2-18-13722/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHARJU MAAKOHUS
Legislator headnote
AI generated2-18-13722/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: HARJU MAAKOHUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
HARJU MAAKOHUS
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, kell 16:00 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13722 Tsiviilasi P H avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad; ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik P H (xxx, xxx, tel xxx, e-post xxx ); ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (pankrotihalduri tunnistus nr 78, Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: andres@pankrotihaldur.ee).
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja P H (xxx) pankrot. 2. Nimetada pankrotihalduriks Andres Hermet (pankrotihalduri tunnistus nr 78, Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: andres@pankrotihaldur.ee). 3. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ajutise halduri tasuks 720,00 eurot (lisandub käibemaks144,00) ja hüvitatavateks kuludeks 60 eurot (sealhulgas käibemaks). 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada pankrotivara puudumise tõttu käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud tasu ja hüvitatavad kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale), riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood xxx, a/a XXX). Ülejäänud ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõista välja võlgnikult. 5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
6. Võlgnikul ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), saali nr 4020, 31.10.2018, kell 11:00. 7. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn), saali nr 4020, 31.10.2018, kell 11:00. 8. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. 10. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. 11. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. 12. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 13. Käesolev määrus saata võlgnikule, ajutisele haldurile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
P H on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 17. septembri 2018 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlgnikule on aruanne kätte toimetatud, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole.
AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED
Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksuja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle
2-18-13722
3(5) kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline.
Võlgniku vara ja kohustused
Ajutise halduri hinnangul puudub P Hal vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku arveldusarvetel oli seisuga 21.09.2018.a. rahalisi vahendeid 0,44 eurot. Võlgniku sissetulekuteks peale töötasu (530,00 eurot) on veel laekuvad sotsiaaltoetused (k.a. lastele) kokku summas 180,02 eurot, pension summas 287,58 eurot, peretoetus summas 110,00 eurot ja ebaregulaarselt laekuv elatis (sissenõudjateks täitemenetluses on võlgniku lapsed). Nimetatud sissetulekutest üldjuhul kinnipidamisi teostada ei saa.
Ajutise halduri hinnangul võlgnikul realiseeritav vara puudub.
Esialgsetel andmetel on P Hal menetluse algatamise seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 13 646,13 eurot.
Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja sissenõutavaks muutunud kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid ja sissetulekuid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus oluliselt paraneda. Seega leiab ajutine haldur, et võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning ajutisele haldurile kättesaadavate registrite andmetel on võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu.
Võlgnik on oma maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks toonud asjaolu, et võlgnik ei ole suutnud hinnata oma majanduslikke oskusi ja võimalusi kohustusi täita.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ilmselt juba aastaid tagasi. Võlgnik on läbi aastate (vähemalt aastast 2014 alates) võtnud erinevatelt kiirlaenupakkujatelt stabiilselt krediiti, tasudes muuhulgas ka uue võetava laenuga vanu võlgnevusi ja seda ajal, kui võlgnikul oli stabiilne sissetulek. Viimati on võlgnik laenu võtnud veel käesoleva aasta juunikuus. Võlgnik on ilmselgelt elanud üle oma võimete. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku liiga kergekäeline kohustuste võtmine ja ebapädev maksevõime hindamine.
Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
PankrS § 110-114 tulenevaid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole.
Ajutise halduri tasu taotlus
Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7,5 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h halduri toimiku koostamine, järelepäringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, teabenõude koostamine ja kättetoimetamine võlgnikule,
järelepäringute vastuste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja bürooning sidekuludest.
Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet´ile ajutise halduri tasuks tasuks 720 eurot (lisandub käibemaks 144) ja hüvitatavateks kuludeks 60 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood xxx, a/a XXX). Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara sisuliselt puudub, kuid kohustusi on vähemalt summas 13 646,13 eurot, mistõttu kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud.
Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
2-18-13722
5(5) Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud.
PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest.
Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn), saalis nr 4020, 31.10.2018, kell 11:00.
PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), saali nr 4020, 31.10.2018, kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik