4-18-4518/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4518

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-4518 (2317,18,008581) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi P.N 02.09.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a otsusele nr

10220151971858 ( 2317,18,00858). väärteoasjas nr Kaebuse esitaja P.N, isikukood: 48703060212; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta P.N Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

02.09.2018.a kaebus

liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a otsusele nr 10220151971858 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a kiirmenetluse otsus nr 10220151971858 muutmata.

R

ahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a kiirmenetluse otsuses nr 10220151971858 gitud mär

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE

932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151971858.

Kohtuotsuse ärakiri saata P.N ile ja Piirivalveameti Põhja - ning Politsei-

prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

4-18-4518

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jo

oksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas n

ad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati Liiklusseaduse ( P. ) § 227 lg 1 alusel N edaspidi LS

rahatrahviga 20

80 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P.N trahviühiku ulatuses, s.o

27.08.2018.a kell 12.33 ajal Karuse ja Viljandi mnt 41 B vahel juhtis mootorsõidukit, kiirusega

km/h +/-

50 km/h. letas lubatud

3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli P. ü N sõidukiirist mitte vähem kui 15 km/h.

Oma sellise tegevusega rikkus

15 lg 1 p 2 / P. LS § Suurim lubatud sõidukiirus N asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis

– karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut järgi. / Karistust kergendavaks asjaoluks loeti süü ülestunnistust. Raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtuväline menetleja määras P. karistuseks LS § 227 lg 1 järgi N rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. KAEBUSE SISU

02.09.2018.a esitas kaebuse Politsei- P. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri N

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a kiirmenetluse otsusele nr 10220151971858 (väärteoasjas nr 2317,18,00858) tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks.

Kaebuse kohaselt ndud olid rikkumise asjaolud selged, isik tunnistas oma süüd ja kahetses toime pa rikkumist ning oli politseiametnikega menetluse läbiviimisel igati koostööaldis. Kaebaja lisab, et tal puuduvad varasemalt kehtivad liiklusseaduse rikkumised ning toime pandud rikkumine ei olnud tahtlik. Kaebaja ei nõustu määratud trahvi suurusega kuna leiab, et esinevad kergendavad asjaolud ning palub Maakohtul vähendada rahatrahvi vähemalt poole võrra.

02.09.2018.a saabunud kaebusest kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus nähtuvalt soovib menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Ha .a. Kohtuväline rju Maakohtusse 26.09.2018 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata, kuna rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot on

4-18-4518

põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega, on vajalik eri ja üldpreventiivsete eesmärkide - täitmiseks ning alused karistuse kergendamiseks puuduvad. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebuse Politsei- P. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri N

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx M V 27.08.2018.a kiirmenetluse otsuse nr 10220151971858 tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise käigus lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on Liiklusseaduse § 2 p 20 kohaselt

mootori jõul liikuv sõiduk. Vastutus kommenteeritava paragrahvi järgi järgneb juhul, kui mootorsõiduki juhtimisel ületati lubatud sõidukiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit.

Kohus loeb süüdistatava LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud DVD-plaadil oleva salvestusega, kiirmenetluse otsusega nr 10220151971858 ning taatlustunnistusega nr TTRS-

18/00157.

DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub, et 27.08.2018 kella 12:33 ajal Tallinna linnas

Viljandi maanteel Karuse tn ja Viljandi mnt 41 B vahelisel alal xxxx sõitis mootorsõiduk

registreerimismärgiga tud sõidukiirus oli 50 km/h. Mõõtmine xxxx 68 km/h teel, kus suurim luba

toimus asulasisesel tee teeolud olid kuivad. l, nähtavus oli hea, sademeteta ning Taatlustunnistuse

nr TTRS-18/00157 xxxx kohaselt vastab mootorsõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruse xxxx

mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 (LE0771) Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1’le nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. Kiirmenetluses otsusest nr

110220151971858 xxxx xxxx nähtub, et mootorsõidukit registreerimismärgiga juhtis sõidukiiruse ületamise ajal P. . Samuti nähtub kiirmenetluse otsusest, et P. tunnistas N N oma süüd.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatu P.N d, et juhtis

mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning ületades suurimat lubatud

ja

kiirust mitte vähem kui km/h. Väärteo toim ta nõustus epanemist ei eitanud ka kaebaja ja

4-18-4518

kiirmenetlusega. Seega vastab P.N-i poolt toimepandud tegu LS § 227 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 1 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et rikkus seadust teadlikult ja tahtlusega. Isik paneb P. vähemalt kaudse N teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi teo toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle juhuse hooleks. Harju Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt märkas kaebaja liikluskorraldusvahendit, mis piiras suurima lubatud sõidukiiruse 50-le km/h. Seda märgates ei võtnud aga kaebaja aktiivseid meetmeid enda sõidukiiruse vähendamiseks, vaid üksnes tõstis jala gaasipedaalilt. ud mootorsõiduki kiiruse vähendamisega Kuna kaebaja ei tegutsen

aktiivselt, pidi ta võimalikuks pidama, et tema poolt juhitud auto jätkab lubatud sõidukiirus e

ületamist pani kaebaja õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. . Seega

3. Õigusvastasus ja süü Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P.N on süüvõimeline ning KarS

2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et P.N pani toime mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise kuni 20 km/h LS § 227 lg 1 järgi

, s.o

kvalifitseeritava . väärteo KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on sedastanud, et karistamise alus sisaldub KarS § s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse -

kohaldamisel

järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut.

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü - suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut.

4-18-4518

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Seega tuleb k

aristuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest P.N

ja õiguskorra kaitse huvidega. P. ei ole kehtivaid väärteokaristusi, mis on teda N

iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p

7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk). LS § 227 lg 1 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Seega sanktsiooni keskmiseks määraks on 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. P.N ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 15 km/h, seega maksimaalsest ületusest jäi puudu kõigest 5 km/h. P. ületas lubatud suurimat sõidukiirust LS § 227 N

lg 1 sätestatud kiiruste vahemiku keskmist ületavas määras (15km/h võimalikust 20 km/h). Kui

P. oleks ületanud kiirust 21 40 km/h, siis oleks olnud võimalik teda karistada juba N -

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi.

P. ületas lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel, ülekäiguraja läheduses ning N

tiheda li t iklusega teelõigul. Ka vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkus . Seega tuleb isiku süüd hinnata suureks.

Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta kaebuses väljendatud kahetsust teo toimepanemise fakti osas.

Lisaks isik - . u süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi

Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab rahatrahvi kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eripreventiivselt aitab rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o

80 eurot kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Jätkuvalt on Eesti liikluses üks enamlevinud liiklusseaduse rikkumine seotud sõidukiiruse ületamisega. Üldpreventiivseid eesmärke silmas

4-18-4518

pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks massiliselt toimepandud väärtegusid. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on seega oluline karistuse määramisel arvestada, just massiliselt toimepandud väärtegude puhul, teiste inimeste usaldust kehtivasse õiguskorda näidates teistele liiklejatele, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning õigusvastase teole järgneb range karistus.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina toob kohtuväline menetleja välja, et politsei on kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatu ning selline tegu saab karmilt karistatud.

Arvestades süü suurust (ületas lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruste vahemiku keskmist oluliselt ületavas määras, tiheda liiklusega ala asulasisesel teel ja üldpreventiivseid ), eri-

kaalutlusi ning kergendava asjaoluna

puhtsüdamliku kahetsust on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega.

Samuti on määratud karistus kooskõlas KarS § 60 lg 2 mis sätestab, et kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. LS § 227 lg 1 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 30 trahviühikust kaks kolmandiku on 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Seega on kohtuvälise menetleja määratud karistus seadusega kooskõlas.

Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et

P. ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist N-

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/