1-18-8153/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-8153

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoobril 2018 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-8153 (18230200500)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

D.B süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav

D.B – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodakondsus haridus, emakeel eesti keel, , põhi töökoht ja väärteokorras xxx, kriminaalkaristamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.B KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui D.B ei pane 1- aasta 3- pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kuu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos D.B-lt süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot rMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1

ja K

p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot ja ekspertiisikulu 27 eurot riigituludesse.

Kohustada D.B kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuma väljamõistetud sundraha, 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 72,25 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „D.B, kriminaalasi 1-18-8153,

menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud. Probleemide korral vii telefoninumbril tenumbri saamisel pöörduda 6 200 100.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära D.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus

kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on D.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõend asja materjalide juures, jätta kriminaalasja - - plaat, mis asub kriminaal CD materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud süüdistus

D.B juhtis tahtlikult 21.06.2018 kella 15.40 ajal Harjumaal Saue vallas Kiisa-Maidla tee 8 km-l mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga xxx , olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1221 kohaselt uuritaval D.B´l on uuringu läbiviimiseks võetud veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,93 milligrammi, laiendmääramatus ±0,06 mg/g).

Oma sellise käitumisega rikkus D.B liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ /alkoholijoobes olevaks loetakse ning LS § 69 lg 2 p 1

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.B toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud D.B 10.10.2018.a

kokkuleppe kohaselt taotleb D.B

prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 424 lg 1 eest vangistusega 8 kuud. järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises KarS § 73 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.B pane 1 (ühe) aastase 3 kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.B´lt mootorsõiduki juhtimise õigust 3 kuuks.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide - juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüd välja alljärgnevalt:

istatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsjatasu 90 eurot ja ekspertiisikulu 27 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- tud juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljenda seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks 12 kuuni alates hüvitamiseks antud tähtaega kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik