1-06-3862/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-3862

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoobril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-06-3862 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kinnipeetav K.V isikukood: xxx, elukoht: xxx Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Vabastada K.V, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja

03.04.2006. a

otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.V täitma katseaja jooksu l KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata K.V-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

- alluda alkoholivastasele ravile, milleks ta on nõusoleku andnud.

Määrata K.V

katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Margit Paju järelevalve alla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule arvates 28.10.2009. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

K.V tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 03.04.2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitaristuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.08.2005.a Põlva Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 11 kuud 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K.V eelvangistuses viibitud aeg 05.-07.10.2005.a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmine algas 17.02.2009.a ja lõppeb 10.06.2010.a.

Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 11.10.2009.a, elektroonilise valve alla 16.08.2009.a.

K.V on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 24.03.1997.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 1 tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) 21.06.2001.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 alusel rahatrahviga 3710 krooni, trahv tasutud; 3) 23.04.2002.a Võru Maakohtu otsusega KrK § 17 lg 6 – 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi 4 kuulise vabadusekaotusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 01.08.2003.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,3-17 lg 6 alusel rahatrahviga 70 päevamäära e. 3500 krooni, - trahv tasutud;

5) 24.08.2005.a Põlva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.V distsiplinaarkorras karistatud kokku

3-l korral, viimati 19.08.2009.a. Vabanemise korral soovib elama asuda elukaaslase ja lapse juurde endises elukohas Põlvas. Enne vangistust töötas Soomes ehitusel, pool aastat enne vangistust oli töötuna Tööturuametis arvel. Vabanedes väidetavalt võimalus asuda tööle tõstukijuhina sugulase ettevõttes OÜ Ikoberg (lisatud garantiikiri 23.07.2009). Enda sõnul on tasumata rahalisi nõudeid u 60 000 krooni. Omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi ning on tarvitanud ka narkootikume, teda on kahel korral karistatud narkootikumide ja psühhotroopsete ainete seaduse järgi. Kinnipeetaval on diagnoositud psüühikahäire, mille tõttu on määratud 80% töövõimekaotus. Kinnipeetav on impulsiivne ja käitub tagajärgedega mittearvestavalt. Tulenevat riskihindamisest ei ole isik individuaalselt ohtlik, samas on sõprade poolt tugevasti mõjutatav.

Kriminaalhooldusametnik toetab K.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabaduses plaanib kinnipeetav elama asuda x, kus pere omab 3-toalist korterit. Võimalus tööle asuda tõstukijuhina, vastav garantiikiri on esitatud Tartu Vanglale. Kinnipeetava käitumist on tugevasti mõjutanud alkoholi liigtarvitamine. Enda sõnul on K.V mõistnud alkoholi negatiivset mõju ja tahab jätkata karskena ja õiguskuulekana. Varasemad kriminaalhooldused on olnud edutud, kinnipeetav jätkas seadusevastast käitumist. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on endine kuritegelik eluviis, alkoholi tarvitamine, mõjutatavus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele annaks võimaluse kinnipeetavale tõestada oma tahet ja suutlikkust elada seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

K.V seletas kohtuistungil, et tal olid vabaduses tõsised alkoholiprobleemid. Ta oli haiglas ravil maksahaiguse ja hepatiidiga, samuti alustas vabaduses alkoholiravi. Alkoholiravi on ta nõus vabaduses jätkama ja võtma vastava kohustuse kontrollkohustuseks. Ta on vanglas järele mõelnud ja saab aru oma senise eluviisi vigadest. Töö on olemas tõstukijuhina ja saab asuda tööle hiljemalt kuu aja jooksul.

Prokurör leiab, et K.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik, kuna kriminaalhooldaja toetab resotsialiseerumiseks vajalikke tegevusi.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et K.V tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud pool karistusajast. KarS § 76 lg. 1 p. 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla eluja töökoha olemasolu, töötahe ja oskused, lähedastest isikutest koosnev toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka karistuse kandmise ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud. Need asjaolud annavad alust järeldada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemine sõltub K.V-st endast.

K.V on tunnistanud enda alkoholiprobleemi, sellega tegelenud ja nõus jätkama alkoholivastast ravi. Ta on selleks andnud nõusoleku ja valmis võtma vastava kontrollkohustuse. Kriminaalhooldaja järelevalve all alkoholivastasele ravile allumine toetab kinnipeetava resotsialiseerumist. Probleemi tõsidust arvestades on käitumiskontroll lähedasi isikuid toetav tegevus. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis KarS § 76 sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. K.V on valmis koostööks kriminaalhooldusel.

Ene Muts täitmiskohtunik