3-18-1500/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated(sünd xx xx xxxx) esitas 16.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) toimingu (Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks.
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 kohaselt; 3-18-1500/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1500 Haldusasi
J. V. kaebus Sotsiaalkindlustusameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. J. V.
(sünd xx xx xxxx) esitas 16.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) toimingu (Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks.
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
3. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu art 3 kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Nii kaebuses kui menetlusabi taotluses on kaebaja elukohaks märgitud xxxxxx, Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress nähtub ka kohtule saadetud ümbrikult. Seega elab kaebaja Krimmis. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa Föderatsiooni osana.1 Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist
1 ÜRO Peaassamblee 27.03.2014 resolutsioon 68/262: https://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7b65BFCF9B- 6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7d/a_res_68_262.pdf vt ka: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed ja http://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/ukraine-crisis/ pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja ei ela kummagi lepingupoole territooriumil, ei ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 käsitatav lepingu subjektina.
4. Olukorras, kus kaebaja suhtes ei saa kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom