Legislator Case Law & Legislation
2-18-10241/11 AI generated

2-18-10241/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-18-10241/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

Legislator headnote

AI generated

2-18-10241/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

Keywords

AI generated
registered mortgage certificate obligation to register commercial register termination of curatorship debt collection register resort tax
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-18-10241

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10241

Tsiviilasi

korteriühistu

Muru

sundlõpetamine

ja

likvideerija määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud

isik:

korteriühistu

Muru

(rk 80019628; aadress Muru 12, Tartu), lepinguline

esindaja:

advokaat

Urmas Kõrgesaar

(e-post

tartu@leadell.com)

likvideerija kandidaat: Tatjana Mitrahovitš (ik XXX;

aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada

korteriühistu

Muru

ja

viia

läbi

korteriühistu

Muru

likvideerimismenetlus.

2. Määrata korteriühistu Muru 12 likvideerijaks Tatjana Mitrahovitš.

3. Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija

ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest.

Esimene aruanne esitada hiljemalt 15.04.2019.

4. Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja korteriühistu Muru 12 registrist kustutamisest.

5. Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas:

-

lõpetama korteriühistu Muru 12 tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara,

rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete

rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma,

kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara

jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks

nõusoleku;

-

avaldama viivitamata teate korteriühistu Muru 12 likvideerimismenetlusest

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teada olevatele

võlausaldajatele likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb

esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;

-

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava korteriühistu Muru 12 varast ei jätku

võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;

-

esitama pärast likvideerimise lõppemist avalduse korteriühistu Muru 12 registrist

kustutamiseks;

-

andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule.

6. Jätta menetluskulud korteriühistu Muru 12 kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

teistel menetlusosalistel oleks käesoleval ajal hüvitatavaid menetluskulusid

7. Välja mõista korteriühistult Muru 12 riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks

vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel

märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Kui korteriühistu Muru 12 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib

määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul Muru 12 tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Riigi Tugiteenuste Keskusele

ja kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

05.07.2018 edastas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule dokumendid korteriühistule Muru 12 (puudutatud

isik) likvideerija määramiseks. Korteriühistu Muru 6, korteriühistu Muru 8, korteriühistu

Muru 10 ja korteriühistu Muru 12 on loodud ühel kinnisasjal asuvate korteriomanditeks

jagatud hoonete majandamiseks ehk ei vasta korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 ja

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-s 4 sätestatud korteriühistu

definitsioonile. 01.12.2016 saatis registripidaja korteriühistutele informeerivad kirjad.

12.01.2018 kanti korteriühistute registrisse Tartu linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu

(registrikood 80474166).

2.

09.07.2018 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija

määramise

otsustamiseks.

Kohus

andis

tähtaja kirjaliku

seisukoha

esitamiseks.

3. Kohtule on esitatud Tatjana Mitrahovitši nõusolek likvideerijaks määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega

79512:006:0010 (aadress Muru 6 // 8 // 10// 12, Tartu) neli elamut. Kinnisasi on jagatud

korteriomanditeks.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris on registreeritud korteriühistu Muru 6,

korteriühistu Muru 8, korteriühistu Muru 10 ja korteriühistu Muru 12, mille eesmärk on

elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamine ja ühistu

liikme ühiste huvide esindamine ning liikmeks vastavalt Muru 6, Muru 8, Muru 10 ja Muru

12 Tartus asuva elamu kõik korteriomanikud.

Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni

31.12.2017 kehtinud KÜS §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning märkinud, et KÜS mõttes on

korteriühistuks

korteriomanike,

vallasajana

erastatud

korterite

omanike

või

korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. 12.10.2011 määruse

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 leidis Riigikohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1

I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning

seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest.

Määruse p-s 19 oli Riigikohus seisukohal, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise

saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite

moodustamise teel. 01.01.2018 jõustunud KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik

juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi

korteriomandite omanikud.

Eeltoodut arvestades ei saanud puudutatud isikut pidada korteriühistuks KÜS mõttes.

Samuti ei vasta ta korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Puudutatud

isikut tuleb pidada tavaliseks mittetulundusühinguks, mille põhikirjas on puudused nime ja

liikmeteks mitteolevatele isikutele kohustuste panemise osas.

5. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse

mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud

isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel.

TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline

vastuolu seadusega. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt on sundlõpetamise aluseks asjaolu, et

juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele.

MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt

MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu

eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks

mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole

korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu

asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi

isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi

pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei

ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised

põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on

võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja

seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-06, p-d 11, 14). Seega oleks põhimõtteliselt võimalik viia puudutatud isiku põhikiri

vastavusse tavalise mittetulundusühingu nõuetega. Samas ei asendaks selline

mittetulundusühing KrtS-s sätestatud korteriühistut ega täidaks seega antud juhul

taotletavat eesmärki.

Kohtunikuabi andis 01.12.2016 kirjas puudutatud isikule sundlõpetamise vältimiseks

võimalike toimingute tegemiseks aega 2017. a lõpuni. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik

on järgmine: ühineda üheks korteriühistuks; likvideerida vabatahtlikult kolm ühistut ja

koonduda ühte korteriühistusse; lõpetada korteriomandid, jagada kinnisasi neljaks

kinnisasjaks, jagada uued tekkinud kinnisasjad uuesti korteriomanditeks ja jätkata nende

majandmist seniste korteriühistute poolt. Tähtaegselt vajalikke toiminguid ei tehtud.

KrtS § 67 lg 1 näeb ette, et kui ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa

valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS jõustumiseni kehtinud

KÜS-s sätestatud korras, loetakse olemasolev korteriühistu korteriühistuks KrtS

tähenduses. Antud juhul toimus ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa

valitsemine ja majandamine nelja korteriühistu kaudu, tegemist ei olnud KÜS nõuetele

vastavate korteriühistutega ning puudus alus lugeda neid korteriühistuks KrtS tähenduses.

KrtS § 66 lg 1 sätestab, et kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole

moodustatud korteriühistut kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS tähenduses, tekib

korteriomandite valitsemiseks KrtS jõustumisel korteriühistu. KrtS § 66 lg 4 järgi avatakse

korteriühistu registrikaart korteriühistute registris ametiülesande korras. Seoses KrtS

jõustumisega ongi kantud registrisse Tartu linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu.

Eeltoodut arvestades tuleb korteriühistu Muru 12 sundlõpetada.

6. TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu

lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41

lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad

kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes

vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema

nõusolek.

Nõusoleku enda määramiseks likvideerijaks on andnud Tatjana Mitrahovitš. Tatjana

Mitrahovitš on puudutatud isiku juhatuse liige. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et

Tatjana Mitrahovitš ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele. Korteriühistu Muru 12

likvideerijaks tuleb määrata Tatjana Mitrahovitš.

Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).

7. TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet.

Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.

8. TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta korteriühistu

Muru 12 kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et käesoleval ajal oleks

teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.

10. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks

avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb korteriühistult Muru 12 riigituludesse välja

mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179

lg 9).

11. TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik