3-16-2231/33 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3162231

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest

Kohtuasi

Fonamis OÜ kaebus Hiiumaa Veterinaarkeskuse toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Fonamis OÜ, esindaja Keith Siilats

Vastustaja

Hiiumaa

Veterinaarkeskus,

esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2018. a otsus

Menetluse alus Riigikohtus

Fonamis OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fonamis OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2018. a otsuse resolutsioon muutmata,

muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fonamis OÜ (kaebaja) valmistas ja pakkus Hiiumaal müügiks metssealihast tehtud burgereid.

Hiiumaa Veterinaarkeskus saatis 5. augustil 2016 Fonamis OÜ juhatuse liikmele Keith Siilatsile

e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et avalik toitlustamine peab toimuma kooskõlas õigusaktides

sätestatuga. Kuna metssigadel esineb ravimatu keeritsusstõbi (trihhinelloos), siis selleks, et

inimesed ei nakatuks, tuleb kütitud sigu nahastada tegevusloaga tapamajas, mida Hiiumaal ei

ole, ja uurida laboris meetodil, mida Hiiumaal ei kasutata. Alles seejärel saab metssealiha

Hiiumaal avalikult toitlustamiseks pakkuda.

2. Fonamis OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Hiiumaa

Veterinaarkeskuse 5. augusti 2016. a e-kirja õigusvastasus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja kahjuhüvitis 500 eurot. Kaebaja leiab, et põllumajandusministri 15. juuni 2006. a

määrus nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise

hügieeninõuded“ (määrus nr 74) võimaldab uurida metssealiha Hiiumaal laboris mikroskoobiga.

3. Tallinna Halduskohus jättis 9. juuni 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

vastustajaga, et kaebaja olukorda reguleerib määruse nr 74 § 5 lgs 1 toodud viite kaudu Euroopa

Komisjoni 10. augusti 2015. a rakendusmäärus (EL) nr 2015/1375, millega kehtestatakse

erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes

3-16-2231

(määrus nr 2015/1375). Selle õigusakti järgi ei ole kaebaja soovitud trihhinelloskoopilise

meetodi kasutamine lubatud. Määruse nr 74 § 5 lgs 1 viidatakse küll komisjoni sarnase

pealkirjaga 5. detsembri 2005. a määrusele (EÜ) nr 2075/2005 (määrus nr 2075/2005), kuid see

määrus on alates 31. augustist 2015 kehtetu ja seda asendab määrus nr 2015/1375. Kui kehtiv

õigusakt teeb viite kehtetule õigusaktile, tuleb viidet vastavalt olukorrale kas tõlgendada

(praegusel juhul asendab määrust nr 2075/2005 määrus nr 2015/1375) või leppida uue

regulatsiooni puudumisel sellega, et viitenorm on tühi. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et

praegusel juhul saab ja tuleb kohaldada määrust nr 2075/2005, välistab määruse nr 2075/2005

art 16 lg 1 trihhinelloskoopilise meetodi kasutamise pärast 31. detsembrit 2009. Kaebaja

seisukoht, et määruse nr 74 § 5 lgs 1 tehtud viide määruse nr 2075/2005 nõuetele ei hõlma sama

määruse art 16 lgt 1, on ekslik.

4. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille

Tallinna

Ringkonnakohus jättis 18. jaanuari 2018. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu põhjendustega ning lisas, et määruse nr 74 § 5 lg 1 adressaadiks on spetsiifilises

valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kõrgendatud kohustus tunda metssealiha käitlemist

reguleerivaid õigusakte, sh seda valdkonda reguleerivaid Euroopa Liidu õigusakte. Kaebaja pidi

olema Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasile tuginedes võimeline, vajaduse korral asjakohase

nõustamise abiga, aru saama, et trihhinelloskoopilist meetodit ei saa metssealiha uurimiseks

enam kasutada ka juhul, kui metssealiha käideldakse väikeses koguses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada ja kaebus

rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Määrus nr 74 viitab üksnes määruse nr 2075/2005 meetoditele, mitte sama määruse

kohaldamisele. Seetõttu ei pea seda viidet asendama viitega määrusele nr 2015/1375.

Määruse nr 2075/2005 reguleerimisalas on üksnes koduloomad. Ulukite käitlemist reguleerib

määrus nr 74. Määruse nr 74 § 5 lgs 1 sisalduv viide määrusele nr 2075/2005 hõlmab selles

määruses sätestatud nõudeid, kuid ei hõlma määruse nr 2075/2005 art 16 lgt 1, mille järgi oli

trihhinelloskoopilise meetodi kasutamine metssea puhul erandjuhtudel lubatud kuni

31. detsembrini 2009.

Määruse nr 74 adressaatideks on tavalised jahimehed, mitte ettevõtjad. Jahimees ei pea üles

leidma määrust nr 2015/1375, mõistmaks, et Eesti määrusandja soovis selle määruse

kohaldamist, kuigi Eesti määruses on viide määruse nr 2075/2005 nõuetele. Määruses

nr 2075/2005 sätestatud meetodite kasutamine peaks olema lubatud seni, kuni täpsustatakse

määrust nr 74.

6. Vastustaja palub

vastuses kassatsioonkaebusele

see rahuldamata jätta.

Määruse nr 74 § 5 lgs 1 sisalduvat viidet määrusele nr 2075/2005 tuleb tõlgendada viitena

määrusele nr 2015/1375, sest nii on määruses nr 2015/1375 ette nähtud. Eesti õigust tuleb

tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium nõustub kohtute ja menetlusosalistega, et kohaldamisele kuulub

toiduseaduse § 26 lg 3 alusel kehtestatud määrus nr 74.

2(4)

3-16-2231

Määruse nr 74 § 5 lg 1 kehtis vaidlustatud toimingu tegemise ajal järgmises sõnastuses:

„Trihhinelloosile vastuvõtliku loomaliigi rümbast võtab volitatud veterinaararst või koolitatud

isik trihhinelloosi esinemise uurimiseks proovimaterjali. Proov võetakse ja seda analüüsitakse

komisjoni määruse (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks

kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes (ELT L 338, 22.12.2005, lk 60–82), nõuete

kohaselt. Trihhinelloosi analüüsija väljastab jahimehele trihhinelloosi analüüsi kohta protokolli,

mille jahimees edastab volitatud veterinaararstile, kes täidab lisas 1 või 2 toodud vormi kohase

kinnituse B osa.“

Määruse nr 74 § 5 lgs 1 viidatud määrus nr 2075/2005 tunnistati vastavalt määruse nr 2015/1375

art 15 lgle 1 ja art 16 lgle 1 kehtetuks alates 31. augustist 2015. Määruse nr 2015/1375 art 15 lg 2

kohaselt tõlgendatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele viidetena määrusele

nr 2015/1375 (kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga).

Kohtud leidsid, et määruse nr 74 § 5 lgs 1 nimetatud määruse nr 2075/2005 kehtetuks

tunnistamise tõttu tuleb kohaldada määrust nr 2015/1375, sest vastupidisel juhul oleks määruse

nr 74 § 5 lgs 1 tehtud viide tühi.

Vaidluse all on küsimus, kas kohaldada tuleb kehtivuse kaotanud määrust nr 2075/2005 või

kehtivat määrust nr 2015/1375.

8. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a

määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad,

art 1 lg 3 p e ja lg 4 järgi võis Eesti riik kehtestada eeskirjad looduslike ulukite või nende liha

väikestes kogustes tarnimisele küttidelt otse lõpptarbijale või kohalikesse

jaekaubandusettevõtetesse, kes tarnivad otse lõpptarbijale. Selliste eeskirjade kehtestamise

pädevus on väljaspool Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Seetõttu ei reguleeri praegust

juhtumit Euroopa Liidu õiguse alusel selle määruse rakendusmäärus nr 2015/1375, vaid

riigisisene määrus nr 74. Seadusandja võib reguleerida väljaspool Euroopa Liidu õiguse

kohaldamisala olevat küsimust viitenormiga Euroopa Liidu õigusele.

9. Kuna praegusel juhul oli asjakohase õigusliku regulatsiooni kehtestamine liikmesriigi

pädevuses ja liikmesriigil ei olnud kohustust rakendada Euroopa Liidu õigust, siis ei ole

kohaldatav määruse nr 2015/1375 art 15 lg 2, mille kohaselt tõlgendatakse viiteid kehtetuks

tunnistatud määrustele viidetena määrusele nr 2015/1375. Valdkonna eest vastutava ministri

otsustada oli, kas säilitada määruse nr 74 § 5 lgs 1 tehtud viide määrusele nr 2075/2005 või

kehtestada § 5 lg 1 uue sisuga.

Praeguses asjas ei ole tähendust Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

(HÕNTE) § 29 lg-l 4, mille kohaselt tuleb eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel

viitamisel lisada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele viidatava õigusakti pealkiri ja

esmakordse avaldamise andmed. HÕNTE § 29 lgs 3 on silmas peetud üksnes neid norme, mille

vastuvõtmise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Sellistel juhtudel lisatakse nii

seaduseelnõule kui ka määruse eelnõule normitehniline märkus, milles esitatakse muuhulgas ka

viidatud õigusakti muutva õigusakti andmed (HÕNTE § 27 lg 4 ja § 51). Neil puhkudel on

tegemist dünaamilise viitenormiga ja normitehniline märkus aitab tagada, et dünaamiline

viitenorm oleks kooskõlas õigusselguse põhimõttega.

3(4)

3-16-2231

10. Määruse nr 74 § 5 lg 1 teises lauses sisalduvat viitenormi tuleb eeltoodud põhjendustel

mõista staatilise viitenormina. Seepärast tuleb selle sätte kohaldamisel juhinduda määruse

nr 2075/2005 redaktsioonist, mis on avaldatud 22. detsembril 2005 Euroopa Liidu Teataja

numbris L 338. Staatiline viitenorm säilitab regulatiivsuse ka pärast viidatava normi kehtetuks

tunnistamist. Kuna määruses nr 2075/2005 sätestatud nõuded on muutunud viitenormi kaudu

määruse nr 74 osaks, ei tähenda määruse nr 74 § 5 lg 1 teise lause kohaldamine seda, et

kohaldada tuleks kehtetut õigusakti. Eeltoodu tõttu ei teki ka küsimust, kas määruse nr 74 § 5

lg 1 teine lause on kooskõlas õigusselguse põhimõttega.

11. Seega kuulub praeguses asjas kohaldamisele määrus nr 2075/2005 määruses nr 74 osundatud

redaktsioonis.

12. Kolleegium nõustub aga kohtutega selles, et praeguses asjas ei olnud trihhinelloskoopilise

meetodi kasutamine metssea puhul lubatav. Asjas kohaldamisele kuuluv määrus nr 2075/2005

küll tunnustas trihhinelloskoopilise meetodi kasutamist metssea puhul, kuid vastavalt sama

määruse art 16 lgle 1 oli selle meetodi kasutamine lubatud üksnes erandjuhtudel ja kuni

31. detsembrini 2009. Kaebaja pidas selle meetodi kasutamist võimalikuks augustis 2016.

13. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2018. a otsuse

resolutsioon jääb muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

14. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kuivõrd vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad ka

vastustaja kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 107 lg 4 järgi tuleb kautsjon

arvata riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)