1-18-4018/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-4018

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-18-4018

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kaitsja

Liis Suik (määratud)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest ühes vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu B.I

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.10.2018. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.05.2019. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet rtu Vangla ning määrata ta selleks tähtajaks Ta

kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.I katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud

-

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada

B.I suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4)

oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

5) alluma elek

(kaks) kuud alates elektroonilise troonilisele valvele tähtajaga 2 valveseadme paigaldamisest; 6)

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.

4.

B.I-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5.

B.I vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista B.I-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse

eraldi dokumendina. B.I-le

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, ja tema kaitsjale. B.I-le

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 22.08.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.I tingim

. isi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega

Tartu Maakohtu 14.05.2018. a kohtuotsusega tunnistati B.I süüdi

KarS § 121 lg 1 ja § 4231 KarS järgi ning § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja

23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 14.04.2018 on 07.05.2019. a. . a ja lõpp

B.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib kolmandat korda. Vägivaldsuse raskus on vähenenud. Vägivaldsed kuriteod sooritatud grupis, juhtimisõiguseta sõitmised on toime pannud üksi. Käitumine on olnud sarnane varasemaga, kuid ühist soodustegurit on raske välja tuua. Vangistuse jooksul kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole ning lühikese karistusaja tõttu ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava. Tallinna Vangla ei toeta B.I vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on taluga, kus on kokku neli tuba ja köök. Nimetatud elukoht kuulub kinnipeetava isale. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on nõus kinnipeetavale tööd pakkuma FIE R P, kes on teadlik elektroonilise valve piirangutest ja kellaaegadest kinnipidamise kohustusest.

Kinnipeetava enda sõnul on ta peamiselt töötanud ametlikult, kuid mingil perioodil ka mitteametlikult. Nähtub, et isik töö suhtes valiv ei ole ja on valmis ka vanglas töötama. Vabaduses on tema vanemad valmis teda toetama.

B.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha B.I vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub (Vangla ei toeta vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga. Leiab, et tegemist on isikuga, kes suudab korrektselt täita nõudeid ning on teinud ümberhindamisi ja tegelikult soovib elada õiguskuulekalt. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik suudab kohustustega toime tulla. Tal on olemas pere, kes teda toetab.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et

B.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgituga, et isik soovib enda sõnul oma käitumist muuta. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise va lve

kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimelin e edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu . korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangla ja prokurör ei toeta . Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega ning ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on töötamine, peale kriminaalhooldust

Tartusse kolimine koos elukaaslasega ning tasapisi nõuete tasumine. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik on pidevalt oma elu jooksul töötanud ning omandanud töötamise jooksul teatavaid töökogemusi. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et isiku võib ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et isik suudab oma edaspidises elus käituda seaduskuulekalt, millele aitab kaasa ka sõltuvusprobleemide puudumine ning vabaduses pidev tööhõives osalemine. Pärast vabanemist on B.I ja töö olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.I, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/