2-18-12884/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu
Legislator headnote
AI generated2-18-12884/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: a sõlmitud tarbijakrediidilepingu
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-12884
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu
tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse, intressi
ja
viivise
ning
võla
sissenõudmiskulude
väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1950,79 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
Rävala
Õigusbüroo
OÜ,
registrikood
14042462, asukoht Rävala pst 8,10143 Tallinn
Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, e-post e-
post info@ravalaburoo.ee
Kostja Raimond Madsen, isikukood *, elukoht *,
viibimiskoht käesoleval ajal *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Raimond Madsen'i vastu
tarbijakrediidilepingust
tuleneva
võlgnevuse,
intressi
ja
viivise
ning
võla
sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.
2. Välja mõista kostjalt Raimond Madsen hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks
Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu
nr * alusel (nõue on 19.10.2017. a loovutatud Rävala Õigusbüroo OÜ-le):
2.1. põhivõlgnevus summas 900 (üheksasada) eurot;
2.2. intress summas 34,11 (kolmkümmend neli eurot 11 senti);
2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 29.08.2018. a (k.a) seisuga summas 100,60
(ükssada eurot 60 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses
ettenähtud määras.
2.4. viivis põhivõlgnevuselt (29.08.2018. a seisuga 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113
lõige
teises
lauses
ettenähtud
ulatuses
(s.o
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga
aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates
30.08.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses
kui välja mõistetud põhivõlgnevus;
2.5. võla sissenõudmise kulud summas 35 (kolmkümmend viis) eurot.
3. Väljamõistetud summad tasuda kostjal Raimond Madsen hageja Rävala
Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr * *.
4. Jätta rahuldamata hageja Rävala Õigusbüroo OÜ hagi kostja Raimond Madsen'i
vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 471,58 eurot ja jooksva viivise
nõudes alates 30.08.2018. a lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1. Menetluskulud jätta 69,40% ulatuses kostja Raimond Madsen'i kanda ja 30,60%
ulatuses hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
2. Välja mõista kostjalt Raimond Madsen hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks hageja
põhjendatud menetluskulud summas 322,71 (kolmsada kakskümmend kaks eurot 71 senti)
eurot.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja
menetlemisega menetluskulusid kandnud.
Edasikaebamise kord
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi
kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja
võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei
ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik
(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade
ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).
Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele
SEB
Pank
–
a/a
EE571010220229377229;
Swedbank
–
a/a
EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse
selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS § 187 lg 6).
1. Hageja nõue
29.08.2018. a esitas hageja Rävala Õigusbüroo OÜ lepingulise esindaja vahendusel
hagiavalduse kostja Raimond Madsen'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot,
intressi nõudes summas 34,11 eurot, viivise nõudes summas 572,18 eurot (29.08.2018. a
seisuga), jooksva viivise nõudes alates 30.08.2018. a kuni põhinõude summas 900 eurot
täitmiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas
35 eurot. Nõude aluseks on Express Credit AS ja Raimond Madsen'i vahel 06.03.2017. a
sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, millega anti kostjale laenu summas 900 eurot tagastamise
tähtajaga 06.04.2017. a (laenuperiood 1 kuu). Express Credit AS loovutas 19.10.2017. a nõude
kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud
menetluskulud, s.o riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225 eurot ning
viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
2. Kostja vastuväited
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.2018. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos
menetlusse võtmisega määrusega kostja kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.09.2018.
a /tlk 51/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 42-45/, mistõttu kostja
kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 09.10.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku
vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS §
407 lg 1 alusel.
3. Kohtuotsuse põhjendused
3.1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.
TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid
hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.
Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud
laenulepingu /tlk 12-13/. Kohus leiab, et Express Credit AS on sõlminud kostjaga lepingu oma
majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja
oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku
puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning tegemist on
tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 lg 1 tähenduses.
Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel
kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik
määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates
eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga
sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset
viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär
kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata
tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või
leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja
võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.4.
Hagiavalduses /tlk 6-10/ nõuab hageja kostjalt 29.08.2018. a seisuga sissenõutavaks
muutunud viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas (0,13% päevas) s.o
572,18 eurot ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 30.08.2018. a kuni
põhivõlgnevuse summas 900 eurot tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.
Laenulepingu põhitingimustest /tlk 12/ nähtuvalt oli poolte vahel kokku lepitud viivise määr
0,13% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise aastamäär on 45,5%.
3.5.
Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 45,5% tasumata
summalt aastas /tlk 8/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega
enam kui viis korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud
viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal (07.04.2017-29.08.2018. a) olnud 8,0% aastas.
Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda
viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist
võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja
jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,13% päevas e 45,5% aastas)
lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal
õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.
Kuivõrd esialgse võlausaldaja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on
tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).
VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas.
VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,
on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: hageja taotletud summalt
900 eurot /tlk 8/ alates tasumata graafikujärgsele maksele järgnevast päevast, s.o 07.04.2017. a
kuni 29.08.2018 (k.a) summas 100,60 eurot ning jooksva viivise nõuet alates 30.08.2018. a
tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o
Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär
enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,
kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas
ulatuses kui põhinõue.
3.6.
Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas
471,58 eurot (572,18-100,60) ja jooksva viivise nõude alates 30.08.2018. a tasumata
põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras, s.o 45,5% aastas.
3.7.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu
põhivõlgnevuse nõudes summas 900 eurot, intressi nõudes summas 34,11 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise nõudes summas 100,60 eurot, jooksva viivise nõudes alates 30.08.2018. a
tasumata põhivõlgnevuselt (29.08.2018. a seisuga 900 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1
teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses
kui välja mõistetud põhivõlgnevus ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 35 eurot.
3.8.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.
Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja hageja
õigusabikulud summas 240 eurot, kokku 465 eurot.
4.2.
TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest
(1541,29 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1069,71 eurot, s.o põhinõude summas 900
eurot, intressi nõude 34,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 100,60 eurot
ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot) 69,40% ulatuses kostja ja 30,60% ulatuses
hageja kanda.
Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas
322,71 eurot (465 eurot * 69,40%).
4.3.
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et
kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik