4-18-5069/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5069 (2302,18,010723) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Triinu Riigor Väärteoasi LS § ; §

227 lg 1

201 lg 2 Menetlusalune isik Z XXX .M, isikukood , elukoht xxxx,

Eesti kodakondsus, töökoht puudub kinni peetud 02.10.2018 kell 18:55 Kaitsjat istungile ei soovinud

Juhin

107 lg 1 p 1 kohus otsustas dudes VTMS §

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.M LS § 227 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel päeva karistuseks 15 (viisteist) aresti. 2. Politsei- Z - .M ile mõistetud arest kuulub kohesele ärakandmisele ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6/1, Talllinn) pärast Harju Maakohtu 04.10.2018 otsusega d aresti väärteoasjas nr 4 5070 mõistetu kandmiselt vabanemist. 3. lg 1 alusel KarS § 83 konfiskeerida väärteo toimepanemise vahend: .M-ile Z ootorsõiduk registreerimismärgiga kuuluv m xxxx xxxx, mis asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 26.10.2018.a.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse xxxx J M , koostas 02.10.2018.a väärteoprotokolli 20181002370101 selle kohta et .M Z juhtis 02.10.2018.a kell 18:53 Narva maanteel, Pirita tee ja J. Smuuli tee vahel mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust , kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem sõi ajal duki juhtimiselt kõrvaldatud. .M juhtis mootorsõiduk Z it kiirusega 67 km/h +/-

5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h, seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h. LS § 90 lg 1 p 1, Oma tegevusega rikkus .M Z

3 ja LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 2).

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp edastas kohtule arutamiseks .M väärteoasja. Z

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et .M süü on tõendamist leidnud. Z

LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: 1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; 3) kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse § le 91. LS § 91 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on - liiklusjärelevalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. LS § 93 lg 2 p 3 kohaselt mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised: 3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat [---]. LS § 15 lg 1 p 2 alusel suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. LS § 227 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Tunnistaja xxxx S T ütlustega on tõendamist leidnud, et .M Z juhtis 02.10.2018.a kell 18:53 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 67 km/h +/-

5 km/h (tl 4). 02.10.2018.a otsusega kõrvaldati .M sõiduki juhtimiselt Z LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kate rsõiduki juhtimisõigus (tl 5 gooria mooto ). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et .M on B Z -kategooria auto juhtimisõigus ära võetud alates 12.09.2018.a kuni 11.12.2018.a (tl 14). Suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitab 02.10.2018. a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt menetlusalune isik möödus patrullsõidukist ja kiirendas, pärast mida möödus ka veoautost. Protokolli järgi tuvastati menetlusaluse isiku mootorsõiduki sõidukiiruseks 67 km/h +/- 5 km/h (tl 6

). Z.M peeti 02.10.2018 kell 18:55 kinni (tl 11).

Z Z .M tunnistas väärteo toimepanemist. .M sõnade kohaselt läks ta autorooli, kuna ta on pikaaegne sõltlane ja seetõttu ei ole tema peaga kõik korras. Ütluste järgi saab menetlusalune isik aru, mis ta teeb, ta tahtis surnuaeda minna ning edaspidi hakkab ta ühistransporti kasutama. Menetlusalune isik tunnistab, et ta teadis, et ta ei tohi rooli istuda (tl ).

Z.M teo toime kavatsetult pani

– ta teadis, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata ilma juh

seadis eesmärgiks timisõiguseta sõiduki juhtimise. Lubatud sõidukiiruse ületamise pani toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb .M tegu kvalifitseerida LS § 201 lg 2 ja LS § Z

227 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus L

S § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest saab .M Z süüd lugeda keskmisest suuremaks. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud LS § 227 lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine), LS § 223 lg 1 (mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus tekitamine LS § 236 lg 1 ) ja (liiklusõnnetusest mitteteatamine) järgi

(tl 16). Lisaks pani .M Z 30.09.2018.a toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo, mille eest kohus karistas teda arestiga 4 päeva. Kuna menetlusalusel isikul on varasemalt karistusena määratud rahatrahvid tasumata ja isik on käesoleval hetkel töötu, siis ei ole rahatrahv .M ile kohane Z - karistuse liik. Kohus leiab, et rahatrahv ei mõjuta .M õiguskuulekalt käituma, Z rahatrahve ta lihtsalt ei tasu ja jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga. Karistus kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Üld ja eripreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et .M süü suurusele Z - vastav karistus on 15 (viisteist

) päeva aresti.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule lisaks vara konfiskeerimise taotluse (tl 22). KarS § 83 1g

1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimpanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanik on Z.M (tl 15). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on sõiduki omanik ka tema abikaasa (tl 21). Kohus selgitab, et kohtul on õigus konfiskeerida ka ühisomandis olev mootorsõiduk. Kui konfiskeerimisotsustus tehakse vaid ühe või mõne ühisomaniku suhtes, muutub riik eseme üheks ühisomanikuks, st lg 1 ls 1 alusel tekib riigi ja konfiskeerimisotsustusest hõlmamata omaniku ühisomand (riik astub õigussuhtesse konfiskeerimisotsustuse aadressaadiks olnud ühisomaniku asemel). Kuna ühisomand kuulub isikutele kindlaksmääramata osades (AÕS § 70 lg 4), pole ka riigi osa asjas kindlaks määratud. Olles saanud konfiskeerimisega mingi eseme ühisomanikuks, peab riik saavutama teise ühisomanikuga eseme edasise saatuse osas kokkuleppe või kui see ei õnnestu, nõudma tsiviilkohtumenetluses ühisvara jagamist.1 Seega ei takista ühisomand konfiskeerimisotsustuse tegemist.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne.

Tallinn: Juura 2015, lk 270 p 7.5, lk 308-309 p 2.3.

Vara konfiskeerimise taotluse esemeks oleva mootorsõiduki näol on tegemist enamohtliku väärteo toimepanemise vahendiga, millega Z.M on toime pannud mitmeid väärtegusid. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3 s 23 öelnud järgmist: -1-1-37-07 p- Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena)

pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Z.M poolt pidev liiklusnõuete eiramine ja uute väärtegude toimepanemine näitab isiku suhtumist õiguskorda tervikuna. Varasemad karistused juhtimisõiguse , sealhulgas äravõtmine ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma ning ätkab lühikeste

isik j ajavahemikega Selline isik on liikluses ohtlik, uute väärtegude toimepanemist. tema järgmine rikkumine võib panna ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu.

Eelneva tõttu konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 alusel väärteo toimepanemise vahendi, Z.M-ile xxxx xxxx. kuuluva mootorsõiduk registreerimismärgiga

Anne Rebane Kohtunik ( ) allkirjastatud digitaalselt