1-18-6197/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-18-6197

Kohtunik

Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind

Kriminaalasi

Aleksei Kulakovski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2018.a. otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Aleksei Kulakovski ( ik: 36707220249)

apellatsioon

Prokurör

Grete Vahtra

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Kulakovski apellatsioon Harju Maakohtu 14. septembri 2018.a otsuse peale

menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel ja

kvalifikatsiooni puudutavas osas kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Kulakovski süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat.

KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 06.02.2014.a

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa s.o 2 aastat, 1 kuu ja 22 päeva võrra, ja

mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 20.04. 2018.a.

KrMS §-de 173; § 175, § 179 ja § 180 alusel mõisteti Aleksei Kulakovskilt riigituludesse

menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1250.00 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasu summas 600.00 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-

AN0527 teostamise kulud summas 336.00 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot s.o

kokku menetluskulud summas 2221.00 ( kaks tuhat kakssada kakskümmend üks) eurot, mis

tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Süüdistatav ei nõustu tema teole maakohtu poolt antud kvalifikatsiooniga. Palub selle

õigsust kontrollida.

Samuti palub muuta menetluskulude tasumise korda. Palub 12 kuu tasumise asemel määrata

pikem tähtaeg. Vangistuses viibides ei ole võimalik saada tööd, mille eest saadud tasu

võimaldaks menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda. Samuti palub osa menetluskuludest jätta

riigi kanda.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

3. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse

vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339

lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see

on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

4. Aleksei Kulakovski on apellatsioonis vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist.

03. augustil 2018 on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Sõlmitud

kokkuleppes on välja toodud kõik süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvad

kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele( t.lk.

139-142).

Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluvatest

menetluskulude suurusest ja tasumise kohustusest 12 kuu jooksul.

Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt on Aleksei Kulakovski kinnitanud, et süüdistus ja sõlmitud kokkulepe on

arusaadav, on jäänud kokkuleppe juurde. On ka kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine on tema

vaba tahe, on palunud see kinnitada ( t.lk. 148).

Kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.

KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt

hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, nii nende määr kui ka tasumise viis, mistõttu

kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust

reguleerivad sätted.

Seega tuleb kohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu

kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. KrMS

§ 318 lg -s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele.

Süüdistatava apellatsioonis igasugused viited eelnimetatud sätete rikkumisele temalt

menetluskulude väljamõistmise osas puuduvad. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16

sedastanud, et KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul

jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb Aleksei Kulakovski apellatsioon menetluskulusid puudutavas osas

jätta läbi vaatamata edasikaebeõiguse puudumise tõttu.

5. Süüdistatav on seadnud kahtluse alla tema teole antud kvalifikatsiooni seaduslikkuse, kuid

apellatsioonis puudub igasugune põhjendus miks süüdistatav leiab, et kokkuleppes esitatud ja

maakohtu otsuses tema teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaseaduslik.

Kolleegium leiab, et kuigi KrMS § 318 lg 4 annab süüdistatavale õiguse

kokkuleppemenetluses tehtud otsust kvalifikatsiooni osas apellatsiooni korras vaidlustada,

tuleb selles osas jätta apellatsioon läbi vaatamata KrMS § 326 lg 3 alusel kui põhjendamatu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11 ja 3-1-

1-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga.

Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-80-13 lähtuvalt kolleegium selgitab, et KrMS § 318 lg 4 teise

lause teine alternatiiv, kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud, käsitleb juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona

karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses on teole antud ebaõige materiaalõiguslik

hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või tõlgendanud normi vääralt

(nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi

isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe

teokirjeldusest ei nähtu vmt).

Nii kokkuleppes kui ka maakohtu otsuses on Aleksei Kulakovski poolt toimepandu

kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

KarS § 184 lg 2 p 2 koosseis näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, milleks on muuhulgas ka narkootilise aine ebaseaduslik

omandamine ja hoidmine, eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud kuriteo.

Kokkuleppes esitatud ja otsuses äratoodud süüdistuse kohaselt omandas Aleksei Kulakovski

ebaseaduslikult enne 20.04.2018 suures koguses ( vähemalt 10-le inimesele narkootilise

joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Hoidis suures koguses

kokaiini enda autos kuni 20. 04. 2018 aastal politseiametnikud selle leidsid ja võtsid ära

kokku 15,23 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, kus puhast kokaiini oli 6,7

grammi.

Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks 10-le isikule. Vastavalt EKEI andmetele piisab 10-le inimesele

narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine kokaiini puhul keskmiselt 0,65 grammist puhtast

ainest.

Süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt oli Aleksei Kulakovski näol tegemist isikuga, kes on

06.02.2014 aastal Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

Seega on kokkuleppes ja otsuses kirjeldatud teole antud õige karistusõiguslik hinnang.

6. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja lõikest 3 jätab

ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)