1-18-8182/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-8182

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2018 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-8182 (18231601175)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Ines

Üprus

Kriminaalasi Z.F süüdistatuna KarS § järgi 199 lg 2 p 9 kokkuleppemenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav

Z.F – isikukood XXX, elukoht

xxxx, kodakondsus, haridus, Venemaa Föderatsiooni kõrg emakeel vene keel, pensionär, varem väärteokorras karistatud, kriminaalkorras karistamata

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada järgi ja mõista karistuseks Z.F KarS § 199 lg 2 p 9 vangistus 4 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.F ei pane 1-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 Z.F-ilt

kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 375 eurot.

Kohustada Z.F 12 kuu jooksul tasuma väljamõistetud sundraha kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 31,25 eurot.

Väljamõistetud s kuu jooksul käesoleva undraha tasuda igakuiste maksetena 12

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Z.F, kriminaalasi

1-18-8182, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 60 eurot jätta riigi kanda.

Asitõend – jätta k

- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - CD riminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud süüdistus

Z.F’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 21.10.2017 ja 10.07.2017 toime pandud varguste eest, uuesti 10.06.2018,

ajavahemikul kell 18:57 - 19:01 võttis, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas Viru keskuses asuvas „Apotheka“ kaupluses A D kuuluva vara ja nimelt sinakat värvi mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 edge, IMEI-koodiga

xxxx eurot, , väärtusega 320 eurot, millise ümber oli kuldset värvi kaaned, väärtusega 50 tekitades eeltooduga A D varalist kahju kogusummas 370 eurot.

Z.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud Z.F 08.10.2018.a

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnis Z.F tamist ja karistamist KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 199 lg 2 p 9 vangistusega 4 (neli)

kuud, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1/ühe/aasta 6/kuue/kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - - CD plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures - juurde. jätta kriminaalasja materjalide

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesoleval juhul on süüdistatavaks pensionär, kes elatub vaid

riigi poolt

makstavast pensionist, mistõttu tema varalist seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid

arvestades ei ole põhjendatud menetluskulude ja sundraha täies ulatuses välja mõistmine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 180 lg 3 kohaselt sundraha 375 eurot. ja §

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS 180 § lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude a

jatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsuse 12 kuuni alates ga menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik