1-18-6022/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. septembril 2018 Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-18-6022

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Mariann Rei

-

Kriminaalasi

Aleksandr Nübeki süüdistuses KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 ja §

145 lg 2 järgi lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Raul Heido

Süüdistatav

Aleksandr Nübek

asukoht: Tartu Vangla, XXX, elukoht: XXX; isikukood:

37311202727; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx;

haridus: xxx; töö- või õppimise koht: xxx

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 25.05.2018.

a määrusega, mida on pikendatud Tartu Maakohtu

23.07.2018. a määrusega; kahtlustatavana kinni peetud

24.05.2018

Kaitsja

vandeadvokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

238 lg 1 p-st 4, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Aleksandr Nübek KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja mõista karistuseks 4

(neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Aleksandr Nübek KarS § 145 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2

(kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr Nübekile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust,

lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja

karistada Aleksandr Nübekit 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ja Aleksandr Nübeki

karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24. mai 2018.

Aleksandr Nübekile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu seaduslikku esindajat B.H e-posti aadressil

XXX, Y.W-d e-posti aadressil XXX, P.Z-i telefonil xxx, J.L-i e-posti aadressil XXX ja L.W-

d e-posti aadressil XXX Aleksandr Nübeki ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Kannatanute ja tunnistajate ülekuulamiste videosalvestised kokku üheksal plaadil jätta

kriminaalasja juurde.

Välja mõista Aleksandr Nübekilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 150

(ükssada viiskümmend) eurot ja muud menetluskulud 90 (üheksakümmend) eurot.

Jätta sundrahast 1100 eurot ja muudest menetluskuludest 1149 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksandr Nübekil on õigus tasuda menetluskulud

240 (kakssada nelikümmend) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja)

ühele järgmistest kontonumbritest:

· SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X)

· SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X)

· NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X)

· DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99918700049464.

Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida

maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja

perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtu otsusega ei nõustu, esitada

apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav õigeksmõistva otsuse peale ja

prokuratuur süüdimõistva otsuse peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele

järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 16.

oktoobril 2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Süüdistus

1. Aleksandr Nübekit süüdistatakse KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi selles, et tema:

1) 2014 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas xxx korteris

pani KarS § 147 mõttes arusaamisvõimetu 8-aastasele Y.W-le (isikukood xxx) käe

aluspükste sisse ja katsus tema suguelundeid;

2) 16.05.2015 kindlakstegemata kellaajal xxx bussijaamas pani KarS § 147 mõttes

arusaamisvõimetu 9-aastasele E.S. (isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema

suguelundeid;

3) 2016 märtsis kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma venna elukohas xxx katsus

KarS § 147 mõttes arusaamisvõimetu 8-aastase L.W (isikukood xxx) suguelundeid;

4) ajavahemikul 2016 suveperioodist kuni 2018 maikuuni erinevatel kindlakstegemata

kuupäevadel ja kellaaegadel vähemalt 10-l korral xxx alevikus erinevates kohtades, sh

xxx tegevuskoha juures xxx; oma elukohas xxx korteris ja keldris; xxx korteris ja

alaealise B.H elukohas xxx pani käe KarS § 147 mõttes arusaamisvõimetu B.H-le

(isikukood xxx) pükste sisse ja katsus tema suguelundeid.

2. Lisaks süüdistatakse Aleksandr Nübekit KarS § 145 lg 2 järgi selles, et tema:

1) 2015 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx hoone läheduses

asuva veekogu juures pani 10-aastasele Y.W-le (isikukood xxx) käe ujumispükste

sisse ja katsus tema suguelundeid;

2) 2016 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas xxx korteris

ja xxx hoone läheduses asuva veekogu juures pani alla 14-aastasele K.T.ule

(isikukood xxx) käe aluspükste sisse ja katsus tema suguelundeid;

3) 2016 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx laululava juures pani

alla 14-aastasele E.S.ale (isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema suguelundeid;

4) 2017 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx Keskkooli staadioni

juures pani 11-aastasele E.S.ale (isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema

suguelundeid.

II. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

Aleksandr Nübeki süüdistus KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi

3. Y.W kuulati kannatanuna üle 10.04.2018 (kd 1, tl 24-34). Ta andis ütlusi selle kohta,

et on 12-aastane, elab xxx asulas XXX ja õpib xxx viiendas klassis. Aleksander ehk

Sasha on täiskasvanud inimene, kes käib lastega koos trennides, passib seal ja vaatab,

kuidas nad riietuvad. Ta elab nende peal, korteris xxx, teisel korrusel koos xxx. Suvel

teenib ta raha maja ümbruste niitmisega. Teenitud raha eest ostab nänni, et rohkem

temaga sõber oleksid. Ta ostab jäätist, juua, krõpsu. Kui ta oli väiksem, suvevaheajal

juunis enne seda, kui ta läks teise klassi, siis Sasha meelitas ta enda juurde kommiga ja

lubas, et hakkavad autodega mängima. 2013. aastal läks ta kooli. See toimus 2014.

aastal, kui ta oli 8-aastane. Nad olid alguses maja ees, siis läksid Sasha juurde, kes

andis talle alguses köögis natukene limonaad. Siis istusid nad Sasha juures vaiba peal

maas, diivanit ei olnud veel, kui Sasha andis talle ühe suure Käsna-Kalle kommi ja

ütles, et ta oleks tasa ning pani käe temale eestpoolt kõrvalt ujumispükste ja lühikeste

pükste alla ja katsus tema suguelundit. Siis ta üles, et Sasha ära lõpetaks ja jooksis

ruttu koju ning rääkis sellest oma emale. Sasha ütles talle, et ta ei räägiks sellest

kellelegi. Kui ta seal korteris käis, siis kedagi teist kodus ei olnud.

4. Y.W, kes on ja Y.W ema, kuulati alaealise seadusliku esindajana üle 18.04.2018 (kd 1,

tl 45-48). Tema ütlused kinnitavad Y.W ütluste usaldusväärsust, kuna kattuvad

viimase poolt antud ütlustega. Y.W sõnul elab ta koos Aleksandr Nübekiga samas

majas, tema elab esimesel korrusel ja Aleksandr teisel korrusel korteris xxx.

Aleksandr ostis endale vist xxx tänavale korteri, kuid elab xxx juures, kuna teeb teises

korteris remonti. Nemad kolisid sinna aastal 2013. Aleksandril on liibitsev hoiak ja

seda just laste suhtes. Praegu tema lapsed Aleksandriga enam nende katsumiste pärast

ei suhtle. Lastel on tõrge tema vastu. Kui nad xxx kolisid, siis lapsed käisid tema

juures kodus ja xxx külatiigis ujumas. Aleksandr on neile pakkunud kommi ja nad on

vaadanud multikaid. 2013. aastal, millalgi suvekandis, rääkisid ja talle, et kui nad

Aleksandriga ujumast tulid, siis Aleksandr näperdas neid. Ta tõstis ja katsus poisse

suguelundist. Poisid läksid sellest väga äksi täis, ütlesid, et ta on igavene pervo.

Politseisse ta ei pöördunud, arvas, et asi on ühekordne ja ei rääkinud sellest kellelegi.

Poisid on rääkinud, et Aleksandr on väga palju katsunud ka poiste koolikaaslast E.S.a,

kes on seda ise neile rääkinud. E. on Aleksandri juures ööbinud. Aleksandr otsib

poistega kontakti, tüdrukud teda ei huvita.

5. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei soovinud kohtus ütlusi anda. Ta tunnistas

kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et on Y. suhtes temale

süüks arvatud teo toime pannud. Ta on Y.W-le ühel korral käe püksi pannud ja see

võis juhtuda kahtlustuses kirjeldatud ajal ehk 2014. aastal. Ta ei pannud talle kätt

püksi enda korteris vaid trepikojas enda välisukse juures teisel korrusel. Ta oli Y. selja

taga ja hakkas talle kätt püksi panema. Päris pükste sisse ta oma kätt siis ei pannud,

kui Y. ütles talle, et ta ära lõpetaks ja ta tõmbas käe ära. Y. suguelundit ta enda

mäletamist mööda siis ei puudutanud.

6. Kohus loeb kannatanu Y.W ja süüdistatava enda ütlustega tõendatuks, et Aleksandr

Nübek katsus 2014. aasta suvel Y.W-d tema suguelundist xxx korteris xxx, pistes talle

käe püksi. Kannatanu ja süüdistatava ütlused erinevad teo toimepanemise kohas.

Kohus on seisukohal, et usaldusväärsed on selles kannatanu ütlused, kelle sõnul on

Aleksandr Nübek katsunud teda vaid ühel korral. See on sündmus, mis oma

ainukordsuse tõttu jääb lapsele meelde. Aleksandr Nübek on erinevaid poisse

katsunud erinevates kohtades korduvalt, seetõttu võib ta eksida täpses teo

toimepanemise kohas.

7. Y.W asus xxx õppima 23.11.2013. a 1. klassis, mida kinnitab kooli direktori kiri (kd

1, tl 126). Ta on sündinud xxx, seega oli ta 2014. aasta suvel, kui Aleksandr Nübek

tema suguelundit katsus, 8-aastane.

8. L.W on kannatanuna üle kuulatud 20.06.2018 (kd 1, tl 85-91). Ta on 10-aastane, käib

xxx 3. klassis. L.W ütluste kohaselt katsus Sass teda noku juurest. Sassi pärisnime ta

ei tea. See toimus sõprade juures, kui ta oli 9-aastane. Ta oli külas B. ja C. juures xxx

linnas majas, kus on üleval üks korrus ja all kaks magamistuba. Oli C. sünnipäev.

Tema oli koos Sassiga üleval, teised olid all, ning keegi seda pealt ei näinud. Sass

tõmbas tal püksid alla ning ta ise tõmbas need pärast üles. Katsumise ajal liigutas Sass

tema nokut. Sass ütles talle, et ta kellelegi ei räägiks sellest.

9. XXX.

10. U.K. on Aleksandr Nübeki xxx, kes on sündinud xxx. 14.06.2018 antud ütluste (kd 1,

tl 112-114) järgi elab ta xxx koos oma abikaasa ja kahe pojaga alates xxx aastast. Nad

elavad ühekorruselises eramus, millel on pööningutuba. Ta ei ole ta 2 aastat xxx

suhelnud. Aleksandr käis neil külas millalgi 2016. a ja viimati tema juures 2017. aasta

jõulude paiku. Umbes 2 aastat tagasi tekkis tal kahtlus, et Aleksandr võib poisse

seksuaalselt väärkohelda, kuna P.Z L.W rääkis, et Aleksandr Nübek oli tema pojale

saatnud SMS-i, mis näitas et neil on kummaliselt usalduslik suhe ja Aleksandr oli

palunud sellest teistele mitte rääkida. Aleksandr Nübek kinnitas talle telefoni teel, et

midagi sellist ei ole. Paar nädalat enne ülekuulamist rääkis talle tema õde A.K., et K.

oli näinud, kuidas Aleksandr Nübeki käsi oli olnud C. kodus ühe poisi suguelundi

piirkonnas.

11. L.W 20.06.2018 ütluste (kd 1, tl 93-95) kohaselt on ta U.K. abikaasa.W vend. 2016.

aasta märtsikuus toimus U.K. sünnipäev xxx tänaval. Suured inimesed istusid maja

esimesel korrusel, lapsed mängisid teisel korrusel, kus on üks tuba. Aleksandr Nübek

sõi kõhu täis, võttis paar pitsi ja läks ülemisele korrusele lastega mängima. Temaga oli

pidevalt koos 3-4 poissi, nende hulgas tema poeg Y.W.. Tema vend P.Z L.W rääkis

talle mõni nädal pärast sünnipäeva, et Aleksandr on tema poja L.C. saatnud kummalisi

sõnumeid. Aleksandr küsis ka tema pojalt telefoninumbrit, kuid Y.W. ei olnud see

meeles. Y.W. ütles talle, et Aleksandr on teda puudutanud, kuid tundis sel teemal

ebamugavust ja rohkem ta Y.W. käest midagi ei küsinud.

12. L.W andis ütlusi (kd 1, tl 122-123) selle kohta, et ta viibis 2016. a märtsikuus U.K.

juures xxx. Sünnipäeval oli ka Sass ehk Aleksandr Nübek, kes mängis poistega teisel

korrusel. Sellel sünnipäeval oli Sass L.C.ele massaaži teinud ning L.C. andis Sassile

oma telefoninumbri. L.C. ütles, et Sass kirjutas talle telefoni ja küsis, millal ta U.

juurde läheb, et ta võib ka tulla sinna mängima.

13. Alaealine L.C. L.W (sünd xxx) kuulati üle 25.06.2018 (kd 1, tl 115-120). Ta tunnistas,

et sai Sassiga tuttavaks oma sõbra isa U. sünnipäeval, mis toimus mõned aastad tagasi

kodus, mis oli kahekorruseline. Ta võis siis olla 10, 11 või 12. Tema mängis seal

Y.W., naabri, teiste sõpradega. Poole mängu pealt hakkas tal selg valutama ja ta küsis,

kas Sass saaks talle massaaži teha. Sass tegi massaaži elutoas diivani peal. Tema oli

istumisasendis ja Sass oli selja taga. Ta on suhelnud Sassiga ka kahel korral telefoni

teel, kui andis Sassile oma telefoninumbri.

14. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 02.07.2018 (kd

2, tl 58-60), et on pannud toime Y.W. seotud kuriteo. Tal tuleb meelde, et see juhtus,

kui käis U.K. ja tema abikaasa L.W juures xxx tänaval kellegi sünnipäeval. Ta ei

mäleta täpselt, kelle poeg Y.W. on ning seda, kus see asi seal majas juhtus. U.

sünnipäev on xxx. Sünnipäeval oli palju inimesi, kuid täpselt ei mäleta selle kohta

midagi.

15. Tunnistajate U. K., L.W ja L.W, samuti alaealise L.C. L.W ütlustega on tõendatud, et

2016. aasta märtsikuus peeti xxx U. K. sünnipäeva ning Aleksandr Nübek veetis

enamuse ajast alaealiste poistega teisel korrusel. Kannatanu ja Aleksandr Nübeki enda

ütlused tõendavad, et viimane tõmbas maja teisel korrusel L.W püksid alla ja katsus

tema suguelundit, liigutas seda. K.K., kes oli sel ajal 7-aastane, nägi, kuidas Aleksandr

Nübek pani II korrusel käe ühele poisile püksi. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused

L.W ütlusi nii sündmuse toimumise aja, koha kui ka Aleksandr Nübeki käitumise

kohta, mis lisab alaealise kannatanu ütlustele usaldusväärsust.

16. L.W on sündinud xxx ning 2016. aasta märtsikuus, kui Aleksandr Nübek katsus tema

suguelundit, oli ta 8-aastane.

17. B.H on kannatanuna üle kuulatud 24.05.2018 (kd 1, tl 4-14). Ta andis ütlusi selle

kohta, et sündis 2009. aastal ja läks kooli 2016. aastal. Ta teab meest nimega Šasa,

kes elab xxx temaga ühes majas, teisel korrusel. Šasa on talle käe püksi pannud ja

tema nokut katsunud vähemalt kümnel korral. Esimest korda katsus Šasa tema nokut

2016. aastal pärast seda, kui ta oli saanud 7-aastaseks, kuid ei olnud veel kooli läinud.

See oli suvel päästeringi taga uste juures, kus asub tema murutraktor. 2017. aasta

maikuus katsus Šasa tema nokut uues majas xxx, lasteaia juures, kus Šasa praegu ei

ela, kuid puurib. Ühe korra kutsus tema ema Šasa teda valvama nende koju ning kui

nad olid suures toas, siis Šasa katsus tema nokut. Šasa katsus tema nokut eile, s.o

23.05.2018, kolmapäeval, nende maja keldris, Sassi keldris. Šasa pani käe temale

lühikeste pükste alla ja katsus nokut ning siis võttis käe püksist välja ja nad läksid

keldrist välja. Šasa katsus tema nokut ka teisipäeval, s.o 22.05.2018, korteris xxx, Šasa

toas. Sass on talle öelnud, et ta ei tohi sellest mitte kellelegi rääkida, kuid tema on seda

oma emale rääkinud. Ema ütles, et kui ta väga palju seda ütleb, siis Sass läheb ära

Tartusse politseisse. Sass on talle andnud selle eest kommi ja vahvlit, kui ta peab kaua

vastu. Kui ta ära ei kannata seda, siis ta ei saa temalt neid asju.

18. B.H andis B.H seadusliku esindajana 25.05.2018 ütlusi (kd 1, tl 16-20) selle kohta, et

elab koos oma perega, elukaaslane ja kolm poega, xxx, samas majas korteris xxx elab

Aleksandr Nübek, keda kutsutakse Sassiks ja Šasaks. Ta on kuulnud küla pealt, et

Sassile meeldivad poisid ja ta katsub neid. Samuti on ta näinud, et Sass on lapsi selja

tagant silitanud ja pojalt B.H. puusade ümbert mitu korda kinni võtnud. Ta on öelnud

Sassile, et viimane tema last ei puutuks, muidu läheb politseisse. Sass annab lastele

maiustusi ja kutsub neid igale poole – ujuma, tuletõrje ringi, jalgpallitrenni. Sass käib

suvel xxx tiigis lastega ujumas. Korra 2016. a või 2017. a suvel rääkis B.H., et Sass

katsus teda puusade ümbert ja reitelt, kuid talle ei meenu, et B.H. oleks rääkinud, et

Sass tema nokut katsus. Eile, s.o 24.05.2018, rääkis B.H., et Sass on tema nokut mitu

korda nende kodus katsunud, kuid ei julgenud varem rääkida, kuna kartis, et tema

elukaaslane pahandab selle pärast. B.H. läks kooli 2016. aasta septembris, pärast seda,

kui oli xxx saanud 7-aastaseks. Sass on käinud tema lapsi hoidmas, kui ta on pidanud

kodust ära olema.

19. Alaealine tunnistaja C.Z. (sünd xxx) andis 24.05.2018 ütlusi (kd 1, tl 96-100) selle

kohta, et Aleksandr Nübek on selline lapselik, mängib teistega kulli, ostab kommi ja

juua. Kusagil kaks või kolm nädalat tagasi rääkis B.H, et Aleksandr Nübek on

katsunud tema peenist ühe korra, see oli vist tema juures.

20. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd

2, tl 36-39), et ta on B.H. mitu korda kätt püksi pannud ja katsunud ka tema

suguelundit. Seksuaalne erutus on tal tekkinud B.H. suguelundi katsumisel alles

viimasel ajal, võib-olla alates eelmise aasta lõpust. Enne seda tal seda ei tekkinud ja ta

ei katsunud B.H. nii palju. B.H. hakkas ta tihedamalt suguelundist katsuma, kui ta

nägi, et B.H. ennast ise kodus teki all katsub, kui käis seal lapsi hoidmas. Varasemalt

katsus ta B.H. ainult pükste pealt. Ühel korral nägi ta, kuidas B.H. vaatas enda

telefonist pornovideosid. Samuti avastas, et B.H. on tema telefonist pornovideosid

vaadanud. Selle aasta alguses pani ta ühel korral käe B.H.i suguelundi juures pükste

peale ja B.H. ütles, et tahab temaga seksida. Siis ta pani käe B.H.i pükste sisse ja

katsus tema peenist, mis oli kõvastunud olekus. Siis olid nad B.H.i elukohas diivani

peal. Ühel korral katsus ta B.H.i peenist enda elukohas xxx korteris enda toas, kui

tundis, et B.H.i peenis on kõva. Siis pani ta B.H.ile käe pükste sisse, liigutas enda kätt

tema peenisega koos ehk stimuleeris tema peenist. Ta küsis B.H.ilt, kas ta rohkem ei

tee ja B.H. vastas, et ta edasi teeks, kuna tal on mõnus olla. See stimuleerimine kestis

minuti või alla selle. Siis ta lõpetas B.H.ile mõnu tekitamise ja nad läksid korterist ära.

See juhtus ka sellel aastal. Lisaks on ta sellel aastal katsunud B.H.it enda korteris xxx,

kui pani talle käe püksi ja stimuleeris mingi aeg tema peenist. Seda, et ta oleks

päästeseltsi juures B.H.it katsunud, ta ei mäleta.

21. Kannatanu B.H. B.H ja süüdistatava ühesugused ütlused tõendavad, et Aleksandr

Nübek katsus B.H. B.H suguelundit korduvalt 2016. a suvest kuni 2018. a maikuuni.

Valdavalt leidis see aset kas B.H. B.H elukohas, kui ta oli seal lapsi hoidmas, või

Aleksandr Nübeki mõlemas elukohas. Viimase poole aasta jooksul on see tekitanud

Aleksandr Nübeki sõnul talle ka seksuaalset erutust. Aleksandr Nübek on andnud

vastutasuks selle eest, et B.H. B.H lubas piisavalt kaua end katsuda, talle maiustusi.

B.H. B.H on ühest juhtumist rääkinud temaga samas majas elavale lapsele C.Z.ile,

samuti on Aleksandr Nübeki huvi ja ebasobivat käitumist B.H. B.H suhtes märganud

B.H. C.Z.i ja B.H ütlused kinnitavad alaealise B.H. B.H ütluste usaldusväärsust.

22. Aleksandr Nübek ei mäleta, et ta oleks B.H.i suguelundit katsunud päästeseltsi juures.

Kohus on seisukohal, et selles osa on tõesed B.H. B.H ütlused. Ta on seda kirjeldanud

kui esimest korda, laps mäletab, et ta ei käinud siis veel koolis. Kooli läks ta 2016. a

sügisel, mida kinnitab tema ema B.H. Selline tavatu esmakordne juhtum jääb tavaliselt

lapsele kõige paremini meelde. B.H. B.H on osanud nimetada kohta ja seostada aega

kooli minemisega, mis näitab, et ta mäletab seda sündmust ja tema ütlustes ei ole alust

kahelda.

23. B.H. B.H on sündinud xxx ning Aleksandr Nübeki poolt tema suhtes sugulise

iseloomuga tegude toime panemise ajal oli 7-8 aastat vana.

24. E.S. on kannatanuna üle kuulatud 19.04.2018 (kd 1, tl 62-73). Ta andis ütlusi selle

kohta, et on praegu 12-aastane ning on sündinud xxx. aastal. Ta õpib xxx 6. klassis. Ta

teab Aleksandr Nübekit, kes on käe püksi pannud nii talle kui ka ja Y.W-le ja K.T.ule.

Esimene kord, kui Aleksandr Nübek talle käe püksi pani oli 16.05.2015, kui toimusid

xxx kodukandi päevad. Ta käis siis kolmandas klassis. Kodukandi päevadel toimuvad

võistlused, jooksud ja hiljem on lõke. Ta oli bussijaamas ja ootas 19.25 väljuvat bussi,

kui tuli Aleksandr ja pakkus talle 10 eurot. Alguses ütles ta, et ta ei tea, kas ta soovib

seda. Tal olid seljas jooksuriided, ta osales jooksuvõistlustel. Aleksandr pani talle käe

dressipükste sisse aluspükste peale ja pigistas tema nokut. Ta lükkas Aleksandri

eemale. Kaks minutit enne bussi väljumist tuli Aleksandr tagasi ja pakkus talle raha,

kuid tema ütles, et tõmmaku ta minema. Siis tuli buss ja ta sõitis koju.

25. E.S.a ütlusi kodukandi päeva toimumise kohta 16.05.2015 kinnitab xxx valla kodulehe

väljatrükk (kd 1, tl 76-77), millelt on näha, et sellel kuupäeval toimus xxx kodukandi

päev „xxx“, sh toimusid seal jooksuvõistlused.

26. J.L E.S.a seadusliku esindajana andis 18.06.2018 ütlusi (kd 1, tl 78-81) selle kohta, et

tema teab Aleksandr Nübekit alates 2014. aastast, kui ta elas xxx. Tema poeg E. ja

Aleksandr hakkasid 2014. aastal suhtlema ning tema arvas, et nad on lihtsalt head

sõbrad. E. käis Aleksandriga koos niitmas, puid ladumas, jalgpalli mängima.

Aleksandri ümber oli palju poisse. Pärast kolimist 21.12.2015 käis Aleksandr neil E.

juures külas. Ta pani tähele, et Aleksandr otsis E.ga kontakti, tahtis temaga kahekesi

olla ja üritas teda kätest, õlgadest ja tagumikust puutuda. E. käis Aleksandri juures

külas, tavaliselt läks reedel ja tagasi tuli pühapäeval. Nad mängisid arvutimänge ja

käisid talvel kelgutamas. 2017. aastal rääkis E. talle, et Aleksandr on teda suguelundist

xxx katsunud. E. rohkem seda teemat puudutada ei tahtnud.

27. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-

39), et oleks pannud E.S.ale käe püksi ja katsunud tema suguelundit. Kohtuistungil

21.09.2018 ütles Aleksandr Nübek oma viimases sõnas, et ta ei tundnud E.S.a 2013.

aastal ja 2016. aastal nad ei suhelnud üldse. Need kuupäevad süüdistuses ei vasta

tõele.

28. Aleksandr Nübeki sellekohane väide, et ta E.S.a 2013. aastal ei tundnud, vastab tõele.

J.L-i ütlused tõendavad, et Alekandr Nübek hakkas tema poja E.ga suhtlema 2014. a

kui nad kolisid xxx ja elasid xxx. Aleksandr Nübekile ei ole süüks arvatud ühtegi

kuritegu E.S.a suhtes 2013. aastal vaid 2015. aastal.

29. Aleksandr Nübeki kaitsja leidis, et kodukandi päevad toimusid 21.05.2016 ning alles

siis kohtus Aleksandr Nübek E.S.aga. Kohus leiab, et kodukandi päevad xxx toimusid

nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal, kuid E.S. mäletab kuupäevaliselt, et see temaga

seotud sündmus bussijaamas leidis aset 16.05.2015. Järgmisel aastal, s.o 2016 ei

toimunud kodukandi päevad samal kuupäeval. Seega ei ole kannatanu segi ajanud ei

aastat ega kuupäeva. xxx valla kodulehe väljatrükk kinnitab, et 16. mail olid

kodukandi päevad just 2015. aastal.

30. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Nübekile süüks arvatud E.S.a suguelundi

katsumine 16.05.2015 on tõendatud kannatanu ütlustega. Alaealise kannatanu ütluste

usaldusväärsust kinnitavad tema ema J.L-i ütlused, kes märkas Aleksandr Nübeki

kõrgendatud huvi just poja E. suhtes, samas kui ta tüdrukuid tõrjus. Lisaks kinnitavad

kannatanu E.S.a ütluste usaldusväärsust selles, et Aleksandr Nübek katsus E.S.a

suguelundit ka teiste alaealiste kannatanu sellekohased ütlused.

31. Kannatanu Y.W ütluste järgi on E.S. talle rääkinud, et Aleksandr Nübek katsus tema

suguelundit. Samuti nägi ta, et Aleksandr Nübek pani xxx tiigi ääres, võis olla samal

aastal, kui tema sündmus, s.o 2015, või järgmisel aastal, E.S.ale käe püksi, kui nad

olid vees. K.T.u sõnul nägi ta, kuidas Aleksandr pani enda kodus E.S.ale käe püksi.

Y.W ütluste järgi rääkis E.S. talle üle-eelmisel aastal, s.o 2016. a, et Aleksandr Nübek

pani talle käe püksi. Kuigi ükski neist sündmustest ei käsitle 16.05.2015 toimunud

sündmust, lükkavad need ümber Aleksandr Nübeki ütlused selle kohta, et ta ei ole

E.S.a suguelundit katsunud. Seega ei ole Aleksandr Nübek E.S.a suhtes toime pandud

tegude kohta tõeseid ütlusi andnud. Samas kinnitab ka kõigi lapseealiste meessoost

kannatanute suhtes kuritegude sarnane toimepanemise viis (nn modus operandi)

kaudselt, et E. S. ütlused on usaldusväärsed.

32. E.S. asus xxx õppima 15.09.2016. a 5. klassis (kd 1, tl 126). E.S. on sündinud xxx

ning 16.05.2015, kui Aleksandr Nübek katsus xxx bussijaamas tema suguelundit, oli

ta 9-aastane.

33. Kohus on seisukohal, et kuigi Aleksandr Nübeki poolt 25.05.2018 antud ütlused (kd 2,

tl 12-17) ja 31.05.2018 täiendaval ülekuulamisel antud ütlused (kd 2, tl 36-39)

erinevad olulisel määral, ei ole põhjendatud tunnistada tema ütlusi

ebausaldusväärseks. Hilisemates ütlustes on Aleksandr Nübek selgitanud, et eelmisel

ülekuulamisel ta ei tunnistanud poiste suguelundite katsumisi, kuna tal oli häbi

nendest asjadest rääkida ja ka hirm, et peab pikaks ajaks vangi minema. Kohtu

hinnangul ei ole põhjust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kus Aleksandr

Nübek osaliselt tunnistab temale süüksarvatud tegusid. Ei ole ühtegi põhjust, miks ta

peaks ennast süüdi tunnistama sellistes rasketes kuritegudes, kui ta neid tegelikult

toime ei pannud. Lisaks kattub see osa ütlustest, kus ta tunnistab oma süüd, olulises

osas kannatanute ütlustega.

34. Kannatanute suguelundite katsumine on kvalifitseeritav muu sugulise iseloomuga

teona. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-16-5792 otsuse punktis 15 selgitanud, et

sugulise iseloomuga teoks ei saa KarS § 141 mõttes lugeda mitte igasugust

ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist tegu, mille korral

on inimese seksuaalse enesemääramisõiguse riive piisavalt oluline. Kolleegium

märgib, et juhtudel, mil kannatanu on tema tahte vastaselt kaasatud suguühtesse, on

seda õigushüve kahjustatud alati oluliselt. Muu sugulise iseloomuga teo puhul sõltub

aga kohtu hinnang õigushüve kahjustamise ulatusele igal üksikjuhul konkreetsetest teo

toimepanemise asjaoludest ja tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Seejuures

tuleb kohtul hinnata sündmuse kulgemist tervikuna, arvestades teo laadi (nt kas katsuti

kannatanu suguelundit või muud erogeenset kehapiirkonda), intensiivsust (nt kas

kannatanut puudutati riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust ja muid teo

toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid.

35. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus vahetult nooremate

kui 10-aastaste Y.W, L.W ja B.H. B.H suguelundeid ning E.S.a suguelundit

aluspükste pealt. Kohtu hinnangul on tegemist kõikidel kordadel piisavalt intensiivse

ja kannatanute seksuaalset enesemääramisõigust rikkuvate tegudega. KarS § 147

kohaselt on noorem kui kümneaastane isik seksuaalse enesemääramise vastaste

süütegude mõttes arusaamisvõimetu. Oma vanuse tõttu ei ole ta võimeline

adekvaatselt seksuaalkäitumist hindama. Arusaamisvõimetult isikult ei saa eeldada

mingit nõusolekut tema suhtes sugulise iseloomuga tegude toimepanemiseks. Sellised

teod noorema kui kümneaastane isiku suhtes on kvalifitseeritavad alati KarS § 141 lg

2 p 1 järgi vägistamisena.

36. Aleksandr Nübek on Y.W, E.S.a, L.W ja B.H. B.H suhtes sugulise iseloomuga teod

toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

37. Aleksandr Nübek on 25.05.2018 antud ütlustes tunnistanud, et on teadlik kannatanu

E.S.a ja B.H. B.H vanustest. Viimane on 8-9 aastane ja E.S. ülekuulamise aja seisuga

12-aastane, augustis on tal sünnipäeva. Seega teadis Aleksandr Nübek, et 2015. a mais

oli E.S. 9-aastane. Aleksandr Nübek selgitas, et L.W vanust saab ta oletada selle

järgi, et ta on üks klass all pool, s.o noorem, kui L.W ja E.S., kes käivad ühes klassi.

Seega teadis Aleksandr Nübek, et 4 aastat tagasi oli L.W kindlasti noorem kui 10

aastat. Suheldes tihedalt noorte poistega teatud vanuses, pidi Aleksandr Nübek teadma

ja aru saama ka seda, et L.W, kes oli 2016. aastal 8-aastane, on noorem kui 10 aastat.

Seega pani Aleksandr Nübek seksuaalse iseloomuga teod toime teadlikult nooremate

kui 10 aastaste isikute suhtes. Täiskasvanud isikuna pidi ta olema teadlik ka sellest, et

lapseealiste suhtes toimepandavad sugulise iseloomuga teod on keelatud ja

karistatavad.

38. Aleksandr Nübeki teod olid eesmärgipärased, kantud soovist rahuldada oma

seksuaalseid vajadusi. Ta tunnistas, et B.H. B.H katsumiste järel tekkis tal seksuaalne

huvi ja erutus. Aleksandr Nübeki suhtes viidi läbi ambulatoorne

kohtupsühhiaatriaekspertiis (kd 2, tl 71-77), mille andmetel esineb tal pedofiilia, mis

avaldub mitme aasta kestel ilmnenud seksuaalse huvina mitme alaealise suhtes.

39. Õigusvastasust ja Aleksandr Nübeki süüd välistavad asjaolud puuduvad.

40. Eksperdiarvamuse andmetel põeb Aleksandr Nübek pedofiiliat ja

somatisatsioonihäiret, kuid tal ei esine vaimuhaigust, vaimutegevuse ajutist riket ega

nõrgamõistuslikkust. Ta ei ole tulenevalt oma vaimsest seisundist ohtlik endale ega

ühiskonnale. Ta on praegu võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima

ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Tal ei esinenud temale

inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel

määral isiku teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru

saada ja neid juhtida. Seega oli Aleksandr Nübek talle süüks arvatud tegude

toimepanemise ajal süüdiv ja süüvõimeline KarS § 33 mõttes.

41. Aleksandr Nübeki süüdistus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 141 lg 2 p 1 ja 6 järgi.

Sugulise iseloomuga teod on toime pandud nooremate kui 18-aastaste isikute suhtes ja

korduvalt. Kohus tuvastas eelnevalt, et Aleksandr Nübek katsus nelja kannatanut

suguelundist ning ühte neist korduvalt. Kannatanute näol oli tegemist isikutega, kes on

KarS § 147 mõttes arusaamisvõimetud.

Aleksandr Nübeki süüdistus KarS § 145 lg 2 järgi

42. Kannatanu Y.W 10.04.2018 antud ütluste (kd 1, tl 36-43) järgi on ta praegu 13-

aastane. Ta on sündinud xxx, elab XXX ning õpib xxx 6. klassis. Aleksandr Nübek on

käperdaja ja ta on mitmel tema sõbral, E.l,, B.H.il, C.Z., S. ning temal endal katsunud

nokut. Lapsi meelitab ta lihtsalt niisama asjade ostmisega. Eelmisel suvel tõi

mänguväljakule jäätiseid. Tema suguelundi katsumine toimus suvel, kui ta lõpetas

kolmanda klassi, aastal 2015, xxx põhikoolis, ta oli siis 10-aastane. Aega teab ta

seetõttu, et ta ei olnud siis veel praegusesse kooli õppima läinud. Sinna läks ta 4.

klassi. Nad olid xxx tiigi ääres hommikul, kui tal olid seljas tavalised ujukad ning

Aleksandr tõstis ta õhku, võttis alt kinni ja viskas. Aleksandr pani käe tema püksi ja

katsus tema suguelundit ning seejärel viskas ta vette. Siis Aleksandr ujus eemale, tema

ujus ka veel, ning kui ta koju läks, rääkis ta sellest emale.

43. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud kahtlustatavana ülekuulamisel

31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et katsus Y.W peenist, kuna ei mäleta, et ta oleks seda

teinud. Samas möönis Aleksandr Nübek, et ta võis vees mänguhoos seda tahtmatult

teha.

44. Kohus on seisukohal, et Y.W ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus xxx

tiigi ääres 2015. a suvel tema suguelundit. Y.W ütluste usaldusväärsuses ei ole alust

kahelda. Tema ütlusi kinnitavad tema ema Y.W ütlused (kd 1, tl 45-48), mille

kohaselt rääkisid lapsed S. ja S. talle, et kui nad Aleksandriga ujumast tulid, siis

Aleksandr näperdas neid. Ta tõstis ja katsus poisse suguelundist. Y.W kirjeldus toime

pandud teost kattub Y.W kirjeldusega.

45. Y.W asus xxx õppima 01.09.2015. a 4. klassis (kd 1, tl 126). Y.W on sündinud xxx

ning süüteo toimepanemise ajal oli ta 10-aastane.

46. K.T.u 10.04.2018 antud ütluste (kd 1, tl 49-57) järgi, on ta 12-aastane ja on sündinud

xxx. Ta õpib xxx 6. klassis. Tema teab Aleksandrit kui E. sõpra, keda nad kutsusid

Sassiks. Sass elab xxx, teisel korrusel. Sass käperdab poiste nokusid ja vahib neid.

Teda on ta kahel korral käperdanud suvevaheajal, pärast eelmise klassi lõpetamist.

Tema, Y.W., Y.W. ja E. ujusid ning Sasha kutsus nad enda juurde. Siis nad läksid ja

vaatasid ühte multikat. Tal olid seljas dressid, nad istusid diivani peal ning Sasha pani

talle käe püksi ja käppis nokut. Teised vaatasid telekat ja ei näinud seda. Sasha ei

öelnud midagi, aga tema ütles, et lõpetagu ära, see on täis debiilsus. Teine kord oli

ujumas, xxx tiigi ääress xxx alevikus. Nad ujusid ja Sasha hoidis temast kinni, pani

käe ujumispükste sisse ja katsus tema nokut. Siis ta lõi Sashat jalaga. Sasha on

käperdanud ka E.t, Y.W. ja Y.W., kes on talle sellest rääkinud.

47. P.Z kuulati 16.04.2018 K.T.u seadusliku esindajana (kd 1, tl 59-61). Tema ütluste

kohaselt teab ta Aleksandr Nübekit ammusest ajast, ta on eluaegne xxx kandi elanik.

Aleksandr Nübek elab praegu xxx. K.T. koolikaaslased Y.W ja Y.W. elavad samas

majas. Eelmisel nädalal keegi rääkis talle, et K.T. on mingi jama. K.T. ütles talle

küsimise peale, et Aleksandr katsus teda. Rohkem ei ole ta sellel teemal K.T. rääkinud

ja ei tea sellest midagi.

48. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd

2, tl 36-39), et ta katsus K.T.u peenist ühel korral, kui K.T. oli temal koos E., Y.W. ja

Y.W. külas. Poisid olid tema toas arvuti taga ja K.T. seisis toa uksepiida vastas,

toetades lävepakule, ja tema oli K.T. selja taga. Siis pani ta oma käe K.T. ümber, K.T.

ei teinud midagi, ning siis pani ta käe K.T. pükste sisse ja katsus tema suguelundit.

K.T. samal ajal ei teinud midagi. Siis nad läksid tema toast ära, teistest eemale ning ta

katsus K.T. koridoris või korteri teises otsas edasi. K.T. peenis läks tema katsumise

ajal kõvaks, ta ise lõpetas K.T. peenise stimuleerimise. K.T. ei öelnud midagi. Temal

seksuaalset erutust sellest ei tekkinud.

49. Alaealise kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek

katsus K.T.u suguelundit 2016. a suvel Aleksandr Nübeki kodus xxx korteris , kui

pistis oma käe tema pükste sisse ja katsus tema peenist. Kohus on seisukohal, et

puudub alus kahelda K.T.u ütlustes selle kohta, et Aleksandr Nübek katsus tema

suguelundit ka xxx järve ääres, pannes talle käe püksi. Süüdistatav on samalaadseid

tegusid toime pannud korduvalt, tema käitumismuster on olnud kogu aeg sama. K.T.

tunnistas ka oma isale, et Aleksandr Nübek on teda katsunud, mis kinnitab, et ta on

rääkinud tõtt.

50. K.T. asus xxx õppima 01.09.2012. a 1. klassis (kd 1, tl 126). K.T. sündis xxx ning

süüteo toimepanemise ajal oli ta 10-aastane.

51. Kannatanu E.S.a ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek jätkas tema suguelundite

katsumist ka pärast xxx, millal ta sai 10-aastaseks. Katsumisi on olnud umbes 3-4

korda ja kui ta ei eksi, siis aastatel 2016-2017. 2016. aastal katsus Aleksandr Nübek

teda xxx lauluväljaku juures. Viimane kord oli xxx kooli staadionil 2017. aasta suve

alguses, kui ta oli juba lõpetanud 5. klassi. Tal oli jalgpallitrenn ning Aleksandr tõi

talle asju ja siis pani talle käe jälle püksi. Tal olid seljas jalgpalli trenni riided ning

Aleksandr pani käe püksi aluspükste peale ja pigistas nokut. Siis ta lükkas Aleksandri

ära. Ta seisis staadioni kõrval tee ääres ja ootas oma tiimiga, et saaksid vastastele

vastu minna. Seal olid teised, kes vaatasid mängu ja seda ei näinud.

52. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud E.S.a suhtes temale süüks arvatud tegude

toimepanemist.

53. Kohus on seisukohal, et E.S.a ütlused selle kohta, et Aleksandr Nübek on teda

korduvalt suguelundist katsunud, on usaldusväärsed ja tema ütlustega on tõendatud, et

Aleksandr Nübek katsus tema suguelundit nii 2016. a kui 2017. a. J.L-i 18.06.2018. a

antud ütlused kinnitavad E.S.a ütluste usaldusväärsust. J.L-i ütluste kohaselt jätkas

Aleksandr Nübek neil külas käimist ka pärast kolimist 21.12.2015, otsides kontakti

E.ga. 2017. aastal rääkis E. talle, et Aleksandr on teda suguelundist xxx katsunud.

Y.W ütlused (kd 1, tl 45-48) kinnitavad, et tema pojad Y.W. ja Y.W. on talle

rääkinud, et Aleksandr Nübek on väga palju katsunud nende koolikaaslast E.S.a. E. on

neile ise seda rääkinud ja karjunud kõva häälega üle xxx. Y.W tunnistas, et E.S. on

tema kõige parem sõber ja Sasha on teinud E.le ka sellist asja nagu talle, pannud käe

püksi. Y.W tunnistas samuti, et Aleksandr Nübek on tema sõbral E.l katsunud nokut.

Kohus jääb ka samade põhjenduste juurde, mis on toodud otsuse punktis 31.

54. Kannatanute suguelundite katsumine on muu sugulise iseloomuga tegu KarS § 145

mõttes. Eelpool käsitletud tõenditega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus K.T.u

ja Y.W ning ühel korral E.S.a suguelundit vahetult ning ühel korral E.S.a suguelundit

läbi pükste. Kohtu hinnangul on ka riiete pealt suguelundi katsumine olnud sellise

intensiivsusega, mis annab alust kvalifitseerida seda sugulise iseloomuga teona.

Aleksandr Nübek kasutas ära lapseealisi kannatanuid, kelle arusaamisvõime nende

suhtes toime pandavatest tegudest oli piiratud ning kes ei olnud täisealisele mehele

võimelised piisavat vastupanu osutama, mh kasutas ta ära nende kerget haavatavust,

meelitades neid tähelepanu ja maiustustega.

55. Aleksandr Nübek on Y.W, E.S.a ja K.T.u suhtes sugulise iseloomuga teod toime

pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on alla

14-aastaste lastega. 25.05.2018 antud ütlustes on ta kiinitanud, et teadis, et E. on

praegu 12-aastane. K.T. käib kas E.ga samas klassis või klass allpool ning Y.W. käib

E.ga samas klassis. Seega möönis Aleksandr Nübek, et teised kaks poissi on samuti

nooremad kui 14-aastased. Nii nagu KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi kvalifitseeritud teod,

pani Aleksandr Nübek ka need teod toime eesmärgiga rahuldada oma seksuaalseid

vajadusi. Aleksandr Nübekil on alaealiste poiste vastu seksuaalne huvi ja tema teod

on sellest mõttest kantud. Muuhulgas tunnistas ta, et K.T.u peenise stimuleerimisel tal

seksuaalset erutust ei tekkinud, mis näitab tema mõtteviisi, miks selliseid tegusid

toime panna.

56. Tegude õigusvastasust ja Aleksandr Nübeki süüd välistavad asjaolud puuduvad.

57. Aleksandr Nübeki süüdistus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 145 lg 2 järgi. Sugulise

iseloomuga teod on toime pandud nooremate kui 14-aastase isikute suhtes ja

korduvalt.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas

58. KarS § 141 lg 2 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse ning KarS

§ 145 lg 2 kahe- kuni kaheksaaastase vangistuse.

59. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

60. Aleksandr Nübek on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole tal kehtivaid

väärteokaristusi (kd 2, tl 110). Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid

koosseisuväliseid asjaolusid ei ole.

61. Nii KarS § 141 lg 2 kui ka KarS § 145 lg 2 sanktsioonide järgi on süüdistatavat

võimalik karistada ainult vangistusega.

62. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23.09.2015 otsuse nr 3-4-1-

13-15 punktis 61 tunnistanud KarS § 141 lg 2 sanktsiooni kehtetuks osas, milles

noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga vägivallata teo ühekordse

või korduva toimepanemise eest on sätestatud vangistuse alammäär 6 aastat. Kuni

seadusandja ei ole kehtestanud eelnimetatud süüteokoosseisu suhtes uut sanktsiooni

alammäära, tuleb juhinduda KarS § 45 lg-s 1 sätestatud vangistuse alammäärast.

63. Aleksandr Nübeki teod Y.W, E.S.a, L.W ja B.H. B.H suhtes on vägivallata korduvad

sugulise iseloomuga teod. Seega on võimalik Aleksandr Nübekile mõista vangistus

vahemikus üks kuu kuni viisteist aastat.

64. Kannatanute Y.W, E.S.a, K.T.u ja B.H. B.H suhtes KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi

kvalifitseeritud sugulise iseloomuga teod ei olnud olemuselt rasked. Need piirdusid

kannatanute suguelundi katsumisega. Samas on Aleksandr Nübek selliseid tegusid

toime pannud nelja erineva kannatanu suhtes, kasutades ära nende

arusaamisvõimetust, mis suurendab tema süüd. Kui Y.W ja K.T.u suhtes pani ta teod

toime vastavalt korra ja kaks korda, siis B.H. B.H ja E.S.a suhtes korduvalt ning seda

mitme aasta vältel. Märkimisväärne on asjaolu, et Aleksandr Nübek suhtles

kannatanutega, ostis neile maiustusi/jooke ja muud seesugust, ning sealjuures andis

meelehead pärast seda, kui laps oli kannatanud piisavalt kaua temapoolset katsumist.

Selline teguviis võib jätta jälje lapse arengule ning edaspidisele normikohasele

mõtlemisele. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Nübeki

puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida ta avaldas nii 31.05.2018

ülekuulamisel kui ka viimases sõnas. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes

puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada Aleksandr Nübekit KarS § 141

lg 2 p 1 ja 6 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega.

65. KarS § 145 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod ei ole samuti oma olemuselt rasked. Kõik

teod piirdusid kannatanute suguelundi katsumisega. Kannatanuid oli kolm ning ühe

suhtes pani ta teo toime kahel korral. Aleksandr Nübek kasutas ka nende tegude

puhul ära laste piiratud võimet aru saada, millised suhted on normaalsed täiskasvanud

isiku ja lapse vahel. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Nübeki

puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida ta avaldas nii 31.05.2018

ülekuulamisel kui ka viimases sõnas. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes

puuduvad. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Nübekile tuleb mõista KarS § 145 lg 2

järgi karistuseks sanktsiooni alammäärale lähedane 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus.

66. Kuritegude kogumis tuleb Aleksandr Nübekile mõista KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks 4 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

67. Aleksandr Nübek leidis, et kohus võiks ta tingimisi katseajaga karistuse kandmisest

vabastada. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et arvestades toimepandud tegude

pikaajalisust, kannatanute arvu ja süüdistatava isikut, ei ole põhjendatud vabastada

teda karistuse kandmiselt tingimisi katseajaga. Tegemist oli väga noorte poistega, keda

Aleksandr Nübeki teod võivad edaspidises elus oluliselt mõjutada. Arvestades asjaolu,

et osa kuritegudest on rasked, vastavad vägistamise kvalifikatsioonile, ei ole võimalik

Aleksandr Nübeki suhtes täita karistuse eesmärke teisiti kui reaalse vangistusega.

Tegemist ei ole ühekordse juhtumiga ning süüdistatava käitumine vabaduses on selgelt

näidanud, et tema suhtes ei ole põhjendatud kohaldada leebemaid meetmeid.

Kannatanu B.H. B.H ema B.H ütlustest nähtub, et ta on süüdistatavale öelnud, et tema

last niimoodi, s.o seksuaalsel viisil, katsuda ei või. Vaatamata sellele ei saanud

Aleksandr Nübek aru, et tema teguviis on väär ja võib tekitada probleeme lapse

normaalsele arengule.

68. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra. Aleksandr

Nübeki lõplikuks karistuseks kujuneb seega 2 aastat 8 kuud vangistust.

IV. Kohtu seisukoht asitõendite ja salvestiste osas

69. Kriminaalasja juures on alla neljateistaastaste kannatanute B.H. B.H, Y.W, Y.W,

K.T.u, E.S.a ja L.W ning alla neljateistaastaste tunnistajate C.Z.i, K.K. ja L.C. L.W

ülekuulamise videosalvestised (kokku üheksal plaadil). Kõik salvestised tuleb jätta

vastavate protokollide lisadena kriminaalasja juurde.

V. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

70. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: kohtueelses menetluses makstud kaitsja

tasu 714 eurot (kd 2, tl 34, 44, 65, 122) ja kohtumenetluses 270 eurot, Aleksandr

Nübeki ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 255 eurot (kd 2, tl 81). Kokku

on Aleksandr Nübeki menetluskulud 1239 eurot, millele lisandub sundraha.

71. Esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks

2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2018

500 eurot). Seega on kõik Aleksandr Nübeki menetluskulud kokku 2489 eurot.

72. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

73. Arvestades Aleksandr Nübeki töövõimekaotust 80% ja keskmist puuet ning

lisakulusid ravimitele (kd 2, tl 103-108), peab kohus põhjendatuks menetluskulusid

oluliselt vähendada. Lisaks on vangistuse kandmise ajal Aleksandr Nübekil töötamise

ja iseseisva sissetuleku teenimise võimalus väike.

74. Eeltoodu alusel mõistab kohus Aleksandr Nübekilt välja menetluskuludena sundraha

osa 150 eurot ja õigusabikuludest 90 eurot, kokku 240 eurot. Kohus jätab riigi kanda

sundraha osa 1100 eurot, õigusabikuludest 894 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot.

Menetluskulud kokku 240 eurot tuleb Aleksandr Nübekil ära tasuda ositi

kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm

kohtunik