2-16-3785/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-3785

Tsiviilasi

Krässik OÜ (endise nimega OÜ DAXIN Baltic) hagi

XX ja osaühingu Krono Group vastu kahjuhüvitise ja

viivise välja mõistmiseks

Osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja

DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD

vastu leppetrahvi 2 000 000 eurot välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.01.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

806 112,38 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja osaühingu Krono Group apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagi kostja 1: Krässik OÜ (endise nimega

OÜ DAXIN Baltic, registrikood 11728911), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Albert

Linntam

Kostja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja 2 / vastuhagi hageja: osaühing Krono Group

(registrikood 10866031), kostjate lepinguline esindaja

vandeadvokaat Gert Kasekivi

Vastuhagi kostja 2: DAXIN NORTHERN EUROPE

HOLDINGS LTD (Bermuda registrikood CE 43093),

lepingulised esindaja vandeadvokaat Karl Kask ja

advokaat Albert Linntam

Istungi toimumise aeg

12.09.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja ja vastuhagi kostja 2 esindaja vandeadvokaat Karl

2(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

Kask ja kostjate esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 26.01.2018 otsuse põhjendusi ja lisada resolutsiooni

otsustused hagi tagamise abinõude kehtivuse ja otsuse täitmise korra kohta.

2. Parandada Harju Maakohtu 26.01.2018 otsuse resolutsiooni alajaotuse

„Menetluskulude jaotus“ p-s 4 ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks 43 406,72 eurot.

3. XX ja osaühingu Krono Group apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

4.1. Rahuldada Krässik OÜ hagi XX ja osaühingu Krono Group vastu.

4.2. Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks 746 054,96 eurot.

4.3. Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks viivis põhivõlalt

746 054,96 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.03.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4.4. Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks 521 719,07 eurot.

4.5.Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks viivis põhivõlalt 521 719,07 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.03.2016 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4.6. Jätta rahuldamata osaühing Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu leppetrahvi 2 000 000 eurot

saamiseks.

4.7. Rahuldada Krässik OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks

määramiseks.

4.8. Harju Maakohtu 26.01.2018 otsus kuulub täitmisele esmalt osaühingu Krono

Group kohta tehtud otsuse osas (resolutsiooni p-d 4.2. ja 4.3.). XX suhtes tehtud

kohtuotsus kuulub täitmisele osas, milles osaühingu Krono Group vastu ei õnnestu

kohtuotsust täita, kuid mitte enam kui kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.4. ja 4.5

toodud määras.

4.9. Kohtuotsuse täitmist jätta tagama maakohtu 09.03.2016 hagi tagamise määruse

p-des 2, 4 (maakohtu 11.12.2017 määruse p-s 8 toodud summas) ja 5 ning 11.12.2017

hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise abinõud, kohtutäituri poolt

maakohtu 27.06.2016 määruse täitmiseks sõiduautode enampakkumisest saadud

101 359,97 eurot, mis on hoiustatud kohtu poolt määratud arvelduskontol, ja

maakohtu 24.03.2016 määruse alusel hoiustatud 17 750 eurot.

4.10. Maakohtu menetluskulud jätta XX ja osaühingu Krono Group kanda

solidaarselt.

4.11. Rahuldada Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ

ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks

43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta).

4.12. Välja mõista solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group Krässik OÜ ja

DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt maakohtu

menetluskulud summas 43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta).

3(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

4.13. Välja mõista solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group Krässik OÜ ja

DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt viivis

maakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS §

177 lg 4).

4.14. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta solidaarselt XX ja osaühingu Krono

Group kanda.

4.15.

Taotlus

apellatsiooniastme

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata Krässik OÜ apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 3 088,05 eurot.

4.16. Välja mõista Krässik OÜ kasuks XX-lt ja osaühingult Krono Group

solidaarselt apellatsiooniastme menetluskulu 3 088,05 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krässik OÜ (hageja) esitas 08.03.2016 hagi XX (kostja 1) ja osaühingu Krono Group

(kostja 2) vastu solidaarselt kahju 746 054,96 eurot hüvitamiseks ja põhisummalt

viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras välja mõistmiseks.

2. 01.03.2017 täpsustas hageja oma nõuet ja palus mõista kostjalt 2 välja 746 054,96

eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjalt 1 palus hageja välja

mõista 507 822,57 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 31.03.2017 ja

29.11.2017 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt 1 välja mõista 521 719,07

eurot ja viivise sellelt summalt alates hagi esitamisest. Kui hageja nõudeid ei ole

võimalik kostja 2 varast täita, siis palus hageja ülejäänud summa kostjalt 1 välja

mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete

alusel.

3. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1 alates 05.10.2009 hageja juhatuse liige. Kostja 1 oli

kantud äriregistrisse juhatuse liikmena kuni 29.02.2016, märkega, et tema juhatuse

liikme volituste tähtaeg lõppeb 30.09.2015. Hageja ainuosanikul DAXIN

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD (nominaalne omanik, vastukostja 2)

tekkisid veebruaris 2016 kahtlused, et hageja koostööpartneri, samasse gruppi kuuluva

4(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

Daxin Petroleum PTE Ltd-le kuuluvad varad, mille osas hageja osutas Daxin

Petroleum PTE Ltd-le vahendamise teenust, on kadunud või omastatud kostjaga 1

seotud osapoolte poolt. Kostja 1 keeldus ainuosanikule ning Daxin Petroleum PTE

Ltd-le asjaolude kohta informatsiooni avaldamast. Sel põhjusel kutsuti kostja 1

kohtumisele ainuosaniku ning Daxin Petroleum PTE Ltd esindajatega, mis leidis aset

18.02.2016 Genfis, kus kostja 1 keeldus samuti infot avaldamast.

4. Kostja 1 on teinud kostja 2 arvelduskontole järgmised alusetud kanded:

-

17.02.2016 summas 100 000 USD selgitusega „invoice 203,dd 09.02.16“;

-

19.02.2016 summas 470 000 USD selgitusega „Manegement agreement dd

5.10.2009“;

-

20.02.2016 summas 180 000 eurot selgitusega „Manegement agreement dd

5.10.2009“;

-

23.02.2016 summas 30 000 USD selgitusega „Manegement agreement dd

5.10.2009“;

-

23.02.2016 summas 20 000 USD selgitusega „Manegement agreement dd

5.10.2009“.

5. Kokku kandis kostja 1 erinevate kannetega kostja 2 kontole 180 000 eurot ja 620 000

USA dollarit ehk kokku 746 054,96 eurot. 19.02.2016 müüs kostja 1 kostjale 2

turuhinnast odavamalt neli hagejale kuulunud sõidukit. 21.02.2016 loovutati kostjale 2

peaaegu kõik siiani hagejale kuulunud telefoninumbrid. Numbrite üleandjaks ja

vastuvõtjaks oli kostja 1 tütar TT, kes on kostja 2 juhatuse liige. 19.02.2016 lõpetati

ootamatult kõik töölepingud hageja seitsme töötajaga. 25.02.2016 kolis kostja 1 koos

varaga välja hageja kasutuses olnud ruumidest Solarise bürookeskuses.

6. Kostja 1 tekitas hagejale kahju juhatuse liikme kohustuste ning hoolsus- ja

lojaalsuskohustuste rikkumisega. Ülekannete selgituses viidatud lepingut ei ole

olemas. Sellenimelist lepingut ei ole raamatupidamisdokumentide hulgas ega

lepingute hulgas, mille kostja 1 andis hagejale üle 02.03.2016. Isegi kui selline leping

eksisteeriks ja kehtiks, on kostja sellise majanduslikult ebamõistliku lepingu

sõlmimisega rikkunud nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustust. Lisaks ei ole eluliselt

usutav, et kostja 2 sellist teenust pakkus ja hagejal oli soov teenust sellises mahus osta.

Ülekanded tehti lühikese aja jooksul pärast seda, kui kostja 1 sai teada osaniku

poolsetest kahtlustest ja kostjaga 1 seotud äriühingule (tütrele kuuluvale ühingule).

7. Hageja põhitegevusala on kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide

vahendamine, mistõttu on ebatõenäoline, et ta ostis kostjalt 2 sellises mahus juhtimis-

või haldamisteenust, mida võib järeldada ülekannete selgitustest.

8. Kostja 1 tekitas teadlikult ja tahtlikult hagejale kahju, eelistades isiklikke huve

äriühingu huvidele. Kogu kostja 1 tegevus viitab sellel, et ta viis hageja varad ja

äritegevuse üle kostjale 2, eesmärgiga hageja tegevus likvideerida.

9. Hageja esitas kostja 2 vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel, kuna

pangaülekannete aluseks olevat lepingut ei ole olemas ja ihasegi kui leping oleks

olemas, pole tõendatud teenuste osutamine hagejale. Seega on kostja 2 õigusliku

aluseta tehtud ülekannetega alusetult rikastunud.

5(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

10. Kui hageja nõudeid ei ole võimalik kostja 2 varast täita, siis palus hageja ülejäänud

summa kostjalt 1 välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise sätete alusel.

Kostjate vastuväited

11. Kostja 1 ja kostja 2 vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

12. Kostja 1 lähtus kohustuste täitmisel hageja huvidest, kuna oli hageja asutaja,

igapäevase äritegevuse korraldaja ja tähtsamate otsuste vastuvõtja. Hageja nominaalne

osanik ja temaga seotud isikud on ära kasutanud oma õigust juhatuse liige välja

vahetada, et tekitada kostjale 1 majanduslikke ja õiguslikke probleeme.

13. Hageja ainuosanik DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD on nominaalne

osanik, kes ei ole kunagi osalenud hageja äritegevuses. Hageja asutati selleks, et Daxin

Petroleum PTE Ltd saaks siseneda Balti riikide turule, mis seda ärisektorit

(naftatooted) arvestades oli võimalik ainult kostja 1 isiklikku positsiooni, kogemust ja

kontakte kasutades. Antud eesmärki arvesse võttes sõlmiti 15.10.2009 teenuse

osutamise leping ("SERVICE AGREEMENT No. 10/2009", teenuse osutamise leping)

Daxin Petroleum PTE Ltd-ga, mille kohaselt hageja osutas viimasele nõustamis-,

raamatupidamis- ja õigusteenuseid.

14. Hageja ainuosanik ei asutanud hagejat ega osalenud otsuste vastuvõtmisel. Kostja 1

asutas hageja ja tegi ka osakapitali sissemakse oma isiklikest vahenditest ning on

alates hageja asutamisest korraldanud hageja majandustegevust. Kõik otsused, sh

osanike pädevuses olevad otsused, tegi kostja 1. Kostja 1 pädevuses oli igapäevasest

majandustegevusest väljuvate otsuste vastuvõtmine, mh tütarettevõtete asutamine,

vara (sh sõidukite) soetamine ja võõrandamine, töötajate palkamine ja töösuhete

lõpetamine, majandusaasta aruannete kinnitamine, olulisemate lepingute sõlmimine,

nende täitmise viisi üle otsustamine ja lepinguliste suhete lõpetamine.

15. Kohe pärast hageja asutamist 2009 allkirjastati hageja, hageja nominaalse osaniku ja

kostja 2 vahel kolmepoolne juhtimisteenuste osutamise leping („Trust and

Management Agreement“, edaspidi: leping), et reguleerida kostjate õigusi ja kohustusi

hageja majandustegevuse korraldamises.

16. Väär oli hageja väide, et kostja 1 rikkus talle TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lg-st 1

tulenevaid juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kostja 1 täitis kuni

veebruari lõpuni ehk tagasi kutsumiseni oma kohustusi lähtudes hageja huvidest.

17. Hageja viidatud ülekanded olid tehtud hageja nominaalse osaniku ja kostja 2 vahel

sõlmitud lepingu alusel, mistõttu kostja 1 ei ole ülekannetega tekitanud hagejale kahju

ja kostja 2 ei ole alusetult rikastunud. Lepingu alusel pakutavad juhtimisteenused

hõlmasid eelkõige kriisiolukorras tegutsemist, mistõttu juhtimisteenuste eest tasutud

summade ulatus oli otsustatud hageja tegevuse peatamisest kaasneda võivatest

kahjulikest tagajärgedest lähtudes, võttes arvesse hetkeseisuga hageja tegevuse mahtu

ja sõlmitud lepingute alusel täitmisele kuuluvaid kohustusi. Viidatud ülekanded olid

tehtud enne, kui kostja 1 sai enda tagasikutsumisest hageja juhatuse liikme kohalt

teada 29.02.2016 vastava registrikande jõustumise kuupäeval.

6(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

18. Kostjal 1 tekkis vajadus kostja 2 poole pöördumiseks siis, kui ta mõistis, et temalt

üritatakse pahatahtlikult üle võtta hageja struktuuri juhtimist Daxin Petroleum PTE

Ltd poolt ning et tema poolt ülesehitatud struktuuri tahetakse sisuliselt likvideerida.

Asjaolu, et kostja 2 2014. majandusaasta aruandes näidatud tegevusala ei ole

kriisiolukorras juhtimine, ei takista tal pakkumast ka muid teenuseid. Teenuse eest

tasumise aluseks olev leping sõlmiti 2009 ning selle kohase täitmise võimekust ei saa

hinnata kostja 2 2014. aasta müüginäitajate järgi ega majandusaasta aruandes toodud

tegevusalade järgi.

19. Hinnates olukorda seoses võimalike kahjude tekkimisega ja hageja hetkevõimalustega

(vabade vahendite tekkimisega), otsustas hageja juhtkond (kostja 1) tasuda teenuse

eest mitme ülekandega. Lepingu p 10 kohaselt oli kostjal 2 õigus nõuda minimaalselt

100 000 eurot aastas jooksva juhtimise eest vastavalt vajadusele või vajaduse

tekkimisel suuremat summat korraga maksimaalselt kuni terve lepingu perioodi eest

kogusummas kuni 1 500 000 eurot (15 a). Hageja nominaalse osaniku esindajate poolt

kostjale 1 avaldatud surve all ning arvesse võttes veebruari seisuga täitmiseks

kuuluvaid kohustusi ja nende mittetäitmisega seotud riske, arvutati kostja 2 teenuste

eest minimaalseks vajaminevaks summaks 746 054,96 eurot.

20. Hageja väide, et kostja eesmärk oli hageja tegevus likvideerida, ei vasta tõele. Kostja 1

lõpetas töölepingud, kuna hageja nominaalse osanikuga seotud Daxin Petroleum PTE

Ltd esindajad survestasid hageja töötajaid ja töötajad soovisid ise töösuhte lõpetada.

Telefoninumbrid kuulusid hageja töötajatele ja praegusel hetkel on numbrid hageja

endiste töötajate kasutuses. Sõidukid võõrandati, kuna pärast töölepingute lõpetamist

puudus nende järele vajadus. Sõidukid müüdi raamatupidamisliku jääkväärtuse alusel

kostjale 2, et vältida sõidukite omamisega seotud kulutuste kandmist ja

võõrandamisest saadud vahendeid oli kavas kasutada kriisiolukorras tekkivate kulude

katmiseks ja kahju ärahoidmiseks. Hageja bürooruumidest lahkuti, kuna allrendileping

lõppes 25.02.2016 ning samal ajal tekkis kriisiolukord, hageja äritegevus sisuliselt

peatus ja töötajad lahkusid ning allrendilepingu pikendamisel ei olnud mõtet. Kostja 1

andis hageja uuele juhatusele üle kogu raamatupidamisliku dokumentatsiooni koos

kõikide kehtivate lepingutega.

21. Hagejale üleantud dokumentatsioonis oli olemas ka 17.02.2016 ülekande aluseks

olnud 09.02.2016 väljastatud arve. Lepingu alusel lepingust tuleneva kohustuse

täitmise eest makstud tasu ei ole õigusliku aluseta rikastumine.

Kostja 2 vastuhagi

22. Osaühing Krono Group (kostja 2) esitas 06.04.2016 vastuhagi OÜ Krässik (hageja) ja

DAXIN

NORTHERN

EUROPE

HOLDINGS

LTD

(nominaalne

osanik,

vastukostja 2) vastu solidaarselt leppetrahvi 2 000 000 euro välja mõistmiseks.

23. Hageja rikkus lepingu p 4, mille kohaselt hageja ei tohtinud kostjat 1 juhatusest tagasi

kutsuda ilma kostja 2 nõusolekuta. Lepingu p-st 4 tuleneb kostjale 2 õigus nõuda

hagejalt või vastuhagi kostjalt 2 leppetrahvi 2 000 000 eurot. Lepingu eesmärk oli

kokku leppida hageja juhtimise kord, mis oli kehtestatud alates ettevõtte asutamisest

kostja 1 poolt ja mille kohaselt hageja juhtimine ja majandustegevuse korraldamine oli

kostja 1 ja kostja 2 pädevuses ilma vastuhagi kostja 2 sekkumiseta.

7(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

24. Hageja osutas 15.10.2009 teenuse osutamise lepingu alusel raamatupidamise,

transpordi jm naftatoodete müügiga seotute tehingute korraldamise teenuseid Daxin

Petroleum PTE Ltd-le. Hageja väidete järgi kuuluvad Daxin Petroleum PTE Ltd ja

vastuhagi kostja 2 samasse gruppi. 2015. aasta esimesel poolel tekkisid Daxin

Petroleum PTE Ltd-l majanduslikud raskused, mille tõttu peatus tema poolt hageja

kaudu tehtavate tehingute finantseerimine. Kostja I juhatuse liikme positsioonilt tagasi

kutsumisega lõppenud konfliktolukord tekkis Daxin Petroleum PTE Ltd poolt 2016.

aasta alguses ebaõigete andmete esitamise tagajärjel, mille kohaselt on hageja

väidetavalt kostja 1 juhendamisel esitanud Daxin Petroleum PTE Ltd-le

ebakorrektseid andmeid viimasega seotud tehingute kohta.

25. 18.02.2016 toimus kostja 1 kohtumine Daxin Petroleum PTE Ltd esindajatega Genfis.

Kohtumise käigus survestasid vastuhagi kostja 2 osanik Per Landin (ka Daxin

Petroleum PTE Ltd tegvjuht) ja Daxin Petroleum PTE Ltd-ga seotud ja tema huve

esindavad isikud kostjat 1 andma informatsiooni ja selgitusi hageja tegevuse kohta,

millest kostja 1 keeldus. Daxin Petroleum PTE Ltd jätkas hageja majandustegevuse

takistamist, avaldades survet ja ähvardades hageja töötajaid. Majandustegevuse

katkemisega seostud riskide maandamiseks pöördus kostja 1 hageja juhina kostja 2 kui

kriisiolukorras juhtimisteenuseid osutava äriühingu poole.

Hageja ja vastuhagi kostja 2 seisukoht vastuhagile

26. Hageja ja vastuhagi kostja 2 vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kostja 1 ja kostja 2

kanda.

27. Vastuhagi kostja 2 ei ole lepingut sõlminud ega allkirjastanud ega volitanud kostjat 1

seda tegema. Seega on leping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Lisaks on leping

vastuolus seadusega, kuivõrd TsÜS § 31 lg 3 kohaselt on juriidilise isiku organi

pädevuse üleandmine muule isikule või organile keelatud. Seega oleks leping

alternatiivselt tühine ka TsÜS § 87 alusel. Vastavalt usaldus-ja juhtimislepingu p-le 12

jõustub leping kõikide poolte poolt allkirjastamisest. Kuna vastuhagi kostja 2 ei ole

lepingut allkirjastanud, ei saa leping olla jõustunud. Seega ei saa kostja 2 väita ka

seda, et leping võiks kehtida üksnes hageja suhtes.

28. Hageja ja vastuhagi kostja 2 hinnangul võib lepingu näol olla tegemist tagantjärele

võltsitud lepinguga. Lepingu mitte-sõlmimist 2009. aastal tõendab see, et

väljamakseid lepingu alusel hakati tegema vahetult pärast seda, kui hageja ainuosanik

vastuhagi kostja 2 püüdis kostjalt 1 saada vastuseid ebausaldusväärsete tehingute ning

hageja vara väärkasutuse kohta 2016. aasta veebruari keskel.

29. Ebausutav on kostja 1 väide, et ta lähtus lepingu allkirjastamisel ja selle alusel kostjale

2 tasumisel hageja huvidest, kuna ei ole arusaadav, milliseid huve silmas peeti ja

milliseid vastuteeneid hageja lepingust sai. Lepinguga võetud kohustus tasuda igal

aastal 100 000 eurot ja nõusolek 2 000 000 euro suuruse leppetrahviga on selgelt

põhjendamatu äririsk.

30. Lisaks oli kostja 1 lepingu sõlmimise ajal kostja 2 juhatuse liige, mistõttu pidi NNle

volituse andma kostja 1. Seega kirjutas kostja 1 isiklikult lepingule alla vastuhagi

kostja 2 ja hageja nimel ning andis volituse NNle kostja 2 nimel alla kirjutamiseks.

8(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

31. ÄS § 148 lg-ga 5 on vastuolus selline käsitlus, mille kohaselt saaks keegi teine peale

osaühingu osa omaniku olla tegelik kasusaaja. Hageja asutajaks on vastuhagi kostja 2

ning kostja 1 tegutses hageja asutamisel vastuhagi kostja 2 huvides ja volitusel.

Osakapitali rahalise sissemakse hageja asutamiseks tegi vastuhagi kostja 2 nimel

kostja 1, kuid see hüvitati kostjale 1 09.11.2009 hageja poolt. Ka lepingu alusel ei ole

võimalik taandada vastuhagi kostjat 2 nominaalseks osanikuks. Selline kokkulepe on

vastuolus TsÜS § 31 lg-ga 3, mille kohaselt on juriidilise isiku organi õiguste

üleandmine muule isikule või organile keelatud.

32. Tõendamata ja vale oli kostja 2 väide, et kostja 1 hageja juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsumise tingis Daxin Petroleum PTE Ltd poolt vastuhagi kostjale 2 ebaõigete

andmete esitamine.

Esimese astme kohtu otsus

33. Harju Maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi ja mõistis osaühingult Krono Group hageja

kasuks välja 746 054,96 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.03.2016 kuni võla täieliku tasumiseni. Maakohus mõistis XX-lt

hageja kasuks välja 521 719,07 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.03.2016 kuni võla täieliku tasumiseni. Osaühingu Krono Group hagi

Krässik OÜ ja DAXIN NORTHEN EUROPE HOLDINGS LTD vastu jättis kohus

rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt XX-lt ja osaühingult Krono Group välja

Krässik OÜ ja DAXIN NORTHEN EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt

menetluskulud 143 406,72 eurot (õige on 43 406,72 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

34. Pooltel puudus vaidlus alljärgnevates tsiviilasja lahendamiseks olulistest asjaoludes,

mis on dokumentaalsete tõenditega tõendatud ja mille maakohus luges tuvastatuks.

Hageja ainuosanik on vastuhagi kostja 2. Kostja 1 oli alates 05.10.2009 hageja

juhatuse liige. Kostja 1 oli kuni 29.02.2016 kantud äriregistrisse juhatuse liikmena

märkega, et tema volituste aeg lõppes 30.09.2015. Veebruaris 2016 tekkisid poolte

vahel erimeelsused. 18.02.2015 (õige 2016) toimus Genfis hageja, kostja 1 ja Daxin

Petroleum PTE Ltd esindajate kohtumine, kus küsiti kostjalt 1 infot ja selgitusi hageja

tegevuse kohta, mida kostja 1 keeldus esitamast. 19.02.2015 (õige 2016) võttis hageja

vastu otsuse kostja 1 juhatuse liikme ametist tagasikutsumise kohta. Kanne uue

juhatuse liikme määramise kohta tehti äriregistrisse 29.02.2015 (õige 2016).

19.02.2016 müüs kostja 1 kostjale 2 neli hagejale kuulunud sõidukit. 21.02.2016

loovutas kostja 1 kostjale 2 peaaegu kõik hagejale kuulunud telefoninumbrid.

Numbrite üleandjaks ja vastuvõtjaks oli kostja 1 tütar TT, kes on kostja 2 juhatuse

liige. 19.02.2016 lõpetas kostja 1 töölepingud hageja seitsme töötajaga. 25.02.2016

koliti hageja välja ruumidest Solarise bürookeskuses. 02.03.2016 andis kostja 1 hageja

esindajale üle tema käsutuses olnud dokumentatsiooni, mille kohta koostati

üleandmise-vastuvõtmise akt.

35. Pooltel puudus vaidlus ka selles, et kostja 1 tegi ülekandeid hageja arvelduskontolt

kostjale 2 kokku summas 746 054,96 eurot. Pooltel oli vaidlus selles, kas vaidlusaluste

9(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

ülekannete tegemiseks oli kostjal 1 õiguslik alus ja kas kostja 2 on hageja arvel

alusetult rikastunud.

36. Kohtule esitati 2 lepingut kuupäevaga 05.10.2009. Maakohus leidis, et leping, mille

alusel ülekandeid tehti, on võltsitud ning ei arvestanud seda otsuse tegemisel. Hageja

avalduse alusel kostja 1 suhtes KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 alusel algatatud kriminaalasjas

nr 16730000111 teostati vaidlusaluse lepingu ehtsuse kontrollimiseks ekspertiis.

Kohus võttis selle põhjal koostatud ekspertarvamuse ja ekspertiisiakti käesoleva

tsiviilasja juurde. 02.11.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-DM0028;16E-DM0031

nähtuvalt järeldus uuringu tulemustest, et lepingu eksemplarid on valmistatud

samaliigilisele paberile, samaliigilise seadmega ja allkirjastatud osapoolte poolt

tõenäoliselt samal ajal. Kanada Piirivalveameti Teadus- ja Tehnika Direktoraadi

Kohtuekspertiisi dokumendiuuringute labori ekspertiisiakt koos ekspertarvamusega

tõendas, et kumbki eksperdile esitatud dokument ei ole sõlmitud väidetaval kuupäeval

05.10.2009, vaid pigem hiljem. Kostja 1 ja kostja 2 ei lükanud ekspertiisiakti

omapoolsete tõenditega ümber. Maakohus leidis, et tunnistaja NN ütlused ei olnud

usaldusväärsed ega kinnitanud seetõttu vastupidist. Tunnistaja ütlused olid vastuolus

kohtule esitatud tõenditega.

37. Kostja 1 ja kostja 2 ei toonud esile ega tõendanud, kes konkreetselt ja milliseid

teenuseid hagejale osutas. Kostjate 1 ja 2 15.03.2017 menetlusdokument sisaldas

üksnes loetelu väidetavatest teenustest, kuid tõendeid teenuse osutamise kohta ei

esitatud.

38. Samas leidis maakohus, et isegi kui leping ei oleks võltsitud, oleks see tühine, kuna

tõendamist leidis, et kostjal 1 puudus õigus lepingu sõlmimisel esindada vastuhagi

kostjat 2. Kohtule tõendina esitatud vastuhagi kostja 2 poolt vastuvõetud otsus ja selle

alusel 14.08.2009 väljaantud volikiri andsid kostjale 1 õiguse hageja asutamiseks,

mitte vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta

isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastuhagi kostja 2 ei ole

tehingut heaks kiitnud.

39. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. Kostja 1 tugines ülekandeid tehes lepingule, millest kostja 1 väitel tulenes

hagejale kohustus tasuda kostja 2 poolt hagejale osutatud teenuse eest. Kuna

kohustust, mille alusel kostja 1 hageja arvelduskontolt kostjale 2 ülekanded teostas,

tegelikkuses ei eksisteeri lepingu võltsituse tõttu, oli kostja 2 hageja arvel ülekantud

rahasummade ulatuses alusetult rikastunud. Eeltoodu alusel mõistis maakohus kostjalt

2 hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja 746 054,96 eurot.

40. Maakohus oli seisukohal, et kostja 1 tegevus kostjale 2 raha maksmisel oli vastuolus

hageja huvidega, kuna hageja mingit vastusooritust kostjalt 2 ei saanud. Leping, mille

alusel kostja 1 hageja arvel maksed tegi, oli võltsitud, sellel puudus igasugune

majanduslik sisu. Lisaks, kui eeldada, et leping oli sõlmitud, oli see vastuolus

seadusega. Seetõttu tekitas kostja 1 hagejale kahju, kuna lähtus oma õigusvastase

tegevusega oma isiklikest huvidest. Kostja 1 hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine

10(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

seisnes selles, et kostja 1 võltsis lepingu ja tegi vastuolus hageja huvidega hageja

arvelduskontolt kostjale 2 õigusliku aluseta ja vastusooritust saamata ülekandeid

summas 746 054,96 eurot.

41. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tõendas temale

kahju tekkimise ning ka selle suuruse. Kahjuna on käsitletavad kostja 1 poolt

17.02.2016 kuni 23.02.2016 tehtud maksed kostja 2 arvelduskontole kokku summas

746 054,96 eurot.

42. VÕS § 127 lg 1 ja 4 kaudu kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama üksnes tema

rikkumisest tulenevad, s.t sellega põhjuslikus seoses olevad, kahjulikud tagajärjed.

Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Hagejale tekkinud kahju on

kostja 1 õigusvastase tegevuse tagajärg. Kui kostja 1 ei oleks hageja arvelduskontolt

alusetuid makseid teinud, ei oleks hageja vara 746 054,96 euro võrra vähenenud ja

talle selles ulatuses kahju tekkinud.

43. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hagi tagamise abinõude kohaldamise tulemusena oleks

hageja nõue reaalselt tagatud enam kui 224 335,89 euro ulatuses, mistõttu oli hageja

põhinõue 521 719,07 euro (746 054,96 – 224 335,89) ulatuses ning viivise nõue kogu

ulatuses kostja 2 vastu eeldatavalt väärtusetu. Seetõttu vastutas selle summa ulatuses

vastavalt VÕS §-le 115, ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS §-le 35 kostja 1. Kostja 1 käitumine oli

vastavalt tõendatud asjaoludele käsitletav hagejale varalise kahju tekitamisena ning

hageja suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisena.

44. Kostja 2 esitatud vastuhagi tulenes vaidlusaluse lepingu väidetavast rikkumisest

hageja ja vastuhagi kostja 2 poolt. Nimetatud leping oli maakohtu hinnangul võltsitud.

Seetõttu ei saanud sellest hagejale ega kostjale 2 mingeid kohustusi tekkida, millest

tulenevalt ei olnud kostja 2 nõue põhjendatud ega tõendatud ning maakohus jättis selle

täies ulatuses rahuldamata. Kostja 2 ei ole hagejale mingeid teenuseid osutanud ja ei

hageja ega vastuhagi kostja 2 ei oma kostja 2 ees mingeid kohustusi, mida nad oleksid

rikkunud. Kostjal 2 puudus õiguslik alus hagejalt ja vastuhagi kostjalt 2 leppetrahvi

nõuda.

45. Maakohus luges hageja ja vastuhagi kostja 2 esindaja põhjendatud ja vajalikuks

õigusteenuse osutamise ajakuluks 209 tundi ja 30 minutit. Arvestades tsiviilasja mahtu

ja keerukust, luges maakohus hageja ja vastuhagi kostja 2 lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu määraks 181,65 eurot (ilma käibemaksuta). Seega oli hageja ja

vastuhagi kostja 2 õigusabikulude suuruseks 38 055,68 eurot (ilma käibemaksuta),

millele lisandub 3500 eurot riigilõivu, 551,13 eurot dokumentaalse tõendi saamise

kulu ning 1299,91 eurot kohtutäituri tasu hagi tagamise toimingutega seoses, kokku

43 406,72 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja ja vastuhagi kostja 2 esitasid

dokumente menetluses ühiselt ja samade lepinguliste esindajate kaudu, siis pidas

maakohus põhjendatuks, et menetluskulud tuleb mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja

solidaarselt hageja ja vastuhagi kostja 2 kasuks.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

11(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

46. Kostja 1 ja kostja 2 esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hageja hagi rahuldati ning hageja ja vastuhagi kostja 2

menetluskulud jäeti solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda ning teha asjas uus otsuse,

millega jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt

palusid kostjad 1 ja 2 saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule.

47. Maakohus leidis, et leping on võltsitud dokument, mida kohus otsuse tegemisel TsMS

§ 227 lg 1 alusel ei arvesta. Dokumentaalse tõendi arvestamata jätmise aluseks ei saa

olla TsMS § 227 lg 1, kuna kohtu poolt viidatud TsMS § 227 lg 1 reguleerib ebaselge

esindusõigusega isiku poolt esitatud hagi kättetoimetamist kostjale. Kui kohus

tuvastab dokumendi võltsituse, peab ta jätma selle tõendite seast kõrvale, ilma et

kohus seda dokumenti üldse sisuliselt hinnata tohiks – võltsitud dokument ei ole

tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Võltsitud dokument ei ole kohtukõlbulik dokument

ja see ei võimalda kohtul poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid

kindlaks teha. Kohus põhjendas otsuses läbivalt nii alusetu rikastumise kui ka kahju

hüvitamise nõude rahuldamist lepingu ja selle sõlmimisega. Selliselt rikkus maakohus

TsMS § 436 lg 2.

48. Maakohtu seisukoht lepingu võltsituse osas on ebaõige ja põhjendamatu. Isegi kui

leping oleks allkirjastatud pärast 05.10.2009, ei tee see asjaolu lepingut võltsinguks.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-82-01 tehtud lahendi p-s 7.1. leidnud, et ebaõigete

andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda selle võltsitust. Lepingu allkirjastamine

määrab lepingu jõustumise ajahetke ehk selle millisest ajahetkest alates on lepingu

pooltel õigus tugineda lepingus kokkulepitud õigustele ja kohustustele. 05.10.2009

lepingu on lepingus märgitud isikud allkirjastanud ning lepingu allkirjastanud isikutel

oli õigus selline dokument koostada (ei pea siinkohal silmas pooltevahelist vaidlust

kostja 1 volituse olemasolu üle esindada lepingus vastuhagi kostjat 2). NN ütlustega

on tõendatud, et tema koostas lepingu, mistõttu on ekslik ja tõenditega vastuolus

maakohtu seisukoht, et kostja 1 võltsis lepingu.

49. Kostjatele jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginedes on maakohus asunud

seisukohale, et kostja 1 on lepingut võltsinud isikuks. Sellist seisukohta tõendavat

tõendit asja materjalide juures ei ole ning kohus on sellise väite esitamisel rikkunud

TsMS § 436 lg 2. Põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, et leping on seadusega

vastuolus. Kostjad 1 ja on seisukohal, et leping ei ole seadusega vastuolus. Riigikohus

on asjas nr 3-2-1-82-14 tehtud lahendi p-s 32 leidnud, et TsÜS § 31 lg 3 reguleerib

juriidilise isiku sisesuhteid ega ole käsitatav keelunormina, mis keelaks juhatuse või

nõukogu liikme ülesannete hulka kuuluvate juhtimisteenuste või nõustamisteenuste

osutamise äriühingu kaudu. Riigikohus on selgitanud, et juhtorganite liikmete ja

ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9.12.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). VÕS § 622

kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama

paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda

isiku abi. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ega vastutust üle anda, ei

keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel.

50. Kohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta asus seisukohale, et hageja

nõue kostja 2 vastu on väärtusetu 521 719,07 euro ulatuses. Kohus jagas valesti

12(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

tõendamiskoormise. Kohus asus seisukohale, et alusetu rikastumise nõue kostja 2

vastu on väärtusetu 521 719,07 euro suuruses summas. Kohus põhjendas seda sellega,

et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja nõue oleks reaalselt tagatud enam, kui

hageja poolt esile toodud 224 335,89 euro ulatuses. Kahju hüvitamise nõude

rahuldamisel kohtuotsuses toodud suuruses kostja 1 vastu oleks hageja pidanud

tõendama, et alusetu rikastumise nõue on väärtusetu 521 719,07 euro suuruses

summas. Hageja seda ei teinud.

51. Alusetu rikastumise nõude rahuldamise kontekstis pidas maakohus hageja soorituseks

raha ülekandeid kostjale 2, kuid ei selgitanud, milline kohustus on kohtu hinnangul

tekkimata jäänud.

52. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-129-15 tehtud lahendi p-s 15 sedastanud, et juhatuse

liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas

kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab

lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks

tegema. Seega ei saa rikkumist järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg.

Kohtulahendist peab olema jälgitav, milline pidanuks olema kostja käitumine ilma

rikkumiseta ehk kuidas tal tulnuks käituda. Vaidlustatavas kohtuotsuses puudub

igasugune põhistus selle kohta, kuidas kostjal 1 tulnuks käituda.

53. Maakohus ei lahendanud hagi tagamisega seotud küsimusi.

54. Kohus on ebaõigesti kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõistnud menetluskulud

hageja ja vastuhagi kostja 2 kasuks. Kostja 1 ja kostja 2 ei ole solidaarvõlgnikud ning

hageja ning vastuhagi kostja 2 ei ole solidaarvõlausaldajad. Kui menetluskulude

kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut

ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema.

Maakohus seda ei teinud. Lisaks mõistis kohus menetluskuludena välja 100 000 eurot

rohkem kui ta on menetluskuludena kindlaks määranud. Kohtuotsuse resolutsioonis

menetluskulude jaotust puudutavas p-s 3 määras kohus kindlaks menetluskulude

suuruse summas 43 406,72 eurot, kuid välja mõistis 143 406,72 eurot.

55. Kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulud ei ole täies ulatuses vajalikud ega

põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr ei ole kooskõlas senises kohtupraktikas

mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tunnitasu suurusega ning esindajate toimingutele

kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks.

56. Kohus leidis, et kui usaldus- ja juhtimisleping ei oleks võltsitud, oleks see tühine

TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna kostjal 1 puudus lepingu sõlmimisel vastuhagi kostja 2

esindusõigus. Kohus jättis tähelepanuta, et leping on kolmepoolne. Kui kostjal 1

puudus lepingu sõlmimisel vastuhagi kostja 2 esindusõigus, siis on leping kehtiv

hageja ja kostja 2 vahel TsÜS §-st 85 tulenevalt, mille kohaselt tehingu ühe osa

tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib

eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seejuures oleks kõnealune leping

sõlmitud ka ilma vastuhagi kostja 2 osavõtuta. Seega leping on kehtiv vähemalt hageja

ja kostja 2 suhtes. Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et leping ei ole

jõustunud. Leping on allkirjastatud kõigi lepingus nimetatud alla kirjutavate isikute

poolt. Seega lepingus sätestatud lepingu jõustumise tingimus on saabunud.

13(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

57. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1028 lg 1 ja mõistis kostjalt 2 hageja kasuks

välja 746 054,96 eurot. Kuna ülekannete tegemise aluseks olid lepingu p-d 10 ja 11, ei

olnud alusetu rikastumise nõude eeldused täidetud.

58. Kohus mõistis kostjalt I välja 521 719,07 eurot ÄS § 187 lg 2 alusel. Kohtu otsuse

järgi rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes kohtu hinnangul selles, et kostja 1 võltsis

lepingu ja tegi hageja arvelduskontolt kostjale 2 õigusliku aluseta ülekandeid summas

746 054,96 eurot. Kohtu seisukoht võltsimise osas ei rajane ühelgi asjas esitatud

tõendil ja maksete tegemise aluseks oli lepingu punktid 10 ja 11. Kohus asus ebaõigele

seisukohale, et kostja 1 rikkus talle TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lg-st 1 tulenevaid

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Apellandid leidavad, et kostja 1 käitus

juhatuse liikmena hageja huve silmas pidades. Ka leping on sõlmitud hageja huvides,

kuna hageja kvalifitseerus müügitulu näitajate alusel suurettevõtjaks ning varasemat

majandustegevuse suurust ja ulatust arvestades tuli juhtimisteenust sisse osta. Kostja 2

osutatud juhtimisteenuse tulemusena oligi hageja müügitulu niivõrd suur.

59. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 127 lg-id 1 ja 5 ning jättis ebaõigesti kohaldamata

VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-197-13 tehtud lahendi p-s 30

märkinud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb

arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära

hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu,

tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda

osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna

nõutavast summast väiksem. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista alusetust

rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu iseenesest kahju hüvitamise nõuet, kuid

kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda

kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis

oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada.

Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja

tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Hageja ei

tõendanud, et hageja alusetu rikastumise nõue kostja 2 vastu on väärtusetu

521 719,07 euro ulatuses. Seega kohus oleks olukorras, kus ta rahuldas alusetu

rikastumise nõude täies ulatuses, pidanud VÕS § 127 lg-test 1 ja 5 tulenevalt jätma

kahju hüvitamise nõude kostja 1 vastu täies ulatuses rahuldamata.

60. Riigikohus on korduvalt märkinud, et hagejast osaühing peab nõude maksmapanekuks

tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste

tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Hageja ülesanne on tõendada kõigi kahju

hüvitamise nõude esitamise eelduste olemasolu, milleks on lepingu rikkumine,

vastutus lepingu rikkumise ees, kahju olemasolu, kahju hõlmatus rikutud lepingulise

kohustuse kaitse eesmärgiga, kahju ettenähtavus ning põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel. Kui ülalnimetatud asjaolud on kohtu ette toodud ning tõendatud TsMS §

230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt, on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hageja ei ole

tõendanud hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, tuleb nõue jätta rahuldamata.

14(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

Vastus apellatsioonkaebusele

61. Hageja ja vastuhagi kostja 2 vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud kostja 1 ja kostja 2 kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

62. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja toimikutes

olevate materjalidega, leiab, et maakohus on hagi kostjate vastu õigesti rahuldanud,

kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja

täpsustada otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus jättis käsitlemata hagi tagamise

abinõude kehtivuse ning parandada otsuses ebatäpsused. Hageja ringkonnakohtu

istungil esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb

rahuldada.

63. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus

rahuldas hagi. Maakohtu otsust ei ole vastuhagi rahuldamata jätmises osas

vaidlustatud.

64. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtu poolt otsuses ilmselt eksimuse tõttu

viitamine TsMS § 227 lg-le 1 ei tähenda, et maakohus oleks menetlusõiguse norme

ebaõigesti kohaldanud. Arvestades seda, et maakohus hindas kohtule esitatud

lepingudokumentide (tõendi) võltsitust, siis lähtus maakohus TsMS §-st 277. Tegemist

oli ebatäpsusega, mis ei muuda otsust ebaõigeks. Nii hagi kui vastuhagi lahendamisel

oli oluline tuvastada, kas hageja kohustus kostjale 2 tasuda võis olla tekkinud

05.10.2009 lepingu täitmisest. Hageja väidete kohaselt olid kohtule esitatud

lepingudokumendid võltsitud. Ebaõige on kostjate käsitlus, et dokumendi võltsituse

korral peab kohus arvama dokumendi tõendite hulgast välja. TsMS § 277 lg 4 sätestab,

et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle

arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi

võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud

tõendid. Maakohus on lepingu võltsituse hindamisel lähtunud nii ekspertiisi

tulemustest kui ka sellest, kuidas poolte esiletoodud asjaoludel on väidetavalt lepingut

sõlmitud ja kuidas ja kas üldse on seda enne 2016. aastat täidetud. Siseveendumuse

kujunemisel lepingudokumentide võltsituse kohta jättis maakohus põhjendatult need

kohtuotsuse tegemisel arvestamata.

65. Apellantide väited ei anna alust järelduseks, et kohtule esitatud dokumendid ei olnud

võltsitud. Kohtule on esitatud kaks 05.10.2009 kuupäeva kandvat usaldus- ja

juhtimislepingust (Trust and General Management Agreement), millele on alla

kirjutanud hageja esindajana juhatus liige kostja 1, kostja 2 esindajana volikirja alusel

NN ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD esindajana volikirja alusel

kostja 1. Kolleegiumil ei ole alust kahelda lepingudokumentidele tehtud ekspertiisi

tulemustes (akt koos tõlgetega IV kd, tl 179-266), mille kohaselt kumbki

lepingudokument ei ole alla kirjutatud 05.10.2009, vaid pigem hiljem. Õige on see, et

lepingu allakirjutamine määrab selle, millal leping jõustus. Apellantide poolt

esiletoodust ei saa järeldada, millal täpselt oli leping alla kirjutatud. Kolleegium

15(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

nõustub maakohtu hinnanguga, et tunnistaja NN ütlused ei olnud usaldusväärused.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid oma siseveendumuse järgi. Maakohus

on vaidlustatud otsuses veenvalt põhjendanud, miks ei ole tunnistaja NN ütlused

usaldusväärsed.

66. Apellandid vaidlustasid maakohtu järelduse selle kohta, et isikuks, kes lepingut võltsis

oli kostja 1. Kolleegium nõustub selles osas apellantidega, kuna maakohtu sellekohane

järeldus on oletuslik ja ei põhine tõenditel. Eeltoodud osas tuleb muuta maakohtu

otsuse põhjendusi, kuid see ei mõjuta järeldust lepingudokumentide võltsituse kohta.

67. Kohtuotsust ei muuda vastuoluliseks see, et maakohus on hinnanud, kas 05.10.2009

leping oleks olnud kehtiv juhul, kui see poleks võltsitud. Pooled on sellekohased

väited kohtu ette toonud. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses jõudnud järeldusele, et

juhatuse ülesannete hulka kuuluvate juhtimisülesannete üleandmine on keelatud, nagu

väitsid apellandid, vaid maakohus tuvastas, et kostjal 1 polnud volitusi, et DAXIN

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD eest lepingule alla kirjutada. Apellandid

leidsid ebaõigesti, et leping võiks kehtida ka hageja ja kostja 2 vahel. Maakohus on

õigesti leidnud, et leping ei saaks juhul, kui võltsimine poleks tõendatud, kehtida

ainult hageja ja kostja 2 suhtes, kuna lepingu p 12 järgi jõustub see alates kõikide

lepinguosaliste poolt allakirjutamisest.

68. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti nõude kostja 1 vastu rahuldanud ja

kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega, välja

arvatud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja 1 võltsis lepingudokumente, millist

asjaolu on eelnevalt käesolevas otsuses käsitletud. Kostja 1 vastu esitatud nõude osas

on maakohus õigesti tuvastanud nõude aluseks olevad asjaolud ja kolleegium võtab

TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need aluseks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Kostja 1

kui hageja juhatuse liikme vastu esitas hageja nõude ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 järgi

ja maakohus tuvastas, et kostja 1 on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust,

kahjustades alusetult raha kostjale 2 üle kandes hagejat, hagejale on tekkinud kahju,

rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja 1 on vastutav

kohustuste rikkumise eest, kuna ta pole järginud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust.

See, et kostja 1 suhtes ei ole otseselt tuvastatav, et tema ise võltsis 05.10.2009

lepingut, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kandes raha kostjale 2 üle ilma mingit

vastusooritust äriühingule saamata, on juhatuse liige rikkunud korraliku ettevõtja

hoolsuskohustust (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1). Apellandid viitavad kaebuses, et

maakohus ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud seda, kuidas oleks kohaselt tulnud

05.10.2009 lepingust tulenev hageja kohustus täita. Kolleegium selgitab, et kuna

tõendatud ei ole kostja 2 poolt teenuse osutamine, siis kohane täitmine oleks kostja 1

poolt olnud kostja 2 väidetava nõude täitmisest keeldumine.

69. Puutuvalt maakohtu poolt hagi rahuldamisse kostja 2 vastu leiab kolleegium, et

maakohus on õigesti hagi rahuldanud ja TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu

otsuse põhjendusi ei korda. Nimetatud nõude osas on maakohus õigesti tuvastanud

nõude aluseks olevad asjaolud ja kolleegium võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need

aluseks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kostja 2

vastu esitatud nõude lahendamise kohta apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

16(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

70. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgu maakohtu otsusest, milline hageja kohustus on

kohtu arvates tekkimata jäänud, mille tuvastamine on VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude

rahuldamise eelduseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et

05.10.2009 lepingudokument oli võltsitud ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et vastav leping sõlmiti hiljem. Käsunduslepingut on võimalik

sõlmida ka suulises vormis, kuid kostjate poolt esiletoodud asjaoludest ei saa

järeldada, et see oleks väidetaval ajal või pärast 05.10.2009 poolte vahel sõlmitud.

Samuti ei ole kostja 2 esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada,

et tema poolt toimus teenuste osutamine hagejale, mille eest oleks pidanud hageja

tasuma. Eeltoodu tõttu oli kostja 2 vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel esitatud nõude

rahuldamine summas 746 054,96 eurot põhjendatud.

71. Käesolevas asjas esitas hageja nõuded kummagi kostja vastu erinevatel alustel, kuid

nõude esemeks oli rahasumma, mille võrra on hageja vara vähenenud seoses kostjale 2

toimunud raha ülekandmisega. Hageja vähendas kostja 1 vastu esitatud nõuet osas,

milles kostja 2 vastu esitatud nõue oli tagatud ehk siis osas, milles oli hagejal kindlasti

võimalik rahuldada oma nõue kostja 2 arvel. Apellandid leidsid, et nõue on võimalik

rahuldada kostja 2 arvel suuremas ulatuses, kui seda tuvastas maakohus. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13 tehtud otsuse p-des 30-31 selgitanud, et äriühingu juhatuse

liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb arvestada ka seda, kas

hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada,

sh tuleb arvestada seda, kui kahju hüvitamise kõrval on äriühingul võimalik nõuda

kolmandalt isikult juhatuse liikme poolt rikkumise tõttu tasutu tagasi. Hageja on kostja

1 vastu nõude esitamisel kahju hüvitist vähendanud summas, mis on kostja 2 vastu

esitatud nõude tagamisel kohtu poolt arestitud, ja kostja 2 varale seatud hüpoteegi

väärtuses, pidades ülejäänud osas nõuet kostja 2 vastu väärtusetuks. Apellandid

väidavad, et hageja oleks pidanud tõendama, et summas 521 719,07 eurot on hageja

nõue kostja 2 vastu väärtusetu ja seda ei ole võimalik täita. Kolleegium sellega ei

nõustu. Juhul, kui kostjad väidavad, et nõue kostja 2 vastu on täidetav kohtu poolt

tuvastatust erinevas summas, siis on selliste asjaolude tõendamiskoormis TsMS § 230

lg 2 järgi kostjatel. Kostjate vastavad väited on jäänud paljasõnalisteks.

72. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Maakohus rahuldas taotluse

09.03.2016 määrusega osaliselt ja seadis kostjale 2 kuuluvale kinnisasjale (registriosa

11125702) kohtuliku hüpoteegi summas 102 863,50 eurot ning arestis viis

mootorsõidukit ja krediidiasutustes raha summas 483 394,46 eurot. Kostja 1 vastu

esitatud nõude tagamiseks arestiti 09.03.2016 määrusega krediidiasutustes raha

summas 756 054,96 eurot. 11.03.2016 määrusega täiendati 09.03.2016 määrust

täitmise korra osas. 24.03.2016 määrusega tühistas maakohus 09.03.2016 hagi

tagamise määrusega kohaldatud sõiduauto MB numbrimärgiga XXXXXX arestimise

ja asendas selle rahaga summas 17 750 eurot, mis on kostja 2 poolt tasutud 21.03.2016

kohtu määratud arvele. 16.06.2016 esitas kostja 2 taotluse arestitud sõidukite müügiks

ja raha hoiustamiseks selleks ettenähtud kontodel. 27.06.2016 määrusega määras

maakohus arestitud kostja 2 autode müügi kohtutäituri poolt ja alghinnad ning konto,

kuhu müügist saadud raha kanda. 11.12.2017 määrusega arestis maakohus hageja

kasuks kostjale 2 kuuluvad laenulepingutest tulenevad nõuded osaühingu APA Invest

17(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

vastu, keelas osaühingul APA Invest nõuete täitmise kostjale 2 ning kohustas tegema

maksed kohtutäitur Elin Vilippusele. Maakohus tühistas 11.12.2017 määrusega

osaliselt 09.03.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu ja jättis kostja 2

arveldusarvetel olevast rahast aresti alla 392 164,59 eurot. Maakohus hagi tagamisega

seonduvat vaidlustatud kohtuotsuses ei käsitlenud (TsMS § 442 lg 5).

Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb kohaldatud hagi tagamise

abinõu jätta tagama kohtuotsuse täitmist. Arvestades, et maakohus on menetluse vältel

hagi tagamise abinõusid muutnud ja asendanud, siis kohtuotsuse täitmist jäävad

tagama maakohtu 09.03.2016 määruse p-des 2, 4 (11.12.2017 määruse p-s 8 toodud

summas) ja 5 ning 11.12.2017 hagi tagamise määruses kohaldatud hagi tagamise

abinõud,

kohtutäituri

poolt

27.06.2016

määruse

täitmiseks

sõiduautode

enampakkumise müügist saadud 101 359,97 eurot, mis on hoiustatud kohtu poolt

määratud arvelduskontol, ja 24.03.2016 määruse alusel kostja 2 poolt tasutud ja

hoiustatud 17 750 eurot.

73. Hageja palus ringkonnakohtu istungil kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord

viisil, kus maakohtu 26.01.2018 otsus kuulub täitmisele esmalt osaühingu Krono

Group kohta tehtud otsuse osas ja XX suhtes tehtud kohtuotsus kuulub täitmisele osas,

milles osaühingu Krono Group vastu ei õnnestu kohtuotsust täita, kuid mitte enam kui

XX vastu esitatud nõude ulatuses. Kolleegium leiab, et TsMS § 445 lg 1 järgi kuulub

hageja taotlus rahuldamisele. Hageja soovitud viisil kohtuotsuse täitmine välistab

hageja poolt võimaliku alusetu rikastumise.

74. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna põhjust menetluskulude jaotuse ja suuruse

muutmiseks. Apellandid on vaidlustanud kaebuses menetluskulude väljamõistmise

solidaarselt kostjatelt hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE

HOLDINGS LTD kui solidaarsete võlausaldajate kasuks. Lisaks leiavad apellandid, et

hageja ja vastuhagi kostja 2 menetluskulud pole kogu ulatuses vajalikud, esindaja

tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ja kostjatelt on menetluskulusid välja

mõistetud 100 000 euro võrra rohkem, kui kindlaks määrati.

75. Kolleegium nõustub apellantide viimase väitega. Maakohus on vaidlustatud otsuse

resolutsiooni alajaotuses pealkirjaga „Menetluskulude jaotus“ p-s 3 määranud hageja

ja vastuhagi kostja NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude

suuruseks 43 406,72 eurot, kuid p-s 4 välja mõistnud 143 406,72 eurot. Tegemist on

ilmse ebatäpsusega, mis on võimalik ringkonnakohtul parandada.

76. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus

ei määra teisiti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et menetluskulud on põhjendatud

jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 sellist võimalust ei välista ja kuna

kostjad on hagi vastu kaitsnud ennast ühiselt ja ka vastuhagi nõue oli kostja 2 poolt

esitatud eesmärgil vabaneda ka kostja 1 vastu esitatud nõudest, siis oli kõigi

menetluskulude

jätmine

kostjate

kanda

solidaarselt

põhjendatud.

See,

et

menetluskulud on hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE HOLDINGS

LTD kasuks välja mõistetud kui solidaarvõlausaldajate kasuks, iseenesest ei kahjusta

kostjaid, kuna sellest ei muutu menetluskulude suurus. Arvestades seda, et hagejal ja

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD-l on samad esindajad, kes vastuhagi osas

18(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

kaitsesid ennast ühiselt, siis ei anna apellantide väited alust selles osas maakohtu

otsust muuta.

77. Apellantide väited menetluskulude rahalise suuruse ebaõige kindlaksmääramise kohta

hageja ja vastuhagi kostja 2 lepingulise esindaja kulude osas ei anna alust maakohtu

otsust tühistada. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud hüvitada

vajalikus

ja

põhjendatud

suuruses.

Menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramine on maakohtu kaalutlusotsus ja ringkonnakohus saab sellesse

sekkuda ainult siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või ei ole

järelduse kujunemine jälgitav. Kolleegium leiab, et maakohus on selgelt ja jälgitavalt

määranud kindlaks, millised olid hageja ja vastuhagi kostja 2 NORTHERN EUROPE

HOLDINGS LTD vajalikud ja põhjendatud kulud lepingulise esindaja teenusele.

Kostjate apellatsioonkaebuse väited on üldsõnalised ja konkretiseerimata.

78. Kolleegium ei nõustu apellantidega hageja ja NORTHERN EUROPE HOLDINGS

LTD esindajate tasu suuruse kohta esitatud vastuväite osas. Arvestades vaidluse

mahukust ja keerukust, oli põhjendatud esindus kõrge kvalifikatsiooniga advokaatide

poolt, kelle tunnihind võib olla keskmisest kõrgem.

79. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1

järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

80. Vastustajaid esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Karl Kask, kelle

keskmine

tunnitasu

on

255,44

eurot.

Vastustajate

taotluse

kohaselt

on

apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele kulunud kokku 25,6

tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 10 tundi ning

kohtuistungiks 1,5 tundi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vastustajate menetluskulud on

osaliselt ülepaisutatud ja mittevajalikud, arvestades toimingute mahtu ja tulemit. Kuna

vastustajate esindaja on maakohtu menetlusest tuttav tsiviilasjas vaidluse all olevate

asjaoludega, apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus ainult osaliselt ja

kohtule esitatud apellatsioonkaebuse vastuse maht ei ole suur, leiab ringkonnakohus,

et põhjendatud ajakuluks saab apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse

koostamiseks lugeda 12 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise aeg on põhjendatud 4

tunni ulatuses ja kohtuistungi aeg oli 1 tund. Kokku on põhjendatud ajakulu 17 tundi.

Tunnitasu osas lähtub kolleegium maakohtu poolt õigusabituru hindadele vastavaks

peetud tunnihinnast 181,65 eurot. Taotluses toodud tunnihind 255,44 eurot ilma

käibemaksuta on kolleegiumi arvates tavapärasest oluliselt kõrgem. Seega on

hüvitatav menetluskulu kokku 3 088,05 eurot.

81. Vastustajad ei ole täpsustanud, kelle kasuks tuleb apellatsiooniastme menetluskulu

välja mõista. Kuigi menetluses oli kaks vastustajat, leiab kolleegium, et menetluskulud

tuleb välja mõista hageja kasuks. Apellatsioonkaebuses oli vaidlustatud maakohtu

otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu. Vastuhagi kostja 2

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD suhtes tehtud otsus oli vaidlustatud ainult

menetluskulude väljamõistmises kostjatelt solidaarselt hageja ja NORTHERN

EUROPE HOLDINGS LTD kasuks solidaarselt ning kulude rahalise suuruse

19(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

kindlaksmääramises. Arvestades vastuhagi kostja 2 suhtes vaidlustatud maakohtu

otsuse marginaalset ulatust ja seda, et TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on põhjendatud

ringkonnakohtu menetluskulud välja mõista hageja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Iko Nõmm

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.04.2019 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

3785 osas, millega ringkonnakohus jaotas maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud ning

mõistis need (sh maakohtu menetluskulud koos viivisega) välja solidaarselt XX-lt ja

osaühingult Krono Group solidaarselt Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE

HOLDINGS LTD kasuks (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.12-4.14

ja 4.16).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Krässik OÜ hagiga XX vastu seotud

menetluskulud maakohtus XX kanda ja Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group

vastu seotud menetluskulud maakohtus osaühingu Krono Group kanda. Osaühingu

Krono Group vastuhagiga Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS

LTD vastu seotud menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda.

3. Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune menetluskulu

maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi

suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD

kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Osaühingu Krono Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

apellatsiooniastmes jätta osaühingu Krono Group kanda ja XX apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta XX kanda.

7. Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi

suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.

20(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

8. Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu

apellatsiooniastmes.

9. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785

muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi osaühingu Krono Group vastu ning mõistis

osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 746 054 eurot 96 senti ja alates

8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, ning osas, millega maakohus rahuldas Krässik OÜ hagi

XX vastu ja mõistis XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 521 719 eurot 7 senti ning alates

8. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.1-4.5).

Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus täiendas

resolutsiooni hagi tagamise abinõude kehtivust puudutavas osas, määras kindlaks otsuse

täitmise korra ja maakohtus ning apellatsiooniastmes hüvitatavate menetluskulude

suuruse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.7-4.9; 4.11 ja 4.15).

10. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:

10.1. Rahuldada Krässik OÜ hagi XX ja osaühingu Krono Group vastu.

10.2. Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks 746 054 eurot 96 senti.

10.3. Välja mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks põhivõlalt

746 054 eurot 96 senti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 8. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

10.4. Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks 521 719 eurot 7 senti.

10.5. Välja mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks põhivõlalt 521 719 eurot 7 senti viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. märtsist 2016 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

10.6. Jätta rahuldamata osaühingu Krono Group vastuhagi Krässik OÜ ja DAXIN

NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu 2 000 000 euro suuruse leppetrahvi

saamiseks.

10.7. Rahuldada Krässik OÜ kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus.

10.8. Kohtuotsus tuleb täita esmalt osaühingu Krono Group kohta tehtud otsust

puudutavas osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.2 ja 4.3; käesoleva

tervikresolutsiooni p-d 10.2 ja 10.3). XX kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles

kohtuotsust ei õnnestu osaühingu Krono Group vastu täita, kuid mitte enam kui

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4.4 ja 4.5 (käesoleva tervikresolutsiooni p-

d 10.4 ja 10.5) toodud ulatuses.

10.9. Kohtuotsuse täitmist jätta tagama Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a hagi tagamise

määruse p-des 2, 4 (Harju Maakohtu 11. detsembri 2017. a määruse p-s 8 toodud

summas) ja 5 ning 11. detsembri 2017. a hagi tagamise määruses kohaldatud hagi

tagamise abinõud, kohtutäituri poolt Harju Maakohtu 27. juuni 2016. a määruse

21(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

täitmiseks sõiduautode enampakkumisest saadud 101 359 eurot 97 senti, mis on

hoiustatud kohtu määratud arvelduskontol, ja Harju Maakohtu 24. märtsi 2016. a

määruse alusel hoiustatud 17 750 eurot.

10.10. Jätta Krässik OÜ hagiga osaühingu Krono Group vastu seotud menetluskulud

maakohtus osaühingu Krono Group kanda ja Krässik OÜ hagiga XX vastu seotud

menetluskulud maakohtus XX kanda. Osaühingu Krono Group vastuhagiga

Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD vastu seotud

menetluskulud maakohtus jätta osaühingu Krono Group kanda. Osaühingu Krono

Group apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta osaühingu

Krono Group kanda ja XX apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

apellatsiooniastmes jätta XX kanda.

10.11. Rahuldada Krässik OÜ ja DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ ja

DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS LTD menetluskulude suuruseks

maakohtus 43 406 eurot 72 senti (ilma käibemaksuta).

10.12. Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja 13 890 euro 15 sendi suurune

menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.13. Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 25 175 euro 90 sendi

suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.14. Mõista osaühingult Krono Group DAXIN NORTHERN EUROPE HOLDINGS

LTD kasuks välja 4340 euro 67 sendi suurune menetluskulu maakohtus, samuti lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10.15. Rahuldada apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata Krässik OÜ apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 3088 eurot 5 senti (ilma käibemaksuta).

10.16. Mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja 1852 euro 83 sendi

suurune menetluskulu apellatsiooniastmes. Mõista XX-lt Krässik OÜ kasuks välja

1235 euro 22 sendi suurune menetluskulu apellatsiooniastmes.

11. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

12. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu Krono Group kanda.

13. Rahuldada Krässik OÜ menetluskulude väljamõistmise taotlus kassatsiooniastmes

osaliselt. Määrata Krässik OÜ kassatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1600 eurot

(ilma käibemaksuta) ja mõista see summa osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks

välja. Samuti mõista osaühingult Krono Group Krässik OÜ kasuks välja eelnimetatud

menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lausessätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

22(22)

Tsiviilasi nr: 2-16-3785

14. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ Advokaadibüroo Legalia

kontole.

15. Krässik OÜ kassatsioonimenetluses esitatud tõend - süüdistusakt kriminaalasjas

16730000111 - tagastada esitajale.