4-09-19202/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4 – 09 – 19202

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 09 – 19202 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Andrei Podkovini taotlus menetluskulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest Taotluse esitaja ANDREI PODKOVIN, xxx

RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata Andrei Podkovini taotlus tema poolt väärteoasja menetlemise käigus kantud menetluskulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Määrus väljastada Andrei Podkovinile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Määruse motiivid:

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna 27.08.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2316,09,011813 karistati Andrei Podkovinit liiklusseaduse § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800,00 krooni. Harju Maakohtu 12.10.2009.a. otsusega väärteoasjas 4 – 08 – 19202 tühistati Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna 27.08.2009.a otsus Andrei Podkovini väärteoasjas liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Harju Maakohtu 12.10.2009.a. otsusega väärteoasjas 4 – 08 – 19202 jõustus 12.10.2009.a.

Andrei Podkovini esitas 21.10.2009.a. kohtule taotluse, mille palub VTMS § 23 alusel hüvitada tema poolt väärteoasja menetlemise käigus kantud menetluskulud summas 700,00 krooni. Taotlusele on lisatud koopia maksekviitungist.

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja selle juurde lisatud materjalidega, asub seisukohale, et Andrei Podkovini taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1 – 3 ja 5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kohus peab antud juhul vajalikuks viidata EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2006.a. määrusele 3-1-1-32-06, milles Riigikohus märgib järgmist: „Kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames Väärteomenetluse seadustiku 12., 13., 14. või 15. peatükis sätestatud korras. Väärteomenetluse seadustiku § 38 lg-st 1 nähtub muu hulgas, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, - mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu – ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub VTMS § 111 p-st 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada VTMS §-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab VTMS §-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt väärteoasja läbivaatamise ajaks.“ Nimetatud seisukohta on kinnitanud EV Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 12.01.2009.a. määruses 3-1-1-78-08, milles Riigikohus märgib, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1 kohaselt järgida ka

apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on kriminaalkolleegium asunud ka 26. mai 2006. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja 21. juuni 2006. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul on Andrei Podkovini taotlus menetluskulude hüvitamiseks laekunud kohtule 21.10.2009.a, seega peale põhimenetluse lõppemist ja kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Harju Maakohtu 12.10.2009.a. otsus väärteoasjas 4 – 08 – 19202 jõustunud 12.10.2009.a. Lähtudes eeltoodust puudub kohtul menetluslik alus lahendada esitatud taotlust, mistõttu jätab kohus esitatud taotluse läbi vaatamata.

Alari Möldre täitmiskohtunik