1-17-1703/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-1703

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2018. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-1703

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid E.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes

elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu E.L

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 08.10.2018. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada

E.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.10.2019. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet Ida-Harju ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada E.L katseaja lõpuni KarS §

-s 75

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu xxxx;

määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) ama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks sa ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada

E.L suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ; ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist;

6) alluma elek jaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise troonilisele valvele tähta valveseadme paigaldamisest.

4. E.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5.

E.L vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale . ja E.L-ile

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 07.09.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve

kohaldamisega.

Harju Maakohtu 29.03.2017. a kohtuotsusega tunnistati E.L 329 süüdi KarS §

järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 7

(seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 järgi asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. Nimetatud

aja jooksul oli E.L kohustatud järgima talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Harju Maakohtu 15.11.2017. a kohtumäärusega pöörati täitmisele E.L-ile Harju Maakohtu 29.03.20

17. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 22.02.2018 on 11.10.2019. a. . a ja lõpp

E.L koostatud iseloomustusest nähtub kohta kinnipidamisasutuses , et isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest kaks on arhiveeritud. Tegemist on

isiku kolmanda vanglakaristusega. Varasemate kuritegude soodusteguriks alkoholi

kuritarvitamine ning soov saada majanduslikku kasu. Käesolev vangistus on täitmisele pööratud talle määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumise ning kriminaalhoolduse

nõuete rikkumise tõttu. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning

isiku käitumine on olnud hea. Alates 29.03.2018 töötab kinnipeetav majandustöödel abitöölisena. 2018 juuni on inspektor kontaktisiku poolt läbi viidud struktureeritud vestlused -

erinevatel teemadel. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter on heas seisukorras ja mugavustega. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel garanteeritud töökoht isikul puudub. Nähtub, et isik töötas enne kinnipidamist ning on elu jooksul olnud pidevalt hõivatud tööga. Isik peab töötamist

vajalikuks, sest ilma tööta tunneb ta end kasutuna. Samuti töötab ta käesoleval hetkel ka vangistuses olles. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis poega materiaalselt toetama.

E.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes

elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha E.L vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta

elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub

vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamused, leiab, et E.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.L – tema käitumist nii kuriteo isikut iseloomustavad andmed toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust on olnud hea. Tema ning tema käitumine vangistuse jooksul käitumine vanglas on

olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega asuda vabanemisel alkoholismivastasele ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi üheks kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab E.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas

E.L-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on seadnud endale realistlikud eesmärgid ning soovib

elada seaduskuulekalt. kindel elukoht ja Pärast vabanemist on E.L olemas lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.L, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/