4-18-4719/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-4719

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2018

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-18-4719

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

S. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida J

Prefektuuri patrullitalituse Jõhvi politseijaoskonna

liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 27.08.2018.a otsusele nr 2440,18,004117.

Menetlusalune isik S.J XXX , isikukood: , elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada S. kaebus. J

Tühistada Politsei Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi -ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško

27.08.2018.a otsuse nr 2440,18,004117 karistuse põhi määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada S.

227 lg 2

242 lg 1 J süüdi Liiklusseaduse § ja § järgi ning mõista

karistuseks rahatrahv

KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi 50 trahviühikut, so 200 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas,

arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr

EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber . 4100081886

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kätte toimetatud.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

MENETLUSE KÄIK

02.08.2018 koostas Ida prefektuuri liikluspolitseinik K T S.J suhtes väärteoprotokolli

selle fakti kohta, et 02.08.2018 kell 14.56 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas xxx km-l juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti, samuti juhtis mootorsõidukit . Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul kiirusega 116+- 4 km/h

90 km/h. Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Nimetatud tegudega rikkus S.J

38 lg . S.J LS § 2; § 88 lg 1, § 15 lg 1 p 1

tegu

227 lg 2

on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1, § järgi.

Ida prefektuuri litseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi po vanemliiklusametnik Eduard Blaško tegi 27.08.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2440,18,004117, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud ütlustega tunnistaja ja menetlusaluse isiku ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti, samuti juhtis mootorsõidukit kiirusega 116+

4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. -

Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 38 lg 2; § 88 lg 1, § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 242 lg 1 ja §

227 lg 2 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati S.J i KarS § 63 lg 1,3 alusel - LS

§ 22 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

7 lg 2

2 kuuks.

13.09.2018 saabus Viru Maakohtule S.J kaebus 27.08.2018 tehtud otsuse peale

väärteoasjas nr 2440,18,004117.

KAEBUS

13.09.2018 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul rahatrahv mõista talle ja jätta talle juhtimisõigus alles. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: ei ole nõus mõistetud karistusega. Kaebuse esitaja ta

tunnistab oma rikkumist, taotleb maakohtult kohtuvälise menetleja määratud karistuse tühistamist ning rahatrahvi määramist. Kaebuse esitaja sõnul on tal juhtimisõigus vajalik tööl käimiseks ja pereliikmete transportimiseks.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali kult oma seisukoha väärteoasjas.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus.

Tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 27.08.2018 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde.

Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga ja juhiloa kaotus paneks ta raskesse olukorda.

Kohtuvälise menetleja juhib tähelepanu sellele, et ei kohtueelses menetluses, ega ka kaebusega ei ole menetlusalune isik lisanud tõendeid töö iseloomu kohta.

Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7.3 on selgelt märkinud järgnevat: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Piirkiirusest mitte kinni pidamisest mootorsõiduki juhtimisega seonduvad temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et õigusrikkumist toime pannes, pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud vastulausega. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 sätestatust määrati karistuseks liiklusseadus § 227 lg

2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et karistusregistri andmete kohaselt peale antud süüteo toimepanemist vaid viis päeva hiljem paneb isik toime samalaadse õigusrikkumise. Sellise lühikese aja jooksul toimepandud tegu viitab sellele, et isik suhtub ükskõikselt kehtivatesse õigusnormidesse. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes.

Mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Seega kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni keskmises määrast madalam ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist

osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 38 lg 2; § 88 lg 1, § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS

§ 242 lg 1 ja § järgi.

227 lg 2

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Menetlusaluse is 12-13), mille kohaselt S.J iku ülekuulamise protokoll (tl andis ütlusi,

et tal oli autos 2 last vanuses ja xx xx aastat ning ühel lapsel tekkis pissihäda. Tema tähelepanu läks hetkeks kõrval, et öelda lapsele et ta kannataks, varsti jõuavad koju. Viimati ületas kiirust 2017.a. maikuus.

Kiir kasutamise protokoll (tl 14-15), mille kohaselt 02.08.2018 kell 14.56 usmõõturi mõõdeti

Alutaguse vallas xxx. kmxxx reg.nr xxx

116 km/h. Lubatud l sõiduki sõidukiiruseks

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 9 /h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/

0 km

- 4

km/h, lõplik mõõtetulemus km/h. Mõõtja sõiduk seisis kõvalteel. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunas, lähenes mõõtjale. Teel liikus üksinda. Seadme helisignaal oli ühtlane.

Tunnistaja S J ülekuulamise protokoll (tl 17 täites teenistusülesandeid -18), mille kohaselt S J

kell 14,56 xxx. kmfikseeriti auto xxx reg nr xxx l sõidu , mis ületas kiirust sõites

kiirusega 116 km/h. Auto peeti kinni, juhil polnud esitada dokumenti. Juhiks isikut tõendavat

osutus S.J, kes põhjendas kiiruse ületamist sellega, et laps tahab pissile, teeääres ta seisma jääda ei saanud, kuna laps on häbelik ja ei julge. K. pakkus, et sõidavad koos T juhiga

tema elukohani, kus naine saaks lapsega tuppa WC-sse minna, kuid juht ei soovinud, kuna pidi naabrite ees häbi hakkama.

Karistusregistri väljavõte (tl. kehtiv väärteokaristus

19 mille kohaselt on S.J ),

kiiruse ületamise eest ääratud , mis oli m 08.08.2018.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et S.J juhtis sõiduautot asulavälisel teel /h, ületades kiirust mitte vähem kui kiirusega 116+-4 km

km/h vat dokumenti. ning peale selle polnud tal esitada kontrollijale juhiluba või isikuttõenda

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on 90 kilomeetrit tunnis. suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas h. Kiiruse mõõtmisel

116 km/

laiendmääramatus +/ km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte

- 4 vähem, kui 22 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, ületades S.J

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h, mis on keelatud vastavalt LS §

15 lg 1 p 1 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

LS § 38 lg 2 kohaselt mootorsõidukija trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel § § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. LS -s 88 ja

LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS § 242 lg 1 sätestab:

Mootorsõid või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub § – uki- LS -des 201

203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – – –241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Tunnistaja ütluste kohaselt polnud juhil esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit ning tal S.J polnud kontrollijale esitada mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus ta LS § 38 lg 2; § 88 lg 1 ning tegu kvalifitseeriti LS §

242 lg 1 järgi.

S.J tunnistab väärteo toimepanemist. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, menetlusaluse isiku arvates tuleks ahv. mõista karistuseks rahatr

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

S.J ettevaatamatusega täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi . KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S.J sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt läks tema tähelepanu hetkeks lapsele ning ta ületas kiirust, sellega eiras ta Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätteid. pole kordagi põhjendanud juhiloa puudumist kontrollijale Kuna S.J

esitamiseks, siis leiab kohus, et LS § 242 lg 1 puhul oli tegu tahtliku teoga, kuna juhtimisõigust omav isik teab, et mootorsõidukit juhtima asudes peab tal alati kaasas olema kas juhiluba või muu isikut tõendav dokument. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 2

ja § 242 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et S.J pani

talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

27.08.2018 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega S.J ning tunnistati süüdi

karistati

227 lg 2 kuuks. KarS § 63 lg 1,3 alusel, LS § järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3

S.J pani 02.08.2018

toime kaks väärtegu ühe teoga, seega kohtuväline menetleja mõistus ühe karistuse KarS §

63 lg 1 alusel.

Kaebuse esitaja palus , kuna ta vajab mõista kergem karistus juhilube tööle sõitmiseks ja

pereliikmete transportimiseks.

Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust e

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, karistust kergendavad raskendavad asjaolud et ja puuduvad.

Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis on

keskmisest t madalam. määras Kohtuväline menetleja on oma otsust tehes tuginenud sellele, et

S.J-i on 2017.a. kahel korral karistatud kiiruse ületamise eest ning peale antud juhtumit on 5 päeva hiljem teda karistatud taas kiiruse ületamise eest, mis näitab menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Varasemalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise -

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) S.J pani toime ,

kaks väärtegu ühe teoga siinjuure raskem väärtegu on toime pandud ettevaatamatusega ja teine - otsese tahtlusega S.J on kehtiv tus, mis . üks väärteokaris on samuti seotud kiiruse ületamisega, kuid mis oli toime pandud peale käesolevas asjas toime pandud episoodi. S.J-i Kohus ei nõustu kategooriliselt kohtuvälise menetleja viitega kustunud karistustele. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega kui isiku karistus on kustunud, et saa teda lugeda varem karistatud isikuks. Antud juhul tuleb lähtuda sellest, et tegu on esimese väärteorikkumisega S.J-i poolt.

Isik tunnistab oma süüd, esitatud kaebusest tuleneb, et isik kahetseb oma tegu, mis on kergendav asjaolu KarS § 57 mõtt Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmises määras es.

ning isikule karistus Arvestades kergendavat asjaolu, määratud ei vasta isiku süü suurusele. samuti seda, et tegemist on isiku esimese rikkumisega, tuleb karistuse liiki muuta. Kohus ei pea põhjendatuks määrata LS § 227 lg 2 esmase rikkumise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Eripreventii milline vsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada karistus avaldab isikule mõju. Arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et antud juhul tuleb karistada isikut rahatrahviga keskmises määras. Süüdlane pani toime väärteod ühe teoga ning talle karistuse määramisel kuuluvad kohaldamisele KarS § 63 lg 1 sätted. KOHTU MEETMED

S.J-i kaebus tuleb rahuldada,

tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško

27.08.2018.a otsus nr 2440,18,004117 karistuse selles osas uus põhi mõistmise osas ning teha otsus.

Kohtunik

Larissa Prokopenko