1-17-4171/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

15. oktoober 2018

Kohtuasja number

1-17-4171

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Severin Oja (isikukood 39103056524) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 5. septembri 2018. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Severin Oja kaitsja advokaat Marit Seesmaa

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ken Kiudorf

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 5. septembri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Severin Ojale

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Severin Ojalt Eesti Vabariigi

kasuks välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 26. septembri 2017. a otsusega tunnistati Severin Oja (endine Marinitšev)

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 ja § 4231 järgi ning talle mõisteti

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti

S. Ojale liitkaristus, suurendades Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017. a otsusega mõistetud

karistust osaliselt, 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Sellest karistusest arvestati maha

osaliselt kantud vangistus 2 kuud 12 päeva (tehtud üldkasulik töö 72 tundi) ja loeti

liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. S. Oja tunnistati KarS § 4231 järgi süüdi

ka 3. märtsil, 14. aprillil ja 6. juulil 2017. a toime pandud tegudes, samuti tunnistati ta süüdi

2(4)

KarS § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja S. Oja kandmisele kuuluvaks

vangistuseks saadi 1 aasta 5 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust

Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa

1 aasta 5 kuu 15 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti S. Ojale 2 aastat 11 kuud 12 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti S. Oja vangistuse kandmise aja alguseks

6. juuli 2017. Karistusaeg lõpeb 18. juunil 2020.

2. 24. juulil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Oja tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Vangla ega prokuratuur S. Oja ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

3. Tartu Maakohus jättis 5. septembri 2018. a määrusega S. Oja karistuse kandmiselt

vabastamata.

Maakohus hindas positiivseks, et S. Oja hakkab elama abikaasaga ja ta saab minna tööle.

Kohus märkis aga sedagi, et perekond ja tööl käimine ei ole varem S. Oja kuritegelikku

käitumist ära hoidnud. Süüdimõistetu kasuks räägib ka see, et ta on vanglas osalenud

sotsiaalprogrammis. Samas on aga kaheldav, kas S. Oja võttis programmist õppust, kuna

kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt ei taha ta alkoholist täielikult loobuda. Lisaks

kõnelevad S. Oja vabastamise vastu järgmised asjaolud. Ta on sooritanud väga palju

kuritegusid ja olnud korduvalt vanglas. Juba seetõttu on tõenäoline, et S. Oja paneb

kuritegusid toime ka edaspidi. Varasemad karistused, sealhulgas vangistused ei ole

süüdimõistetut õiguskuulekale teele suunanud. Tema kuritegudes on suurt rolli mänginud

alkohol. S. Oja väitis kohtule, et enam ta alkoholi ei tarvita. On väheusutav, et süüdimõistetu

seda lubadust täidab. Kinnipeetava iseloomustusest selguvalt andis S. Oja vanglaametnikule

mõista, et ta ei kavatse alkoholi tarvitamist täielikult maha jätta. Kui tal alkoholist

loobumise plaan aga siiski on, on ikkagi väga tõenäoline, et ta ei suuda seda kavatsust ellu

viia. Nimelt on S. Oja alkoholi tarvitanud pikka aega ja seetõttu on loobumine äärmiselt

raske. Lisaks on tema iseloomustuses märgitud, et S. Oja kognitiivsed võimed on

tagasihoidlikud ja seetõttu on tal keeruline püstitatud eesmärke ellu viia, sealhulgas alkoholi

tarvitamisest hoiduda. Lisaks kätkeb märkimisväärset uute kuritegude riski S. Oja

impulsiivsus. Süüdimõistetu ei suuda kuigivõrd oma emotsioone kontrollida ja tihtipeale on

see suutmatus viinud kuritegude toimepanemiseni. Nii võib juhtuda ka tulevikus. Seda

tõenäosust suurendab S. Oja madal intellekt. Et need riskid võivad realiseeruda ka edaspidi,

kinnitab vanglast saadetud info, mille kohaselt ähvardas S. Oja vanglast tehtud

telefonikõnes oma venna naabrit. Kohtistungil väitis süüdimõistetu, et ähvardamist ei olnud,

vaid ta palus, et venna naaber oma käitumist muudaks. Ainuüksi see, et S. Oja üritab vanglas

olles n-ö kohtunikku mängida, on tema eelnevat elukäiku silmas pidades väga alarmeeriv.

Kui süüdimõistetu teeks midagi sellist vabaduses vahetu suhtluse käigus, oleks vägagi

tõenäoline, et niisugune „palumine“ päädiks vägivalla kasutamisega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Oja kaitsja advokaat Marit

Seesmaa, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega S. Oja

vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta elektroonilisele valvele.

5. Kaitsja leiab, et asja arutamisel ei lähtunud maakohus ausa ja õiglase kohtupidamise

põhimõttest. Nimelt ei avaldanud kohus prokuröri kirjalikku arvamust tervikuna, vaid teatas

üksnes lakooniliselt, et prokuratuur ei nõustu S. Oja vangistusest vabastamisega.

Süüdimõistetule ja kaitsjale ei ole teada, millistele argumentidele prokurör tugines.

3(4)

6. Kaitsja on ka seisukohal, et maakohus pööras tähelepanu ainult S. Ojat negatiivselt

iseloomustavatele faktidele. Positiivsena tuleks arvestada, et S. Oja on praeguse karistuse

kandmisse suhtunud täie tõsidusega. Vangistuse jooksul ei ole tal olnud ühtegi

distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning täitnud

viha kontrollimise teemalise töövihiku. 29. novembril 2017 alustas S. Oja õpinguid Tartu

Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kooli hinnangul on kinnipeetava käitumine viisakas ning

suhtumine nii õpetajatesse kui klassikaaslastesse on õppeolukorda sobiv. S. Oja soov jätkata

õpinguid näitab üheselt, et ta on otsustanud pöörata oma elus uue lehekülje. Seda

kummastavamad on kohtu märkused kinnipeetava madala intellekti kohta. Positiivne on

seegi, et S. Ojal on vabanemisel võimalus asuda tööle. Töökoht tagab süüdimõistetule

alalise sissetuleku ning aitab ära hoida kuritegude toimepanemist. Ka on kinnipeetav

karistuse kandmise ajal abiellunud. Abikaasal on eelnevast kooselust kolm last, kelle suhtes

S. Oja täidab isakohustusi. Kinnipeetav on võtnud abikaasa perekonnanime, kuna soovib

vabanedes lapsed lapsendada. S. Oja on juba astunud samme ka ühise kodu ostmiseks.

7. Kaitsja märgib, et S. Oja ei ole nõus kohtu seisukohaga, nagu näitaks uute kuritegude

toimepanemise riski tema vanglast tehtud kõne venna naabrile. Kinnipeetav selgitas kohtus,

et ta ei ähvardanud naabrit, vaid üksnes palus tollel venna kiusamine lõpetada. Samuti ei

nõustu süüdimõistetu maakohtu järeldusega, et ta võib vabaduses hakata alkoholi tarvitama.

S. Oja on nõus minema alkoholismivastasele ravile, kui kohus teda selleks kohustab.

Kinnipeetav ise on aga veendunud, et ta alkoholi ei tarvitaks, kuna ta ei ole juba

14 kuud seda teha saanud ning vajadust ta selle järgi ei tunne. Süüdimõistetu ei ole

vanglaametnikule väitnud, et ta ei kavatse alkoholi tarvitamisest loobuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku

otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele,

mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse

sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge

materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud

kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Vastupidi, esimese astme

kohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi vaadelnud

kogumis ning kohtumääruse põhistused on vastuoludeta ja veenvad.

9. S. Oja on kriminaalkorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi on viis) ja ta kannab juba

kolmandat vanglakaristust. Varasemad karistused ja karistushirm tema kuritegudele piiri

pannud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juba süüdimõistetu kuritegelik

minevik annab aluse jaatamaks suurt tõenäosust, et ta võib kuritegusid toime panna ka

edaspidi. Puudub põhjus uskuda, et praegune vangistus oleks olnud eelneva kahega

võrreldes oluliselt mõjusam ja S. Oja oleks (juba rohkem kui poolteist aastat enne

karistusaja lõppu) muutunud õiguskuulekaks.

10. S. Oja kuritegude soodusteguriteks on olnud alkoholi tarvitamine, kehv probleemide

lahendamise oskus ja impulsiivsus. Nimetatud riskitegurid ei ole praeguseks piisavalt

maandatud. S. Oja on kindel, et ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda, kui kohus talle

sellise kohustuse paneb. Ringkonnakohus ei ole nii optimistlik. Isegi juhul, kui

süüdimõistetu lubadus elada alkoholivaba elu on antud siiralt, tuleb arvestada, et

4(4)

iseloomustuse kohaselt hakkas S. Oja alkoholi tarvitama juba 13-aastaselt. Kuigi

süüdimõistetu on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, ei ole ta varem olnud

motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega on kaheldav, kas S. Oja vabaduses oma

lubadusele kindlaks jääb. Vangistuses läbis süüdimõistetu küll sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“, kuid selle mõju ei saa üle hinnata. Samuti ei ole kohtukolleegium

veendunud, et tulemuslikud oleksid olnud süüdimõistetu kuritegeliku käitumise

maandamiseks läbi viidud teised tegevused, s.o 19. juunil 2018 toimunud vestlus suhetest

ja elustiilist kuritegude kontekstis ning viha kontrollimise teemalise töövihiku täitmine.

Konfliktsituatsioonides võib S. Oja endiselt käituda impulsiivselt ja läbimõtlematult.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt käsitles maakohus tõendeid

ühekülgselt. Esimese astme kohus märkis ära asjaolud, mis määruskaebuse esitaja

hinnangul on positiivsed, s.o vangistuse ajal abiellumise, perekonnaga seotud plaanid,

võimaluse asuda tööle ning vangistuses sotsiaalprogrammi läbimise ja töövihiku täitmise.

Kohus põhjendas veenvalt aga ka seda, miks need asjaolud ei vähenda S. Oja

retsidiivsusriski piisaval määral. Käesoleva määruse eelmises punktis leidis ka

ringkonnakohus, et programmis „Eluviisitreening“ osalemine ning vihajuhtimise-teemalise

töövihiku täitmine ei loo kindlustunnet, et S. Oja käitumine on muutunud. Sarnaselt

maakohtuga ei omista ringkonnakohus erilist tähendust ka süüdimõistetu võimalusele elada

koos perekonnaga ja töötada. Pani ju S. Oja kuritegusid toime elades sama perekonna keskel

ja käies ka tööl. Ka vangistuses õppima asumine ei ole näitaja, mis lubaks järeldada, et

süüdimõistetu kuriteod ei kordu.

12. S. Oja vanglas tehtud telefonikõne kohta ei pea kolleegium vajalikuks seisukohta võtta.

Kinnipeetava vangistusest vabastamine ei ole võimalik ka juhul, kui uskuda tema väidet, et

kõne sisu ei olnud pahatahtlik.

13. Viimaseks märgib kolleegium, et põhjendamatu on kaitsja etteheide, mille kohaselt jättis

maakohus vääralt kohtuistungil prokuröri kirjaliku arvamuse tervikuna ette lugemata. Selles

arvamuses on prokurör ühe lausega märkinud, et ta nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega

toeta S. Oja tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ehk

siis mingit sisulist põhjendust, mida kohtuistungil ette kanda, prokuratuuri kirjalikus

seisukohas polegi.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. septembri 2018. a määruse muutmata ja S. Oja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

15. S. Oja kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses

palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid S. Ojale

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks, S. Ojaga kohtumiseks ja

määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude

kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi

õigusabi tasu (180 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu S. Ojalt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus