2-17-122249/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-122249

1(5)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-17-122249 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi TCM Estonia OÜ hagi A P vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 141,24 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: TCM Estonia OÜ (rk 12003417) Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (lepinguline esindaja) Kostja: A P (ik XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A P TCM Estonia OÜ kasuks 116 (ükssada kuusteist) eurot 15 senti.

3. Jätta rahuldamata TCM Estonia OÜ nõue A P vastu viivise summas 25 (kakskümmend viis) euro 09 sendi saamiseks.

4. Jätta menetluskulud 18% ulatuses TCM Estonia OÜ ja 82% ulatuses A P kanda.

5. Välja mõista A P TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud kokku 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 20 senti.

6. Välja mõista A P TCM Estonia OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

7. A P hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD

2-17-122249

2(5) Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid MCB Finance Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 17. detsembril 2009 laenulepingu nr 320917, mille alusel väljastati kostjale laenu summa 95,87 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata saadud laenu, mistõttu laenuandja ütles laenulepingu üles 25. oktoobril 2014 ja loovutas nõude hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli põhivõlgnevuse jääk 70,62 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele on krediidiandjal õigus nõuda maksetega hilinemisel viivist 0,5% päevas. Hageja lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestab viivist alates laenu tagastamise maksegraafiku viimasele osamaksele järgnevast päevast 19. juunist 2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 06. juunil 2018.

Hageja palub mõista välja kostjalt põhivõlgnevuse 70,62 eurot ja viivise 70,62 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt

14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus

2-17-122249

3(5) hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.

Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Kohus tuvastas, et lepingu üldtingimuste punkti 8.1 kohasel, mida tuleb lugeda tüüptingimuseks (VÕS § 35), on lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas (t.l.-25, pöördel) ehk 182,5% aastas, s.o enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud keskmiselt 8 % aastas.

Kohus järeldab, et kokkulepe viivisemäära 0,5% päevas osas on tühine tüüptingimus, mistõttu ei ole hagejal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 85 kohaselt õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, s.o viivisemääras 0,066% päevas või 24% aastas.

Kohus on seisukohal, et hageja kui lepingu sõlminud isiku õigusjärglane, ei saa peale lepingu ülesütlemist ja ühepoolselt muuta lepingu üldtingimusi viivise määra osas (VÕS § 13). Kuna käesoleval juhul ületab lepingupoolte vahel kokku lepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda, tuleb sellist kokkulepet käsitleda tühise kokkuleppena ning hagejal on õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses määras.

2-17-122249

4(5)

Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates laenu tagastamise maksegraafiku viimasele osamaksele järgnevast päevast 19. juunist 2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 06. juunil 2018 kokku summas 45,53 eurot.

Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 70,62 euro ja sissenõutava viivise 45,53 euro osas, kokku 116,15 eurot. Sissenõutava viivise 25,09 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (141,24/116,15), s.o 82% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 270 eurot, kostjalt väljamõistmiseks.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 270 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 135 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil.

Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 210 eurot (75+135) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 82% menetluskuludest, s.t 172,20 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-17-122249

5(5) Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik