1-18-7498/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-10241 Lk /

1 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2018.a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10241 (18267001180) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Kriminaalasi

S.A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja §

424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eliisa Sommer

Süüdistatav S.A

isikukood: XXX; xxx varem kriminaalkorras karistatud, üks kehtiv karistus:

- Tartu Maakohtu 17.02.2015. a otsusega KarS § 424 alusel 4 kuud vangistust, milline jäeti KarS § 74 lg 1 ja

3 alusel tingimisi kohaldamata 1 a ja 6 k pikkuse katseajaga (katseaeg 17.02.2015-16.08.2016). Kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2018-08.06.2018 ja alates 16.12.2018. Tõkend - ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus

1. Süüdi tunnistada S.A KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.A KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

1-18-10241 Lk /

2 4

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2018- 08.06.2018, s.o 2 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ja 28 (päeva) vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui S.A ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal on S.A kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on S.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja algust arvata alates 18.12.2018.a.

KrMS § 130 lg 41

alusel vahistada S.A süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohaldada S.A suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või reaalselt täimisele kuuluva 2-kuulise vangistuse ärakandmiseni, võtta S.A vahi alla kohtusaalis. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 2-kuulise vangistuse kandmise alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.12.2018. a.

2. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista S.A-lt riigituludesse menetluskulud:

- sundraha 750 €;

- tasu riigi õigusabi eest 90 €, kokku 840 €.

Riigi kasuks välja mõistetud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: menetluskulud EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS- is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku viitenumber 99918700067776 nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi jooksul. Kohustada S.A

12 kuu

tasuma menetluskulud 840 € ositi 12 kuu jooksul alates 06.03.2019.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 70 € iga kuu 6-ndaks kuupäevaks. Kui summad pole täies

1-18-10241 Lk /

3 4

ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Asitõendid ja muud äravõetud objektid CD-plaat (pakend nr 1), milledel on häirekeskusele tehtud kõnesalvestis, jätta KrMS § 126 lg

3 p 1 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.A süüdistatakse selles, et tema 07.06.2018.a ajavahemikul kella 19.30 kuni kella

19.56 vahelisel eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal ajal kasutas füüsilist vägivalda, tahtlikult lõi Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas x külas x korterelamu juures ühiskasutuses oleva korterelamu trepikoja esisel õuealal, milline on avalik koht, xle golfikepiga vastu vasaku jala põlve piirkonda ja seejärel vastu parema jala säärt, millega põhjustas kannatanu xle füüsilist valu ja kehavigastusi vasaku jala põlve piirkonna verevalumi ja parema jalasääre väliskülje pindmise vigastuse näol ning rikkus KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku x rahu ja ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda.

Seega S.A, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivalda kasutades, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.A selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (Tartu Maakohtu 17.02.2015 otsus), juhtis alkoholijoobes 16.12.2018. a kella

20.09 ajal Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, x külas, x tee teisel kilomeetril suunaga x küla poole sõiduautot Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga xxx ja ebaõige kiiruse valiku tõttu sõitis teelt välja paremale poole kraavi. S.A kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDF-0056, mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,41 mg/l alkoholi, millega ta rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1; § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid.

Seega S.A, juhtides korduvalt tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku S.A süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust ning KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest suurendada raskeimat ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.A eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2018-

1-18-10241 Lk /

4 4

08.06.2018. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub 2 kuud vangistust reaalselt kandmisele ning ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 7 kuud ja 28 vangistust jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.A ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 p-s 2, 8 sätestatud kohustusi - osalema sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitama alkoholi. Samuti taotleb prokurör kohaldada S.A suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.12.2018. a

KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Tõkend.

KrMS § 130 lg 41

alusel vahistada S.A süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohaldada S.A suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või reaalselt täimisele kuuluva 2-kuulise vangistuse ärakandmiseni, võtta S.A vahi alla kohtusaalis.

Asitõendid ja muud äravõetud objektid. CD-plaat (pakend nr 1), milledel on häirekeskusele tehtud kõnesalvestis, jätta KrMS § 126 lg

3 p 1 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Menetluskulud.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 90 €, kokku 840 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus S.A-ltasuda menetluskulud 840 € ositi

12 kuu jooksul alates 06.03.2019.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 70 € iga kuu 6-ndaks kuupäevaks.

Anu Tammeniit Kohtunik