4-18-1364/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2018.a Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1364 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

K.F xxx ( registrikood ) väärteoasi TS § 76 lg.2 ,Hendrik Indrek Saar väärteoasi TS § lg.1 järgi 76 H.I. Saare ik. 37106046049, elukoht xxx

Maksuja Tolliameti 23.veebruari 2018.a. väärteo otsus nr. 930017000031.

Asja läbivaatamise kuupäev 29. mai 2018.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Hendrik K.F , Indrek Saar , nende kaitsja Tauri Tigasson , kohtuvälise menetleja MTA esindaja Mari-Liis Reidi.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3, VTMS § , § 133 , 132 p. 2 -135, kohus

otsustas:

K.F , Hendrik Indrek Saar kaebus rahuldada osaliselt .

Maksuja Tolliameti 23. veebruari 2018 930017000031 .a. väärteo otsus nr. tühistada ja teha uus otsus.

Mõista K.F süüdi TS § 76 lg.2 (alates 01.07.2017.a. TS § 72 lg.2) järgi

ning karistada rahatrahviga 1000 .00 eurot (üks tuhat eurot) s.t. kergendada karistust. Määratud rahatrahv 1000 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 5(viie) kuu jooksul võrdsetes

osades, igas kuus mitte vähem kui 200 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210

2

2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 003194219843.

Mõista Hendrik Indrek Saar süüdi T § 76 lg.1 järgi (alates 01.07.2017.a. TS § 72 lg.1) ning S karistada rahatrahviga 400 .00 eurot (nelisada eurot) s.t. kergendada karistust. Määratud rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 4(nelja) kuu jooksul võrdsetes

osades, igas kuus mitte vähem kui 00 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank.

Kohustuslik on märkida viitenumber 003194219827.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel

on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 16. oktoobril 2018.a. alates kella 12.00 .

Asjaolud 09.01.2017.a. alustati kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti poolt väärteomenetlust K.F ja Hendrik Indrek Saar suhtes TS § 76 lg. 1, lg.2 alusel seoses tolli loata teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemises sõidukiga, mis on toimetatud Eestisse liiduvälisest riigist tollisoodustusega ja on tolli järelevalve all . Maksu-ja Tolliameti (edaspidi kohtuväline menetleja) Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektor L. A koostas 24. jaanuaril 2018. a väärteoasjas nr 930017000031 väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik s.o. H.I.Saar (menetlusalune isik II) tegi perioodil 5. september 2016 kuni 26. aprill 2017. tolli loata teadvalt ebaseaduslikke toiminguid väikebussil Chevrolet Express VIN (edaspidi sõiduk), -koodiga xxx mis on toimetatud Eestisse liiduvälisest riigist tollisoodustusega ja tollijärelevalve all. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusaluse isiku II poolt toime pandud tegu kvalifitseeritav tolliseaduse (edaspidi TS) § 76 lg 1 järgi ning menetlusaluse isiku s.o. KART Perfomance Trailers OÜ poolt toime pandud tegu TS § 76 lg 2 järgi. (menetlusalune isik I)

Kohtuväline menetleja koostas 23. veebruaril 2018. a väärteoasja nr 930017000031 üldmenetluses

otsuse, millega karistas TS § 76 lg 2 alusel menetlusalust isikut I rahatrahviga 1600 eurot ja menetlusalust isikut rahatrahviga 600 eurot . II

Kaebuse sisu. Menetlusalused isikud vaidlustavad kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega loeti tuvastatuks TS § 76 Ig Menetlusealused isikud paluvad kohtul tühista -te 1 ja 2 rikkumine. - da neile mõistetud karistused ning lõpetada väärteomenetlus teos puuduvate väärteotunnuste tõttu VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt paluvad menetlusalused isikud kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ning teha uus otsus, millega karistust vähendada. Kaebuse põhjendused -Menetlusalune isik . II Kohtuväline menetleja heidab väärteoprotokollis

3

menetlusalusele isikule II ette tolli loata teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemist (rataste asendamine, sisevooderduse, istmete ja klaaside eemaldamine) sõidukil, mis on toimetatud Eestisse liiduvälisest riigist tollisoodustusega ja k tr on ollijärelevalve all. Kuivõrd väärteoprotokolli ülesanne on määrata kindlaks menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, siis võis kohtuväline menetleja otsust tehes tugineda üksnes asja

- oludele, mida ta menetlusalusele isikule konkreetselt ette heitis. Kaevatavas otsuses leiab II

kohtuväline menetleja mh, et menetlusalune isik II pani talle etteheidetud teo toime ajutise sisseveo konventsiooni (edaspidi konventsioon) art 1 pa tähenduses juba seetõttu, et menetlusalune isik II märkis ATA märkmikus nr . xxx (edaspidi ATA märkmik) sõiduki toimetamise eesmärgiks „.näitusel ja messil esitlemiseks", kuid tegelikult toimetas sõiduki Eestisse mõõtude võtmiseks. Kohtuväline menetleja ei heitnud nimetatut menetlusalusele isikule II väärteoprotokollis ette. Järelikult väljus kaevatav otsus väärteoprotokolli piiridest. Kohtuväline menetleja tugineb kaevatavas otsuses läbivalt asjaoludele, mida ta väärteoprotokollis menetlusalusele isikule II konkreetselt ette ei heitnud. Seeläbi rikkus kohtuväline menetleja oluliselt väärteo menetlusõigust VtMS § 150 lg 2 mõttes, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et menetlusalusele isikule II ette heidetud toimingud, s.t rataste asendamine, sisevooderduse, istmete ja klaaside eemaldamine, on ebaseaduslikud TS § 76 lg 1 tähenduses. Konventsiooni art 1 p a alusel peavad ajutise sisseveo kaubad olema mh ette nähtud reeksportimiseks kindla ajavahemiku jooksul muutusteta kujul. Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoda (edaspidi Koda) selgitab oma 16. mai 2017. a vastuses, et „muutusteta kujul" tähendab, et kaup tuleb välja vedada samas seisundis nagu see sisse toodi. Konventsiooni lisa A art 2 lg 4 alusel ei tohi ajutise sisseveo dokumentide alusel importida kaupa, mida kavatsetakse töödelda või remontida. Järelikult on konventsiooni eesmärgiks mh tagada, et ajutise sisseveo dokumentide alusel imporditud kaup ei ole välja vedamise ajal, nt reeksportimise tähtpäeval, remonditud ega töödeldud, s.t muudetud. Kuivõrd kohtuväline menetleja kontrollis sõidukit 26. aprillil 2017. a ning ATA märkmiku kohaselt oli sõiduki reekspordi või tollivormistuse esitamise tähtaeg aga 16. juunil 2017. a, siis ei saanud menetlusalune isik kontrolli teostamise hetkel juba olemuslikult rikkuda talle ette hei- II detud konventsiooni ega TS-i sätteid. Teisalt ei ole väärteoasjas kogutud ühtki tõendit, millest nähtuks, et sõidukit remonditi või töödeldi

ajavahemikul 5. september 2016 - 26. aprill 2017. a. Sõiduki sisustuse osalist ja ajutist demonteerimist ei saa pidada remontimiseks ega töötlemiseks, kui eemaldatud osad monteeritakse hiljemalt reekspordi tähtajaks sõiduki külge tagasi. Nii menetlusealuse isiku II kui tunnistaja J. Toomingu ütlustest nähtub, et sõiduki sisu eemaldati ajutiselt eesmärgiga võtta vajalikud mõõdud sõiduki tootmismudelite soomustamiseks. Eelöeldut kinnitab ka Koja esitatud ATA märkmiku

omaniku selgitus: „/...Sõiduk toodi Eestisse, et teha pakkumine selle furgooni mudeli

soomustamisega seotud ümberehituseks. Oluline on teada, et see sõiduk ei ole kunagi

ümberehituseks planeeritud. Selle pakkumise tegemiseks on vaja teha sõidukist 3D joonised. Selleks on sõidukit vaja./". Järelikult ei soovinud menetlusalune isik II sõidukit demonteerimise järel remontida ega töödelda vaid pärast 3D jooniste valmimist muutmata kujul kokku monteerida ja

reeksportida. Kuivõrd sõiduki sisustuse osaline ja ajutine demonteerimine ei ole käsitletav remontimise ega töötlemisega, siis ei olnud see ebaseaduslik TS § 76 lg 1 mõttes. Seega ei teinud

menetlusalune isik II sõidukile teadvalt ebaseaduslikke toiminguid TS § 76 lg 1 mõttes.

Menetlusaluse isiku II 2. mai 2017. a ülekuulamise protokollist nähtub, et Kojaga kontakteerumise järgselt arvas menetlusalune isik II, - et sõiduki vaatlemine, s.t sõiduki mõõ

distamine, on lubatud. Samuti selgub protokollist, et menetlusalune isik II ei küsinud kohtuväliselt menetlejalt luba sõiduki sisustuse eemaldamiseks põhjusel, et tema teades ei olnud tegemist sõiduki remontimise või töötlemisega. Järelikult ei teadnud menetlusalune isik II, et sõiduki

sisustuse osaline ja ajutine demonteerimine mõõdistamise eesmärgil on keelatud tegevus ega tahtnud või möönanud seda. Seetõttu ei tegutsenud menetlusalune isik II otsese tahtlusega.

4

Eelöeldust lähtudes ei ole tõendatud, et menetlusalune isik II täitis oma käitumisega talle ette heidetud TS § 76 lg 1 teokoosseisu. Seetõttu taotleb menetlusalune isik II, et kohus tühistaks talle TS § 76 lg 1 alusel mõistetud karistuse ning lõpetaks väärteomenetluse teos puuduvate v t - äär eo tunnuste tõttu VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku I tegu Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumisest esinevad kõik KarS § 2 Ig-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Menetlusalune isik II selgitas, miks ta ei ole ette heidetud väärteokoosseisu täitnud. Menetlusalune isik nõustub I menetlusaluse isiku II seisukohtadega. Kuivõrd menetlusalune isik II ei täitnud TS § 76 lg 1 koosseisu, siis on menetlusaluse isiku

I vastutus välistatud. Igal juhul ei pannud menetlusalune isik II tegu toime menetlusaluse isiku I huvides KarS § 14 lg 1

valguses. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Väärteoprotokollis tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Käesoleval juhul ei ole väärteoprotokollis viidatud mistahes asjaoludele, millest nähtuks, et menetlusalune isik saanuks menetlusaluse isiku II I teo raames kasu või olnuks see muul viisil tema

huvides. Kuivõrd väärteoprotokolli täiendamine käesoleval hetkel enam võimalik ei ole ning väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik I pani toime väärteokoosseisule vastava teo, siis tuleb väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetlus kohtus.

Kaebuse esitajad d kohtus esitatud kaebuse juurde jäi , kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja: Istungil on selgunud, et vaidlust selle üle ei ole, et see sõiduk Chevrolet ATA estisse toodi. Ei ole vaidlust, et toodi ta Eestisse märkmikuga maksuvabalt E näituselmessil esitlemise eesmärgil. Küll aga leiab kohtuväline menetleja, et tõendamist ei ole leidn , itus Kaebaja on a ud kaebaja väide et mess või nä üldse aset oleks leidnud. sunud väitma,

et mingisugune kinnine ringkond inimesi on seda sõidukit vaatamas käinud, kuid selline vaatamine ei anna päris näituse või messi vormi välja. Kaebaja peaks ka oma väiteid tõendama, kuivõrd on asunud end aktiivselt kaitsma. Kohtuväline menetleja seda eluliselt usutavaks ei pea, et kaebaja ei saa öelda, kes need isikud olid, kes sõidukiga tutvumas käisid. Eeltoodu tõttu leiab, et Hendrik Indrek Saar K.F juhatuse liikmena tõi selle sõiduki ATA märkmikuga Eestisse eesmärgil, et tuu see Eestisse maksuvabalt. Vaidlus seisneb ka a

selles, e kas sisevooderduste, istmete, aknaklaaside ja rataste vahetus on toiming, ks t mille

kaebaja oleks vajanud tolliluba või mitte. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nende

k

äsitlus sellest, et tolli järelevalve all olev sõiduk, mis on toodud sisse ATA märkmikuga näitusel või messil esitlemiseks on sõiduk

, millega ei tohi ilma loata neid toiminguid teha, mida kaebaja on teinud. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokollis õenditega nimetatud t on

tõendatud, et . See kinnitab, et kaebaja on väärteo need toimingud selle autoga tehti toime

pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud , et asjas on koostatud nõuetekohane . Leiab

väärteoprotokoll. Sellist pikka analüüsi nagu kaitsja ses justkui sooviks näha, oma kaebu vastavalt kohtupraktikale täna enam vajalik ei ole, see analüüs võib sisalduda karistusotsuses. Mis puudutab kaebaja kohtuistungil väidetut, et nagu MTA ülemus käsiks kedagi karistada, siis teab, et nim tsus inemise ajal. b kinnitada, etatud ülemus ei töötanud selle väärteoo e väljam Või et ükski ülemus ei saa ette kirjutada, kas ja kuidas kedagi karistada. Pigem oli asi selles, et selles

5

mahukas väärteoasjas õ tegevuse õigusvastasus leidis t endamist menetlusaluste isikute ja seetõttu kaebus jätta rahuld , karistamise otsus jätta jõusse said nad karistuse. Palub amata .

Kohus loeb avaldatuks protokolliliselt v avaldamist ning

väärteotoimiku materjalid loetakse avaldatuks protokollid. Avaldatud tõendite osas vastuväiteid, täiendusi, taotlusi ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ütlused , tunnistaja J. T ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid s seisukohale, et K.F ning Hendrik Indrek Saar kaebus tuleb rahuldada osaliselt s.t. kergendada menetlusalustele isikutele määratud karistusi. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse K.F

ja firma juhatuse liiget Hendrik Indrek Saart TS § 76 lg 1 ja 2 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 1 ja 2)

toimepandud rikkumises, s.o. liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud ja tollijärelevalve all oleva kaubaga teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemine.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes ning tõendamist on leidnud alljärgnev: K.F juhatuse liige Hendrik Indrek

Saar toimetas ATA- xxx es, et antud märkmiku nr alusel Eestisse väikebussi Chevrolet Express ja tead sõiduk on toimetatud Eestisse ajutise impordi protseduuriga maksuvabalt näitusel või messil esitlemiseks ja on tolli järelevalve all ning remontida seda sõidukit ei tohi töödelda või . Asjas kogutud kirjalike tõenditega ega ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J T ütlustega ei ole tuvastatud, et antud sõidukit on esitletud näitusel või messil, tunnistaja väitel pidi küll mingi demo olema, kuid ta ei tea, kas see toimus või mitte. Tunnistaja J. T ütluste kohaselt

võttis ta väikebussil tagant salongist ära tagaistmed, küljekatted, et sõidukist saaks võtta

mõõdud. Eelnevast tulenevalt ei esitanud menetlusalune isik ühtegi tõendit , et väikebuss

Chevrolet Express oleks toimetatud Eestisse ajutise impordi protseduuriga maksuvabalt näitusel või messil esitlemiseks ning Maksuja Tolliamet on õigesti tuvastanud, et K.F

juhatuse liige Hendrik Indrek Saar toimetas ATA Märkmikuga nr - xxx maksuvabalt avariilise väikebussi Chevrolet Express Eestisse muul eesmärgil, kui näitusel või

messil esitlemiseks, kuid varjas ning sellise seda asjaolu ATA märkmiku vormistamisel käitumisega ta juba rikkus konventsiooni artikkel 1 punkti (a) sätestatud, sest ATA märkmiku -

taotlemisel märkis sõiduki toimetamise eesmärki „näitusel ja messil esitlemiseks", aga tegelikult toimetas sõiduki Eestisse mõõtude võtmiseks Väärteo materjalidest nähtu , et ATA märkmikuga nr (edaspidi Märkmik b xxx ) Ameerika

Ühendriikidest Eestisse toimetatud sõidukist Chevrolet Express on täpselt tuvastamata ajal eemaldatud

sisevooderdus, istmed, avariiliselt küljelt on eemaldatud aknaklaasid ning vahetatud rattad. Hendrik Indrek Saar ei taotlenud tollilt ajutise sisseveo protseduuril olevast sõidukist Chevrolet Express sisevooderduse, istmete, aknaklaaside eemaldamist ning rataste vahetust. Lähtuvalt Hendrik Indrek Saare ütlustest ta ei pidanud seda vajalikuks ning kasutades K.F territooriumi ja tööjõudu,

tegeles tolli loata nimetatud sõiduki algomaduste muutmisega (rehvide vahetamine, vooderduse, istmete ja klaaside eemaldamine), rikkudes sellega konventsiooni artikkel 1 lg (a), Määruse nr 952/2013 artikkel 134 lg 2 ja artikli 250 lg 2 tingimusi.

6

28. 07. 2015 Komisjoni Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (edaspidi Delegeeritud määrus nr 2015/2446) artikkel 1

p - 2) kohaselt „ATA märkmik" on ajutise impordi korral kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt ATA või Istanbuli konventsioonile. -

Vastavalt 28.06.1990 Ajutise sisseveo konventsiooni (edaspidi Istanbuli konventsioon) art. 1

p. (a) kohaselt «ajutine sissevedu» tähendab tolliprotseduuri, mille alusel teatud kaupu (sealhulgas transpordivahendeid) võib tolliterritooriumile sisse vedada impordimaksudest ja - lõivudest vabastatuna teatud tingimustel, rakendamata majanduslikku laadi impordikeelde ega

-piiranguid; sellised kaubad (sealhulgas transpordivahendid)

peavad olema imporditud

kindlal eesmärgil ja ette nähtud reeksportimiseks kindla ajavahemiku jooksul muutusteta kujul, välja arvatud nende kasutusest tingitud amortisatsioon.

Konventsiooni Lisa A artikkel 2 lg 4 järgi kaupa (sealhulgas transpordivahendid), mida kavatsetakse töödelda või remontida, ei impordita ajutise sisseveo dokumentide alusel .Liidu tolliseadustiku, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/ 2013 9.

oktoobrist 2013, (edaspidi Määruse nr 952/2013) artikli 211 lg 1 punkti a) kohaselt ajutise

impordi protseduuri kasutamiseks nõutakse tolli luba. Tingimused, mille korral on lubatud

ajutise impordi protseduuri kasutamine, esitatakse loas. Ajutise impordi protseduuri võib kohaldada üksnes Määruse nr 952/2013 artikli 250 lg 2 tingimuste täitmisel:

a) ingitud tavaline kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest t amortisatsioon; b) on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba liiki või kavandatavat kasutust silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa prots - artiklis 223 osutatud juhul - eduuri kuritarvitamist või kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste täitmine on kontrollitav; c) protseduuri pidaja on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi,välja arvatud juhul,kui sätestatud on on teisiti; d) on täidetud liidu tollialaste õigusaktidega kehtestatud täieliku või osalise tollimaksust vabastuse nõuded.Määruse nr 952/2013 artikli 22 lg 1 järgi isik, kes esitab taotluse tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduva otsuse saamiseks, peab esitama kogu teabe, mida tolliasutused vajavad sellise otsuse tegemiseks . Vastavalt väärteoasjas kogutud dokumentidele esitas Hendrik Indrek Saar (K.F

juhatuse liige) tollile ATA ärkmiku , et suunata ajutise impordi M tolliprotseduurile

sõiduk Chevrolet Express ja allkirjastas nimetatud ATA märkmiku impordilehe. Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 2 kohaselt taotluse alusel tehtud otsuse saaja teatab tollile

viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu. Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab

täitma (Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 5). Tollile esitatud ATA M K.F Inc. (K.F ärkmiku valdajaks oli ) ja valdaja esindajaks on märgitud nimetatud dokumendis K.F tegevjuht Hendrik Indrek Saar. Seega Hendrik Indrek Saar esitas tollile ATA Märkmiku , et toimetada Eestisse sõiduk

Chevrolet Express VIN-koodiga xxx ajutise impordi protseduuriga ja kinnitas oma

allkirjaga ATA märkmikus, et kõik Määruse nr 952/2013 artikli 250 lg 2 tingimused

täidetakse, seal hulgas kauba säilitamine muutusteta kujul, välja arvatud

kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon. Hendrik Indrek Saare poolt esitatud informatsiooni alusel toll aktsepteeris ATA märkmiku nr xxx ja sellega andis K.F-ile luba kasutada kõnealust

Ameerika Ühendriikidest Eesti Vabariiki tollisoodustusega (maksuvabalt) imporditud sõidukit ATA märkmikus nr US 3/1613269 märgitud eesmärgil, s.o. näitusel või messil esitlemiseks kuni 16.06.2017.

7

Hendrik Indrek Saar kinnitas tollia tollikontrolli käigus metnikele, et ATA märkmiku nr

xxx -koodiga xxx alusel toimetatav avariiline väikebuss Chevrolet Express VIN toimetatakse esitlemiseks näitusel. Pärast tollikontrolli Hendrik Indrek Saar toimetas ATA märkmiku nr alusel sõi xxx duki Eestisse. Vastavalt esitatud dokumentidele on ATA märkmikuga nr Eestisse toimetatud sõiduk xxx liiduväline kaup määrus nr 952/2013) artikkel 5 p 24) järgi ja on tolli järelevalve all kuni kauba staatus muutub (määrus nr 952/2013 artikkel 134 lg 1).Määruse nr 952/2013 artikkel 134 lg 2 järgi võib tollijärelevalve all oleva kauba valdaja tolli loal mis tahes ajal eelkõige kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta. See Menetluse ga tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teha toiminguid ainult tolli loal. käigus tekkis kahtlus, et ATA märkmikuga nr Eestisse toimetatud sõidukit tollil xxx kasutatakse muul eesmärgil kui näitusel või messil esitlemiseks ja sellest tulenevalt kontrollis toll ATA märkmikuga nr Eestisse toodud sõidukit KART Perfor mance Trailers OÜ xxx - tegevuskohas . Menetluse käigus on selgunud, et toll ei andnud luba K.F-ile ega firma juhatuse liikmele Hendrik Indrek Saarele muude toimingute tegemiseks ATA märkmiku nr xxx

alusel toimetatud sõidukiga kui esitlemiseks näitusel või messil. K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar kinnitas tollile, et sõiduk

esitletakse näitusel või messil, kuid ei esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ATA

- Märkmikuga nr ajutiselt imporditud avariiline väikebuss Chevrolet Express on esitletud xxx näitusel või messil. Hendrik Indrek Saare kohtuistungil esitatud ted Chevrolet Express väi , et avariilist väikebussi

esitleti K.F territooriumil eriüksuste jaoks mõeldud kinnisel üritusel ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud ning menetlusalune isik keeldus avaldamast firmasid, kes väidetavalt esitlusel osalesid, viidates , et tegemist oli eriotstarbelise väikebussiga ja firmad, kes esitlusel osalesid, ei soovinud oma andmete avaldamist. Kohus leiab, et sellised menetlusaluse isiku väited on paljasõnalised ning tegelikkuses mingit näitust või esitlust ei toimunud. Hendrik Indrek Saar kinnitas oma ütlustes, et vanad sõiduki rehvid on ära visatud, sest nad olid

purustatud kuulidega ja sisevooderduse ning istmete eemaldamine oli vajalik sõidukilt

mõõtude võtmiseks, et teha sõiduki soomustamisega seotud ümberehituse pakkumine. Kaubandus ja Tööstuskoja 16.05.2017 vastusest nr 129 lähtub, et nendele kinnitati, et sõiduk Chevrolet Express VIN-koodiga xxx on toodud Eestisse ainult selleks, et teha sõidukist 3D

joonised J T . sõnul mõõtude võtmiseks ei ole võimalik täpset ajavahemiku arvestada, võib minna mõõtude võtmiseks ühe nädala asemel kolm nädalat. Samas menetluse käigus ei leidnud kinnitamist kas olid võetud mõõdud sõidukist, mis toimetati Eestisse ATA märkmikuga nr xxx nende seitsme (7) kuu jooksul enne korduvat tollikontrolli või hiljem. Hendrik Indrek Saar samuti

kinnitas, et Chevrolet Express VIN-koodiga xxx toimetatud varuosad on konkreetsel antud sõiduki jaoks ja ei seletanud, kuidas on võimalik võtta avariilisest sõidukist (mille korpus on deformeerunud) täpsed mõõdud sõidukit remontimata. Samas on vähetõenäoline, et sõidukit Chevrolet Express VIN-koodiga xxx ei remondita kui sõidukiga kaasas on selle sõiduki uued varuosad.

Arvestades ülaltoodut

on üheselt tuvastatud, et Hendrik Indrek Saar esitas tollile valed andmed, et toimetada sõiduk Chevrolet Express VIN-koodiga xxx Eestisse maksuvabalt ATA märkmiku nr xxx alusel. Hendrik Indrek Saar kinnitas, et teadis, et nimetatud sõiduk

on ajutise sisseveo protseduuril ja ei taotlenud tollilt luba sõiduki osade demonteerimiseks, sest ei pidanud seda vajalikuks.

8

Kohus on seisukohal, et sõidukis Chevrolet Express rehvide vahetamine, sisevooderduse,

aknaklaaside ja istmete eemaldamine ei kuulu kasutamisest tingitud tavalise amortisatsiooni alla. Seega pani Hendrik Indrek Saar TS § 76 lg 1 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 1) vastava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 kohaselt, sest K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar teadis, et väikebussi Chevrolet

Express VIN- koodiga xxx kasutatakse Eestis muul eesmärgil, kui on märgitud ATA- märkmikus nr xxx ja ei taotlenud tollilt luba muude toimingute tegemiseks.

Hendrik Indrek Saar teadis, et tegelikult K.F juhatuse liige sõidukit Chevrolet Express ei esitata näitusel või messil ning K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar kasutas oma firma territooriumi ATA Märkmikuga

Eestisse vrolet Express rataste vahetamiseks, toodud avariilise sõiduki Che sisevooderduse, istmete ja klaaside eemaldamiseks sõidukist tolli loata. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud , et tollisoodustusega Eestisse toimetatud ja tollijärelevalve all oleva sõidukiga tolli loata toimingute tegemisega rikkus Hendrik Indrek Saar Istanbuli Konventsiooni Lisa A artikli 2 Ig-s 4, Lisa B.1 artikli 2 lg 1

p a), määruse nr 952/2013 artiklis 250 lg 2 des a) ja d) ja ATA märkmikus pnr US 3/1613269 märgitud ajutise impordi tingimusi ning määruse nr 952/2013 artikli 23 lg-tes 2 sätestatud nõudeid. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (KarS § 14 lg 2).Hendrik Indrek Saar on

K.F juhatuse liige ja pani eelkirjeldatud väärteo toime

juriidilise isiku huvides, kuna antud tegu on toimepandud firma juhatuse liikme poolt äriühingu majandustegevuse raames .

Hendrik Indrek Saar on eelkirjeldatud viisil käitudes pannud toime teo, mis vastas teo

toimepanemise ajal TS § 76 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisule, s.o tolli loata teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemine (rataste asendamine, sisevooderduse, istmete ja klaaside

eemaldamine) sõidukiga, mis on toimetatud Eestisse liiduvälisest riigist (Ameerika

Ühendriikidest) tollisoodustusega (maksuvabalt) ja on tollijärelevalve all, mille eest

karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Alates 01.07.2017 vastab antud tegu TS § 72 lg 1 väärteokoosseisule ja on jätkuvalt karistatav. TS

§ 76 lg 2 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 2) järgi on sama teo eest ettenähtud vastutus juriidilisele isikule (K.F-ile ) ja karistuseks on rahatrahv kuni 3200 eurot. K.F läbi oma juhatuse liikme Hendrik Indrek Saar on teadvalt teostanud tollikontrolli all oleva kaubaga (väikebuss Chevrolet Express VIN- koodiga xxx) ebaseaduslike toiminguid ja on pannud toime TS § 76 lg 2 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 2) sätestatud väärteo, mille eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS

§ 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kohus leiab, et tõendatud on Hendrik Indrek Saare poolt toime pandud õigusvasta e ja süüli n ne

tegu

väärteomenetluses tuvastamata ajal kuni26.04.2017 väärtegu, mille eest on ette nähtud vastutus TS §76 lg1 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 1) järgi uuduvad õigusvastasust välistavad

. P asjaolud. Hendrik Indrek Saar on teo toimepanemises süüdi (KarS § 32 lg 1), kuivõrd ta on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

9

Samuti tuleb lugeda tõendatuks, et K.F (registrikood xxx)

läbi koosseisupärase, oma juhatuse liikme Hendrik Indrek Saar'e on pannud toime õigusvastase ja süülise teo väärteomenetluses tuvastamata ajal kuni 26.04.2017 väärtegu,

mille eest on ette nähtud vastutus TS §76 lg 2 (alates 01.07.2017 TS § 72 lg 2) järgi.

Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K.F on

süüvõimeline äriregistris registreeritud juriidiline isik ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited, et menetlusalune isik ei rikkunud seadust ning ei teinud sõidukile ebaseaduslikke toiminguid teadlikult, mida eeldab TS § 76

koosseis, ei ole tõsiseltvõetavad. Menetlusalune isik ei eita, et toimus sõiduki osaline demonteerimine sõiduki mõõtmise eesmärgil. Nagu nähtub väärteomaterjalidest ning eelnevalt tuvastatu põhjal toodi sõiduk Eestisse näitustel ja messidel esitlemiseks, mitte sõiduki sisustuse eemaldamiseks. Kohus suhtub kriitiliselt mene - tlusaluse isiku väidetesse, et tema arvates sõi duki sisustuse osalise eemaldamise korral ei ole tegemist sõiduki remontimise või töötlemisega Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist menetlusaluse isiku poolt keelatud tegevusega , sest vastavalt Ajutise sisseveo konventsiooni (edaspidi Istanbuli konventsioon) artikkel 1 punkti (a)

kohaselt «ajutine sissevedu» tähendab tolliprotseduuri, mille alusel teatud kaupu (sealhulgas

transpordivahendeid) võib tolliterritooriumile sisse vedada impordimaksudest ja - vudest lõi vabastatuna teatud tingimustel, rakendamata majanduslikku laadi impordikeelde ega -piiranguid; sellised kaubad (sealhulgas transpordivahendid) peavad olema imporditud kindlal eesmärgil ja ette nähtud reeksportimiseks kindla ajavahemiku jooksul muutusteta kujul, välja arvatud nende kasutusest tingitud amortisatsioon. See tähendab, et isik, kes kasutab ajutise s sseveo protseduuri peab täitma kõik i konventsiooni

artikkel 1 punktis (a) sätestatud tingimused, aga mitte valikuliselt ühe nendest tingimustes t.

Vastuvaidlematult on tuvastatud, K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar toimetas ATA- Chevrolet Express Märkmikuga maksuvabalt avariilist väikebussi

Eestisse muul eesmärgil, kui näitusel või messil esitlemiseks, kuid varjas seda asjaolu ATA

märkmiku vormistamisel . Sellise käitumisega ta rikkus konventsiooni artikkel 1 punkti (a) sätestatud, sest ATA märkmiku taotlemisel märkis sõiduki toimetamise eesmärki „näitusel ja -

messil esitlemiseks", aga tegelikult toimetas sõiduki Eestisse mõõtude võtmiseks.

Kohus leiab, et Hendrik Indrek Saar ei esitanud tollile teavet selle kohta, et ta kasutab ATA- Märkmikuga toimetatud sõidukit mitte näitusel vaid sõiduki osaliseks ja ajutiseks Eestisse

demonteerimiseks mõõtude võtmisel ning sellest asjaolust tulenevalt tegi Toll otsuse

lubada kasutada ATA- märkmikut ja ajutise impordi protseduuri Hendrik Indrek Saare poolt esitatud valede andmete alusel.

Kuna xxx javiidud Toll peab tagama, et ATA märkmikuga nr toodud sõiduk oleks väl Eestist mitte ainult väliste tunnuste järgi samal kujul, vaid ka seda, et sõidukis ei oleks tehtud sisemisi muudatusi

, mida võidakse teha sõiduki demonteerimisel. Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 2 kohaselt taotluse alusel tehtud otsuse saaja teatab tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu. Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab täitma (Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 5). Seega pidi menetlusalune isik Hendrik Indrek Saar teatama tollile, et kavatseb demonteerida ATA- märkmiku alusel sisseveetud sõidukit mõõtude võtmiseks ja taotlema tollilt luba antud toimingute tegemiseks.Toll andis loa Hendrik Indrek Saarele (K.F juhatuse liikmele) ATA-märkmikuga toodud sõidukit näitusel või messil esitlemiseks, muuks tegevuseks toll luba ei andnud. Sõiduki sisustuse osaline ja ajutine demonteerimine on toimingud, millest tolli ei teavitatud ja millele toll luba ei andnud, seega antud tegevus on ebaseaduslik TS § 76 lg 1 mõistes.

10

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et TS sätete rikkumine nii Hendrik Indrek Saare kui juriidilise isiku K.F poolt on menetlusaluse isiku

süü e. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni alla keskmis

keskmisest t madalamana määras . Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid on tuvastanud karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg.1 s.o.omakasu. KarS § 58 p 1 sätestab omakasu mõista s.o. soov saada mistahes ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise näol. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole niivõrd oluline ning kohtu arvates ei mõjuta see süü suurust.

Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole Hendrik Indrek Saar ega ka K.F varem toime pannud tolliõigusaktides sätestatud eeskirjade rikkumisi ning sellest tulenevalt leiab kohus , et on võimalik mõlema menetlusaluse isiku karistusi kergendada ning mõista rahatrahvi tasumine osade kaupa. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud kergendavaid - asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd

ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates

vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1- -13, p 19).. Lisaks 52

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52- 13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse

ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohus leiab, et antud konkreetsel juhul saab mõista karistuse alla keskmist määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik