2-17-3220/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-3220

Tsiviilasi

Aspen Grupp OÜ hagi Lüganuse valla vastu töövõtutasu,

kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4554 eurot / 24 409,28 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja Lüganuse valla

vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): Aspen Grupp

OÜ (hageja), rk 11104843; esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Vastustaja

(vastuapellant):

Lüganuse

vald

(kostja,

vallavalitsuse kaudu), rk 77000223; esindajad vandeadvokaat

Rauno Klemm ja vandeadvokaat Martin Triipan

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2017 otsus väljamõistetud töövõtutasu suuruse ja

sellelt arvestatud viivise osas, menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude väljamõistmise

osas. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis välja kahjuhüvitise ja

viivise sellelt.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ

kasuks töövõtutasu 4588,52 eurot, 4. oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44

eurot ja viivis 0,1% päevas 4588,52 eurolt alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4588,52 euro täieliku

tasumiseni, kuid mitte üle 17 169,12 euro ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Rahuldada osaliselt apellatsioonkaebus.

4. Jätta rahuldamata vastuapellatsioonkaebus.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ kasuks töövõtutasu 4588,52 eurot, 4.

oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44 eurot ja viivis 4588,52 eurolt 0,1%

päevas alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4588,52 euro täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 17 169,12

euro.

5.2. Mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ kasuks kahjuhüvitis 960 eurot, 4.

oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 122 eurot ja viivis 960 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 4. oktoobrist 2018 kuni 960 euro täieliku tasumiseni, kuid

mitte üle 960 euro.

5.3. Rahuldada hagi osaliselt.

5.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aspen Grupp OÜ (hageja, töövõtja) esitas 28. veebruaril 2017 hagi Lüganuse valla (endine

Sonda vald, kostja, tellija) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks töövõtutasu

14 640 eurot, kahjuhüvitise 960 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1434,72 eurot ja

viivise 0,1% 14 640 eurolt alates 28. veebruarist 2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle

14 640 euro ning viivis 960 eurolt seadusjärgses määras alates 28. veebruarist 2017 kuni 960

euro tasumiseni, kuid mitte üle 960 euro.

Hageja suurendas 17.04.2017 menetlusdokumendis (I kd, tl 134-143) nõuet 18 129,12 euroni.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18. augustil 2016 töövõtulepingu 1/16. Lepingu kohaselt

kohustus töövõtja tegema Ida-Viru maakonnas, Sonda vallas, Erra alevikus endise Erra

sovhoosi tootmishoonete lammutustööd vastavalt lepingule ja 26. juunil 2015 Purustaja OÜ

koostatud lammutustööde projektile. Lammutusprojekti ja töö nr oli TL 1506-03. Tellija

kohustus tasuma tööde eest 14 640 eurot.

Töövõtja tegi lepingujärgsed tööd ning esitas 20. oktoobril 2016 tellijale töö üleandmise-

vastuvõtmise akti ning arve nr 216167 summas 14 640 eurot. 31. oktoobril 2016 vastas tellija

töövõtjale, et ei saa aktile alla kirjutada. Akti allkirjastamata jätmine on põhjendamatu, kuna

töövõtja on kõiki jäätmeid käidelnud vastavalt seadusele ning kõik jäätmete käitlustoimingud

ja käitluskohad on näidatud tellijale 14. oktoobril 2016 edastatud jäätmeõiendis. Purustatud

materjaliga polnud vaja süvendit täita, kuna selleks puudus vajadus ning kõik tööd on teostatud

korrektselt.

Tellija jättis tasu maksmata. Tellijal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet, kuna töövõtja ei ole

lepingut rikkunud.

Lepingus ega hankedokumentides ei sisaldu nõuet, et töövõtja peaks materjali transportima

tellija nõutud kohta ja üle andma konkreetsele tellija nimetatud isikule. Töövõtja esitas tellijale

kõik asjakohased dokumendid.

Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset

õigusabi. Vandeadvokaat Raul Talts töötas 21.12.2016 läbi kostja 16.12.2016 nõudekirja,

milles kostja selgitas tasu maksmisest keeldumist ja hageja esitatud dokumendid ning töid

rahastanud

KIK-i

Keskkonnaprojektide

finantseerimise

korra.

03.01.2016

koostas

vandeadvokaat Raul Talts vastuse kostja 16.12.2016 kirjale ning nõude töövõtutasu

väljamaksmiseks. Eeltoodud tegevused olid vajalikud töövõtja nõude maksmapanekuks ning

töövõtja kandis nendega seoses vajalikke ja põhjendatud kulusid summas 540 eurot. 09.02.2017

ja 13.02.2017 koostas hageja vandeadvokaat Raul Talts vastuskirja Sonda valla 31.01.2017

kirjale ning esitas samas vastuses taas kostja vastu tasunõude. Eeltoodud tegevus oli vajalik

töövõtja nõude maksmapanekuks ning töövõtja kandis sellega seoses vajalikke ja põhjendatud

kulusid summas 420 eurot. Seega on hageja kandnud oma nõude maksmapanekuks põhjendatud

kulusid kogusummas 960 eurot. See tuleb hüvitada VÕS § 115 lg 1 alusel ja mõista sellelt välja

viivis seaduses sätestatud määras.

Lepingu punkti 22 kohaselt on töövõtjal õigust nõuda tellijalt viivist töö eest tasumisega

viivitamise korral 0,1% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületanud

päeva eest. Hageja esitas tellijale arve nr 216167 kogusummas 14 640 eurot 20.01.2016

maksetähtajaga 19.11.2016. Kostja ei ole töövõtutasu maksnud, mistõttu on töövõtjal õigus

nõuda viivist alates 20.11.2016. Hagiavalduse esitamise hetke seisuga on tellija olnud rahalise

kohustuse täitmisega viivituses üheksakümmend kaheksa päeva. Viivis tähtaegselt tasumata

võlgnevuselt on 0,1% päevas, so 14,64 eurot päevas. Hageja palus ka TsMS § 367 alusel

jooksva viivise väljamõistmist.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja rikkus lepingulisi kohustusi mitteohtlike püsijäätmete vedamisel. Hageja jättis

kooskõlastamata jäätmete veo kostjaga. Lammutusprojekti punkti 2.7 kohaselt tuli kõik

mitteohtlikud püsijäätmed kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks

ettenähtud kohta. Vedu pidi toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohale,

mis on kooskõlastatud kostjaga.

Hageja oli juba hankemenetluse raames teadlik ja nõustunud sellega, et purustatud materjal

tuleb vedada kostja määratud asukohta 400 m kaugusel. Väär on hagiavalduse punktis 2.1.6

toodud seisukoht, et hagejal puudus enne lepingu sõlmimist vähimgi teadmine, et kostja soovib

lammutusjäätmeid endale ja soovib neid ise kasutada.

Kostja soovis purustatud betooni ja tellised suunata ise taaskasutusse. Sellest tulenev nõe

tasaarvestati. Hageja on vastuolus lepinguga lepingu esemeks olevat puitu objektil põletanud.

Hageja pole esitanud dokumente, mis tõendaks töö teostamist. Hageja ei ole vastuolus

lepinguga esitanud kostjale kõigi jäätmete utiliseerimise dokumente, mis võimaldaks kostjal

kontrollida lepingu nõuetekohast täitmist.

Hagejal ei ole tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõuet. Väär on hageja väide, et töö on

teostatud tähtaegselt ning hageja on kostjale esitanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti.

Hageja õigusabikulu nõue on alusetu. Hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud ei

ole hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 alusel. Viivist ei saa arvestada, kuna hageja tasu nõue ei ole

muutnud sissenõutavaks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 8. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks töövõtutasu 13 747,62 eurot ja kahjuhüvitise 960 eurot, kokku 14 707,62 eurot.

Välja mõisteti ka viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 4334,85 eurot ja edasine viivist 0,1%

päevas 13 747,63 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle 13 747,63 euro ja viivis 960 eurolt

seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 960 euro. Hageja

menetluskuludest jäeti 81,125% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 18,875% hageja

kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 3528,94 eurot menetluskulude katteks ja viivis

menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 785,50 eurot

menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.

Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas ja millal on töövõtutasu muutunud sissenõutavaks, kas

hageja on lepingut rikkunud mitteohtlike püsijäätmete vedamisel ning kas hageja on esitanud

dokumendid, mis tõendavad töö tegemist.

Hageja on nõuetekohase jäätmeõiendi (lammutusprojekti p 2.7 viimane lõik, töövõtulepingu

p 24) kostjale esitanud hiljemalt 01.02.2017 ning seetõttu tuleb lugeda, et tellija on töö vastu

võtnud 01.02.2017 vaatamata sellele, et ta ei ole allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise

akti. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine

oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku

tähtaja jooksul.

Lepingudokumentides ei ole reguleeritud hageja kohustust vedada jäätmeid vastavalt kostja

juhistele, vaid lammutusprojektis (punktis 2.7) on üksnes sätestatud hageja kohustus

kooskõlastada nende veokoht, juhuks kui jäätmeid ei suunata taaskasutusse. Samuti ei nähtu

lammutusprojektist ja lepingust kostja huvi otsustada vastavate jäätmete (betooni- ja

tellisepuru) kasutamise üle. Usutav ei ole ka kostja väide selle kohta, et vallavanem näitas

töövõtjale kätte jäätmete ladustamise koha ning andis juhise, kuhu kivijäätmed vedada.

Hanketeates (internetis avalikult kättesaadav https:\\riigihanked.riik.ee, hanke viitenumber

176507) on toodud hanke lühikirjeldus: endise Erra sovhoosi tootmishoonete lammutamine,

2 objekti, jäätmete suunamine taaskasutusse ja vedu jäätmehoidlasse või üleandmine

jäätmekäitlejale.

Lammutusprojekti punkt 2.7 ei reguleeri töövõtja kohustust tellijale jäätmed üle anda. Sellist

kohustust ei reguleeri ka töövõtuleping. Lammutusprojekti punkt 2.7 räägib keskkonnakaitsest,

mitte täiendavast tööst. Keskkonnakaitse tingimustes ei ole reguleeritud hageja kohustust anda

kostjale üle jäätmeid. Kui kostja soovinuks, et hageja annaks talle jäätmed üle, siis oleks tulnud

selline tingimus märkida otsesõnu töövõtulepingus.

Kostja väited hagejale juhiste andmisest on sedavõrd vastuolulised, et pole usutavad.

06.09.2017 täiendava seisukoha punktis 1.4 on kostja selgitanud, et väidetavalt oli algselt

hankemenetluse raames juttu ühest asukohast (kostja 06.09.2017 seisukoha lisa 1), kuhu tuli

materjal vedada, kuid hiljem võimaldas kostja alternatiivselt vedada need teisele lähemal

asuvale platsile (kostja 06.09.2017. a seisukoha lisa 1). Kostja pole tõendanud, et ta oleks

hagejale hankemenetluse raames või üldse kunagi selgitatud, millisele platsile tuleb jäätmed

vedada. 14.09.2017 istungil väitis kostja seaduslik esindaja, et: „konkreetselt hankes

kaardilviidatud kohta ei olnud, sest vallal oli mitmeid võimalusi kuhu materjali paigaldada“.

Kostja vastuoluliste väidete põhjal, pole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ta oleks hagejat

teavitanud konkreetsest jäätmete ladustamise kohast. Kostja poolt hagejale juhiste andmist ei

tõenda see, et kostja on saatnud e-kirja omanikujärelevalve teostajale (I kd tl 127-128

Kui kostjal oli väidetavalt suur huvi lammutusjäätmete endale saamise osas, siis jääb

arusaamatuks, miks pole kostja selles osas kordagi hageja poole kirjalikult pöördunud ja sellist

tingimust töövõtulepingus lepingu punkti 21 kohaselt sätestanud ega pöördunud tagasiside osas

ka omanikujärelevalve poole enne, kui poolte vahel oli tekkinud vaidlus. Samuti ei ole eluliselt

usutav, et hageja oleks kandnud kulutusi transpordile ja vedanud ehitusjäätmeid Errast Kiviõlli,

kui ta oleks teadnud, et jäätmeid saab ladustada lammutusobjekti vahetus läheduses asuvale

laoplatsile.

Tellija väidetavad juhised vedada ehituspraht tellija näidatud platsile, ei nähtu ka ehitustööde

päevikust perioodil 03-09.10.2016. a (punkt 10 „Muud märkused ja asjaolud“, saadud ja antud

juhised). Ehitustööde päeviku on allkirjastanud omanikujärelevalve teostaja Teet Järvet (I kd tl

144-154). Isegi juhul, kui hageja kooskõlastamise/informeerimise kohustust rikkus, ei anna see

alust kostjale keelduda töö vastuvõtmisest ja töövõtutasu väljamaksmisest.

Kostja 31.10.2017 tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuna kohus on eelnevalt asunud

seisukohale hageja ei pidanud kostjale lammutusjäätmeid üle andma. Seega ei saa kostjal olla

rahalist nõuet hageja vastu, mida on võimalik tasaarvestada. Kostja pole tõendanud, et

täitematerjali tellimisega kolmandalt isikult kaasneksid ka tegelikkuses sellised kulud, mida

kostja väidab.

Hageja on õigustatud saama töövõtutasu 13 747,62 eurot (14 640 – 892,38). Hagejale

lõppkokkuvõttes väljamakstava tasu suurus sõltub sellest, kui palju hageja on saanud tulu

vanametalli müügist.

Hageja

õiguabikulude

hüvitamise

nõue

on

põhjendatud.

Kohtumenetluse

eelsete

õigusabikulude hüvitamist tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes,

st nad on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud.

Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset

õigusabi. Hageja kasutatav õigusabi oli vajalik ja põhjendatud, sest kostja keeldus üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest, esitas lepingu täitmise nõude ning keeldus töövõtutasu

maksmisest. Õigusabi oli hagejale vajalik nõude maksmapanekuks ning töövõtja kandis

nendega seoses vajalikke ja põhjendatud kulusid.

Töövõtulepingu punkti 22 kohaselt on töövõtjal õigust nõuda tellijalt viivist töö eest tasumisega

viivitamise korral 0,1% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületanud

päeva eest. Hageja esitas tellijale arve nr 216167 kogusummas 14 640 eurot 20.01.2016. a,

maksetähtajaga 19.11.2016. a. Kostja ei ole töövõtutasu tänaseni maksnud, mistõttu on

töövõtjal õigus nõuda viivist alates 01.02.2017. a (vt kohtuotsuse punkt 42.15), s.o alates ajast,

mil töö loetakse vastuvõetuks ning tasunõue tuleb lugeda alates sellest ajast sissenõutavaks.

Kohtuotsuse tegemise aja hetkeks on kostja töövõtutasu (12 747,62 euro) maksmisega olnud

viivituses 311 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 4275,51 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsus, millega

rahuldada hagi täielikult ja mõista välja töövõtutasu 3421,50 eurot ja viivis sellelt.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) oli töövõtutasu arvestamise alus hinnapakkumine, millest lahutatakse vanametalli

realiseerimisest saadav tulu. Lammutatavalt objektilt saadi vanametalli realiseerimisest 892,38

eurot, mitte 3000 eurot. Seetõttu on hagejal õigus nõude kostjalt tasu 14 307,62 eurot, mille

lisandub käibemaks, s.o kokku 17 169,12 eurot;

2) jättis maakohus tähelepanuta lepingu punktis 7 sätestatud väljamaksmisele kuuluva tasu

arvestusviisi. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8;

3) jättis maakohus tõendina hindamata hageja hinnapakkumise. Sellega rikuti TsMS § 232

lõiget 1;

4) rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna pooled ei ole kordagi väitnud, et

vanametalli realiseerimisest saadav tulu tuleks arvestada maha lepingu punkti 7 teises lauses

märgitud hinnast. Maakohtu otsus on üllatuslik. Hageja on selgitanud, et vanametalli maksumus

tuli maha arvutada hinnapakkumuse summast (15 200 eurot + käibemaks, s.o 18 240 eurot).

Seda on kinnitanud ka kostja 22.03.2017 vastuses hagile, punktis 2.3.11. ning 06.09.2017

menetlusdokumendi punktis 1.8. Käsitlus, mille kohaselt lepingu hind võrdub lepingu hinnaga,

millest on maha arvestatud vanametalli müügist saadav tulu, on tautoloogiline ega ole võimalik;

5) on summa, mille kostja kohustub hagejale tasuma, 18 240 eurot (sh käibemaks) – vanametalli

realiseerimisest saadud tulu 1070,86 eurot (sh käibemaks), s.o 17 169,14 eurot. Nõutud tasuks

on siiski 17 169,12 eurot, mitte 17 169,14 eurot. Summade kahesendiline erinevus on tulenenud

käibemaksu arvutamisel summade ümmardamisest;

6) eksis maakohus lepingu punkti 15 tõlgendamisel. Lepingu p 15 ei väära hageja õigust saada

kogu töövõtutasu. Lepingu punktis 7 teises lauses märgitud lepingu hind 14 640 eurot arvutati

olukorras, kus eeldati, et vanametalli müügist saadakse 3000 eurot + käibemaks ja see ei

tähenda, et hagejal ei ole õigust saada töövõtutasu vastavalt lepingu punkti 7 esimeses lauses

sätestatud arvutusmetoodikale ja hageja hinnapakkumusele;

7) kostja tasus hagejale 15. detsembril 2017 kokku 14 707 eurot.

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt:

1) on alusetud hageja etteheited töövõtutasu arvestamisele. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja

seda lepingu kehtivuse jooksul ei korrigeerita. Sama on kohus kinnitanud ka otsuse punktis 38.

Seega ei saa apellant lammutustööde eest mingil juhul nõuda rohkem kui 12 200 eurot

käibemaksuta ehk 14 640 eurot koos käibemaksuga (lepingu p 7). Maakohus vähendas tasu

põhjendatult, kuna hageja rikkus lepingut;

2) oli töö maksumusest juba lepingu sõlmimisel arvestatud maha hageja pakutud vanametalli

hind ja hinda ei saanud vanametalli arvelt suurendada;

3) ei ole hageja tõendanud, et tegelik vanametalli kogus oli väiksem, kui lammutusprojektis.

Üksi vanametalli üleandmise akt ei tõenda seda, et vanametalli oli vähem. Vanametall võidi

mujale viia. Lammutusjäätmete hunnikust nähtub, et see sisaldab ka osaliselt vanametalli.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt:

1) leidis maakohus ebaõigesti, et tööde teostamise osas ei olnud vaidlust. Selles osas on

kohtuotsus põhjendamata ja vastuoluline. Otsus on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 1, § 436 lg-ga

1 ja § 442 lg-ga 8;

2) tuli eterniit utiliseerida lammutusprojekti p 2.4. järgi. Seega tuli eterniit utiliseerida ja esitada

eterniidi

osas

utiliseerimist

tõendavad

dokumendid,

mida

on

nõudnud

ka

Keskkonnainspektsioon. Vastasel korral peab kostja eeldama, et hageja ei ole eterniiti objektilt

utiliseerinud ning need on jätkuvalt objektil (ilmselt maasse kaevatud);

3) on esitamata vanametalli taaskasutusse andmist tõendavad dokumendid. Seega ei ole

vanametalli lepingu kohaselt täielikult välja sorteeritud ega realiseeritud ehk ka selles osas ei

ole hageja lepingut täitnud ja vastav vanametall on alles taaskasutusse andmata ja selle hind

arvesse võtmata;

4) ei ole töövõtutasu muutunud sissenõutavaks, kuna töö ei ole vast võetud;

5) on hageja nõue tasaarvestatud. Projekti üheks eesmärgiks oli saada hagejalt kui töövõtjalt

purustatud lammutusmaterjal, mida kostja vajab täitematerjalina. Kuivõrd vastustaja vastavat

kohustust ei täitnud ja täitepinnast kostjale üle ei andnud, on kostjal tekkinud kahju vastavast

materjalist ilmajäämise tõttu. Kostja peab vastava materjali seetõttu ostma ja vastava kulu osas

on kostjal nõue hageja vastu;

6) on ebaõige kohtueelse kulu hagejalt väljamõistmine. Õigusabikulud ei ole hüvitatavad VÕS

§ 128 lg 3 alusel.

7. Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu.

8. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga. Lüganuse vald

teatas, et sai Aspen Grupp OÜ-lt vastuse, et nad on kompromissina valmis jätma poolte

menetluskulud ringkonnaastmes poolte endi kanda, kuid muus osas Aspen Grupp OÜ maakohtu

lahendiga välja mõistetud summade osas kompromissiks valmis ei ole (sh viivist piirama).

Lüganuse vald on küll valmis kompromissi sõlmima, kuid jääb oma seisukoha juurde, et hagi

on põhjendamatu. Seda arvestades ei ole valla jaoks tänasel päeval arvestatavaks

kompromissiks maakohtu lahendi tervikuna jõusse jätmine. Seega ei jõudnud pooled

kompromissile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebus

tuleb

rahuldada

osaliselt

ja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

väljamõistetud töövõtutasu suuruse ja sellelt arvestatud viivise osas, menetluskulude jaotuse

osas ja menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 4588,52 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1344,44 eurot ja edasise viivise. Menetluskulud jätab

ringkonnakohus poolte endi kanda.

Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud (I), seejärel võtab

seisukoha töövõtutasu suuruse osas (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude küsimused (III).

I

10. Sõlmitud töövõtuleping (kd I, tl 15-16) ei reguleeri lammutatud jäätmete vedu ega nende

ladustamise asukohta. Lepingu p 1 sätestab, et tööd tuleb muu hulgas teha vastavalt

lammutustööde projektile TL1506-03. Lepingu p 3.2. nimetab lammutustööde projekti lepingu

dokumendiks. Seega on ka lammutustööde projekt lepingu osa. Lammutusprojekti p 2.7. teine

lõik sätestab, et kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel

taaskasutada või vedada selleks ettenähtud kohta. Vedu peab toimuma konteinerites või muul

kindlal transpordivahendil kohta, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.

Kasutamiseks mittesobiv materjal tuleb ehitusplatsilt ära vedada kohta, mille ehitaja

kooskõlastab kohaliku omavalitsusega. Töövõtjale ja alltöövõtjale on rangelt keelatud matta

ehitusjäätmeid või neid põletada.

Seega oli hageja lepinguliseks kohustuseks seoses jäätmetega: a) jäätmete kokkukorjamine ja

nende võimalusel taaskasutamine või alternatiivselt nende vedamine selleks ettenähtud kohta;

b) jäätmete vedamine konteineris või muul kindlal transpordivahendil; c) jäätmete veo sihtkoha

kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega; d) kasutamiseks mittesobiva materjali vedamine

kohta, mis tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada; e) mitte matta ega põletada

ehitusjäätmeid.

11. Ringkonnakohus leiab, et leping ja selle lisaks olev lammutusprojekt ei sätesta kostja

ainuotsustus õigust lammutusjäätmete edasise kuuluvuse ja ladustamise osas. Samuti ei sätesta

leping kindlalt kohta, kuhu tuleb jäätmed viia. Puudub vaidlus, et jäätmed on objektilt kokku

korjatud ja ära veetud (kd I, tl 109, kostja vastuse p 2.1.8.). Leping ei sätesta hagejale

absoluutset kohustust jäätmeid taaskasutada. Projekti p 2.7. järgi tuli seda teha võimalusel.

Sellele viitab lauses kasutatud sidesõna või, mis tähendab alternatiivset valikuvõimalust. Kostja

ei ole tõendanud, et asukoht, kuhu hageja jäätmed viis, on ebasobiv. Samuti ei ole toodud esile

väidet, et jäätmeid oleks veetud ebasobiva transpordivahendiga. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul hageja rikkunud kohustust jäätmed kokku korjata ja need sobival transpordivahendil

ära vedada.

12. Maakohus on lepingu p 2.7 tõlgendanud ja leidnud, et hagejal oli õigus oma äranägemisel

jäätmeid taaskasutada ja kostjaga kooskõlastada tuli jäätmete paigutamine üksnes eeldusel, et

hageja neid ei taaskasuta. Asjas ei ole vaidlust, et hageja taaskasutas lammutusjäätmeid,

seetõttu leidis maakohus, et käesoleval juhul ei olnud hagejal lepingust tulenevat kohustust

jäätmete paigutamine kooskõlastada.

Ringkonnakohus märgib, et kohalik omavalitsus peaks hanketingimused selgesõnaliselt

esitama ja selgelt kirja panema ka lepingutes teise poole kohustused, mille täitmist ta lepingust

tulenevalt eeldab. Viidatud lepingu p 2.7. on mitmetitõlgendatav. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu tõlgendusega, kuid märgib alternatiivselt, et kui nõustuda sellega, et hagejal oli

kohustus kooskõlastada jäätmeveo sihtkoht, siis on hageja rikkunud jäätmete veo sihtkoha

kooskõlastamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tema valitud sihtkoht oli kohaliku

omavalitsusega kooskõlastatud. Siiski ei ole tegu olulise lepingurikkumisega, kuna kostja ei

jäänud seetõttu oluliselt ilma millestki, mida ta oli lepingu täitmisel õigustatud saama. Kostja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et jäätmete vedamine hageja valitud asukohta tekitas kostjale

kahju.

13. Hageja on rikkunud ka kohustust jäätmeid objektil mitte põletada. Seda tõendab

Keskonnainspektsiooni 15. märtsi 2017 kiri hagejale. Samas ei ole ka selle rikkumise näol tegu

olulise lepingurikkumisega. Nii kooskõlastamiskohustus kui ka jäätmete põletamise keeld on

lepingulised kõrvalkohustused, mille rikkumine ei mõjutanud töö tulemust. Hageja saavutas

tööga kokkulepitud tulemuse (hoone lammutamise ja jäätmetest vabaks tegemise). Seega vastab

tehtud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 mõttes. Järelikult ei võtnud kostja õigustamatult

tööd vastu ning maakohus leidis õigesti, et töö tuleb VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks ja

tasu nõue sissenõutavaks muutunuks (VÕS § 637 lg 4).

14. Ebaõige on kostja väide, et töö eesmärgiks oli saada kostja omandusse lammutusmaterjal.

Sellist kohustust ega õigust leping ei sätestatud (vt ka otsuse p 10-11). Ka kostja vastuses hageja

tasunõudele ei märgi kostja, et tal on õigus lammutusjääkidele. Kostja väitel ei saanud ta aktile

alla kirjutada, kuna puudub jäätmeõiend, siis ei saa ta hinnata maha maetud koguseid ja

äraveetud koguseid ning kas vedu oli kostjaga kooskõlastatud.

II

15. Lepingu p 7 esimese lause kohaselt on lepingu hind töö kogumaksumus edukaks tunnistatud

hinnapakkumise järgi, millest lahutatakse maha vanametalli realiseerimisest saadav tulu. Sama

punkti teine lause sätestab, et lepingu hind on 14 640 eurot, sh käibemaks 2440 eurot. Seega on

lepingus hind otseselt sätestatud. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lähtus

hinna arvestamisel arvutuskäigust, mida pooled esile ei toonud. Kostja leidis vastuses hagile, et

lepingu hind on 14 640 eurot ja märkis, et töö maksumusest oli juba lepingu sõlmimisel

arvestatud maha hageja pakutud vanametalli hind (kd I, tl 118, vastuse p 2.3.11.). Lepingu

p 15 järgi on hind töövõtjale siduv ja seda lepingu kehtivuse jooksul ei korrigeerita. Järelikult

oli töövõtutasu 14 640 eurot ja maakohus mõistis ebaõigesti välja 13 747,62 eurot.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse selles osas. Kuna tasu oli lepingus kindlas suuruses

ja muutumatuna kokkulepitud, ei oma tõendina tähtsust hinnapakkumine.

16. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tal on lepingu kohaselt õigust saada hüvitist

vanametalli eest. Lepingus oli hind siduvalt kokku lepitud ja hinnale ei ole võimalik midagi

juurde arvestada ega sellest midagi lahutada (lepingu p 7 ja p 15). Lepingu lõplik hind on 14640

eurot, sh käibemaks. Lepingu p 14 järgi on töövõtjal nõudeõigus tellija vastu, kui KIK keeldub

tellija eest tasu maksmast. Seetõttu ei sõltu tasu maksmise kohustus KIK-i võimalikust tasu

mitte maksmisest.

17. Ebaõige on kostja väide, et tal on tekkinud jäätmetest ilmajäämise tõttu nõue, mida saab

tasaarvestada. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei olnud kohustust jäätmeid kostjale üle

anda.

18. Võttes arvesse eeltoodut, oli hageja õigustatud kostjalt saama töövõtutasu 14 640 eurot.

Lepingu punktis 22 on lepitud kokku tasu maksmisega viivitamise eest viivis 0,1% tähtaegselt

tasumata arve summast. Maakohus luges õigesti, et tellija on töö võtnud vastu 1. veebruaril

2017, kuna selleks ajaks esitati parandatud jäätmeõied (vt maakohtu otsus p 42.12, 42.15).

Seega muutus töövõtutasu sissenõutavaks 1. veebruaril 2017.

19. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale pärast maakohtu otsust 15. detsembril 2017 kokku

14 707 eurot selgitusega „arve 216167“. See arve esitati töövõtutasude kohta suuruses 14 640

eurot (kd I, tl 36).

Asja materjalidest nähtub, et hageja oli kostja arve tasumisest apellatsioonkaebuse esitamise

ajal teadlik, kuid ei ole märkinud midagi selle mõju kohta. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik

võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8

sätestatust erinevat järjekorda. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks (VÕS § 88 lg 8). Intressi

all tuleb mõista ka viivist.

Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ülekannet apellatsioonimenetluse ajal vaidlustanud ei

ole, siis saab seda lugeda tingimuslikuks kohtulahendi osaliseks täitmiseks, millega on kostja

huvides (viivise suurus) ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal arvestada. Kuna võlgnik ei ole

täitmise järjekorda määranud, siis selleks, et saada teada, kui palju täideti põhivõlga ja viiviseid,

tuleb esmalt arvestada välja 15. detsembriks 2017 sissenõutavaks muutunud viivised

töövõtutasult.

15. detsembriks 2017 oli viivised muutunud sissenõutavaks töövõtutasult (14 640 eurolt)

suuruses 4655,52 eurot (perioodil 01.02.2017-15.12.2017, määr 0,1% päevas, viivitatud päevi

318). Seega kattis täitmine ära kõik selleks ajaks sissenõutavaks muutnud viivised, mis olid

arvestatud töövõtutasult. Põhivõlast jäi tasumata 4588,52 eurot (14640-(14707-4655,52)).

Seetõttu tuleb mõista välja töövõtutasu 4588,52 eurot. Kuna nõue on osaliselt täidetud, mõistab

ringkonnakohus välja vaid nõude täitmata osa.

Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on maksmata töövõtutasult 4588,52 eurolt

sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44 eurot (16.12.2017-04.10.2018, viivitatud päevi 293).

Hageja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

veel mitte sissenõutavaks muutnud viivise 0,1% tasumata põhivõla osalt päevas alates

ringkonnakohtu otsuse tegemisest, kuid mitte üle 17 169,12 euro. Hageja piiras jooksva viivise

nõuet oma suurendatud põhinõudega ehk 17 169,12 euroga (kd I, tl 135).

20. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamise taotlust. Viivis ei ole

ebamõistlikus suuruses.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmisel ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

III

22. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte kanda TsMS § 163

lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega,

kuna rahuldamise ulatuse proportsiooni ei ole kogumis võimalik kindlaks määrata, arvestades,

et nõue oli põhjendatud suuremas ulatuses, kui maakohus välja mõistis, kuid nõude osalise

täitmise tõttu pidi ringkonnakohus mõista välja väiksema summa, kui mõistis maakohus.

Menetluskulude proportsionaalne jaotamine ringkonnakohtus ei ole ka TsMS § 162 lg 4

õiglane, kuna üks pool vaidlustab otsuse rahuldamata osas arvestamata täitmist pärast lahendit

ja teine pool vaidlustab lahendi rahuldatud osas, samas siiski täites otsust osaliselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi