Legislator Case Law & Legislation
2-18-12884/9 AI generated

2-18-12884/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-18-12884/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

Legislator headnote

AI generated

2-18-12884/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12884

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse, intressi

ja

viivise

ning

võla

sissenõudmiskulude

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1950,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Rävala

Õigusbüroo

OÜ,

registrikood

14042462, asukoht Rävala pst 8,10143 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post e-

post info@ravalaburoo.ee

Kostja Raimond Madsen, isikukood *, elukoht *,

viibimiskoht käesoleval ajal *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu

tarbijakrediidilepingust

tuleneva

võlgnevuse,

intressi

ja

viivise

ning

võla

sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Raimond Madsen hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr * alusel (nõue on 19.10.2017. a loovutatud Rävala Õigusbüroo OÜ-le):

2.1. põhivõlgnevus summas 900 (üheksasada) eurot;

2.2. intress summas 34,11 (kolmkümmend neli eurot 11 senti);

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 29.08.2018. a (k.a) seisuga summas 100,60

(ükssada eurot 60 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses

ettenähtud määras.

2.4. viivis põhivõlgnevuselt (29.08.2018. a seisuga 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates

30.08.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui välja mõistetud põhivõlgnevus;

2.5. võla sissenõudmise kulud summas 35 (kolmkümmend viis) eurot.

3. Väljamõistetud summad tasuda kostjal Raimond Madsen hageja Rävala

Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr * *.

4. Jätta rahuldamata hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi kostja Raimond Madsen'i

vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 471,58 eurot ja jooksva viivise

nõudes alates 30.08.2018. a lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 69,40% ulatuses kostja Raimond Madsen'i kanda ja 30,60%

ulatuses hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Välja mõista kostjalt Raimond Madsen hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 322,71 (kolmsada kakskümmend kaks eurot 71 senti)

eurot.

3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue

29.08.2018. a esitas hageja Rävala Õigusbüroo OÜ lepingulise esindaja vahendusel

hagiavalduse kostja Raimond Madsen'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot,

intressi nõudes summas 34,11 eurot, viivise nõudes summas 572,18 eurot (29.08.2018. a

seisuga), jooksva viivise nõudes alates 30.08.2018. a kuni põhinõude summas 900 eurot

täitmiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas

35 eurot. Nõude aluseks on Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a

sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, millega anti kostjale laenu summas 900 eurot tagastamise

tähtajaga 06.04.2017. a (laenuperiood 1 kuu). Express Credit AS loovutas 19.10.2017. a nõude

kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud

menetluskulud, s.o riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225 eurot ning

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.2018. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos

menetlusse võtmisega määrusega kostja kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.09.2018.

a /tlk 51/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 42-45/, mistõttu kostja

kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 09.10.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku

vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS §

407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud

laenulepingu /tlk 12-13/. Kohus leiab, et Express Credit AS on sõlminud kostjaga lepingu oma

majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja

oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku

puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning tegemist on

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik

määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.4.

Hagiavalduses /tlk 6-10/ nõuab hageja kostjalt 29.08.2018. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas (0,13% päevas) s.o

572,18 eurot ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 30.08.2018. a kuni

põhivõlgnevuse summas 900 eurot tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.

Laenulepingu põhitingimustest /tlk 12/ nähtuvalt oli poolte vahel kokku lepitud viivise määr

0,13% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise aastamäär on 45,5%.

3.5.

Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 45,5% tasumata

summalt aastas /tlk 8/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega

enam kui viis korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud

viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal (07.04.2017-29.08.2018. a) olnud 8,0% aastas.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda

viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist

võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja

jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,13% päevas e 45,5% aastas)

lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

Kuivõrd esialgse võlausaldaja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on

tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: hageja taotletud summalt

900 eurot /tlk 8/ alates tasumata graafikujärgsele maksele järgnevast päevast, s.o 07.04.2017. a

kuni 29.08.2018 (k.a) summas 100,60 eurot ning jooksva viivise nõuet alates 30.08.2018. a

tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas

ulatuses kui põhinõue.

3.6.

Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

471,58 eurot (572,18-100,60) ja jooksva viivise nõude alates 30.08.2018. a tasumata

põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.

3.7.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot, intressi nõudes summas 34,11 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes summas 100,60 eurot, jooksva viivise nõudes alates 30.08.2018. a

tasumata põhivõlgnevuselt (29.08.2018. a seisuga 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui välja mõistetud põhivõlgnevus ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 35 eurot.

3.8.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4.1.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja hageja

õigusabikulud summas 240 eurot, kokku 465 eurot.

4.2.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(1541,29 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1069,71 eurot, s.o põhinõude summas 900

eurot, intressi nõude 34,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 100,60 eurot

ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot) 69,40% ulatuses kostja ja 30,60% ulatuses

hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

322,71 eurot (465 eurot * 69,40%).

4.3.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik