1-18-7389/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

15. oktoober 2018.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-18-7389 (18278000525)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi G.P

KarS

süüdistuses §

1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav G.P , isikukood: XXX; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX;

telefon: 59112929 keskharidus XXX - ; ; töötab OÜ s

töölisena; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.05.2017.a otsusega KarS § 121 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel lõpliku karistusega 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Kahtlustatavana oli kinni peetud 30.03.2018.a kell 20.20 kuni 01.04.2018.a kell 15.46.

ei ole kohaldatud. Tõkend – Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. G.P Süüdi tunnistada KarS §

1 järgi mõista 4 ning karistuseks (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada G.P eelvangistuses viibitud aeg 30.03.2018.a 01.04.2018.a, so 3 (kolm p a karistusaja hulka ning lugeda G.P – ) äev kandmata karistuseks 3 (kolm kuud ja 27 seitse ) (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 65 lg mõistetud karistust

2 alusel suurendada G.P-le Tartu Maakohtu 17.05.2017.a otsusega nr 1-17-3809 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so

G.P-le liitkaristuseks

1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista

2 (5)

kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud ja 27 (kakskümmend ) päeva neljasaja seitsmekümne seitsme seitse vangistust 477 ( ) tunni üldkasuliku tööga ära teha , mis tuleb G.P

1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on G.P kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § sätestatud kontrollnõudeid -s 75 lg 1 :

- X ;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XX

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.P kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 17.05.2017.a otsusega nr 1-17-3809 G.P-le KarS § 75 lg 2 p

7 alusel pandud kohustus – mitte viibida käitumiskontrolli ajal XXX ja mitte suhelda mistahes viisil M. T. nimetatud kohtuotsuses

– jätta G.P suhtes täitmiseks määratud korras.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista

G.P-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 90 eurot;

 sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.P on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku ( ) eurot tasuda kaheksasada nelikümmend

vabatahtlikult 12-

ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300

Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse “ 99918700053609 G.P , otsus nr 1-18-7389

, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (5)

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

G.P süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt 17.04.2017 ja 14.06.2017 juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 30.03.2018 kella 20:20 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Piibumäe külas, Piibumäe tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Volvo 850 reg nr XXX, omamata vastava kate

gooria mootorsõiduki juhtimise õigust. G.P rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille koha - selt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alam kategooria moo

torsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani G.P toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st ajavahemik 30.märtsist 2018 kuni 01.aprillini 2018), mille vältel G.P oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all, mistõttu karistuseks jääb 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat 3 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust

17.05.2017 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja G.P-le mõistetud nr 1-17-3809 karistuse ära kandmata osa – 1 aasta vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.P-le mõistetud

- aasta 3 kuud ja 27 päev tunnise üld liku tööga, mille on kohustatud ära a vangistust 477- kasu ta tegema 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule: - elab

kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

17.05.2017 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt G.P-le KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud kohustus, mille kohaselt tal on käitumiskontrolli ajal keelatud viibida ja mitte XXX suhelda mistahes viisil M. T. , jätta täitmiseks nimetatud kohtuotsusega nr 1 3809 määratud korras.

4 (5)

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: iigi õigusabi tasu – r kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu 810 eurot - – ära tasuda

1 aasta jooksul arvates kohtu misest, kohustades G.P tasuma alates kohotsuse jõustu tuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 67 eurot ja 50 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas G.P süüdistatav G.P, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdist v nõustus ata

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse , kaitsja

ja tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K G.P

KarS süüdi tunnistada § 423

1 järgi mõista temale karistus vastavalt sõlmitud ning kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot kohtumenetluses makstud tasu 30 eurot ning kohtuotsusega kaasnev ja süüdimõistva sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimep ,5 kuupalga anemises süüdimõistmise korral 1 alammäära,

50 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). s.o 7

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuo - tsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

G.P tasuma, kuid taotles menetluskulu on nõus vabatahtlikult menetluskulu ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades G.P sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades G.P

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 840 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja

5 (5)

kohtunik