1 aasta.

R.A puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgne elukoht on olemas. Tallinna Vangla toetab R.A

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

R.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt a toetab biprokurör R.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses.

Kaitsja taotles kohtuistungil R.A vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik on motiveeritud end parandama. Tema käitumine vanglas on hea ning ta on nõus lahendama oma alkoholiprobleemi, millest saavad alguse kõik tema teised probleemid.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.A isikut iseloomustavad andmed isele – tema käitumist nii kuriteo toimepanem

eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral

kriminaalkorras karistatud (kaks joobes juhtimist, kehaline väärkohtlemine, omavoliline

sissetung ning ja lahkumisnõude täitmata jätmine). Väärteokorras on teda karistatud 16-korral.

Kuritegude raskusaste ei ole muutunud - kasutanud vägivalda ja juhtinud mootorsõidukit olles

alkoholijoobes. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kõik kuriteod toime pandud ette planeerimata, impulsiivselt. koholi ei tarvita, ainult pidudel. Samal ajal Isiku enda sõnul palju al tunnistab, et kuriteod oli sooritatud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on R.A

saanud rahatrahve alkoholiseaduse rikkumise eest. R.A on olnud varem arvel kriminaalhooldusosakonnas KarS § 424 järgi. Väidab, et nüüd ta jälgib enda alkoholi tarbimist

ning joobes käitumist. R.A võib alkoholi tarbides teha impulsiivselt otsuseid ning võtta

põhjendamata riske (nt juhtida mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning käituda impulsiivselt,

vägiv R.A sõnul saab tema aru, et enamik inimesi on aldselt alkoholi joobes). seaduskuulekad. Avaldab soovi seaduskuuleka elu viljelemiseks, kuid korduvalt on probleemide lahendamiseks kaldunud ebaseaduslikule teele. Ühiskonna normidest saab väidetavalt aru, kuid ei suuda neid alati järgida. Isik ei mõtle oma teo võimalikele tagajärgedele. Nii eelmise kui ka

praeguse kuriteo toime pannes langetas kiire ja vale otsuse ega mõelnud teo võimalikele tagajärgedele. Väidetavalt motiveeritud elada seaduskuulekalt.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on R.A oht uue kuriteo toimepanemise lisem, kui isik oholi kuritarvitamist, mis ks kõige tõenäo jätkab alk võib kaasa tuua vägivaldse käitumise.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg 5 kuu on pannud R.A – üle

mõistma, et toimepandud kurite järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad ole

tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et R.A ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta kahetseb oma tegu ja

püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. täidetud kõik ti Vabaduses on tal ngimused

4 ennetähtaegseks vabanemiseks – l elukoht ning toetavad lähedased tal on olemas kinde , kellega ta on suhelnud ka karistuse kandmise ajal.

2 kuu. Ärakandmata karistusaeg on lühike – veidi üle

Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses

õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi

kriminaalhoolduse, kuna kohaselt valvatakse kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul R.A t võimaldab ingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.A-le võimaluse tõestada, et ta

on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

K R.A, saades aru selle vajalikkusest ja riminaalhooldusega on nõustunud ka

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisele.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/