2-16-15131/155 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15131

Tsiviilasi

XX avaldus laste suhtes vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Maarika Pähklimäe

Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja DD (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

ühine esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko

Eestkosteasutus Tallinna linn:



Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Marit Pauk



Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja

Natalia Rahhanskaja

Asja läbivaatamine

Suulises menetluses 1. oktoobri 2018 ärakuulamisel,

millel osalesid mõlemad vanemad, isa esindaja, laste

esindaja ja eeskosteasutuste esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (5)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I) on

ühised lapsed: XX.XX.XXXX sündinud DD (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II)

ja XX.XX.XXXX sündinud AA (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos

edaspidi ka „lapsed“). Vanemate kooselu lõppes, kui ema ootas nooremat last. Lapsed jäid

pärast vanemate kooselu lõppemist elama emaga ja isa suhtleb lastega nädalavahetustel.

Ema esitas 7. oktoobril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpe-

tamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

Avalduse kohaselt on isa tasakaalutu ja agressiivne isik, kes on lastele ja emale ohtlik. Isa on

karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, ta kasutas narkootikume ka kooselu ajal ja viibis

kodus ebaadekvaatses seisundis. Kooselu ajal oli isa vägivaldne ja karjus laste juuresolekul ema

peale. Samuti karjub isa telefonis laste peale ja tema käitumine kahjustab lapsi.

Isa oli nõus, et lapsed elavad emaga, kuid ta soovib laste käekäigust osa saada ja lastega

kohtuda. Ema teeb takistusi isal lastega suhelda, tuues erinevaid ettekäändeid, miks lapsed isaga

kohtuda ei saa (näiteks lapsed on haiged või pole emal aega). Ema väited isa agressiivsuse ja

uimastatavate ainete tarbimise kohta on tõendamata.

Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et ei toeta hooldusõiguse täielikku üleandmist emale.

Ühine hooldusõigus tuleks lõpetada osaliselt ja anda emale laste igakordse viibimiskoha kohta

Eesti Vabariigi piires, laste haridust ja huviringe ja tervist puudutavates küsimustes. Ema

kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega. Isa ei ole

kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid enda kasvatusele. Isa soovib lastega

regulaarselt suhelda, sest laste ja isa suhtlemine on katkenud ja lastel puudub isaga kontakt.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et emale tuleks anda hooldusõigus laste viibimiskoha,

hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas. Lapsed on rõõmsameelsed,

aktiivsed, avatud. Lapsed elavad emaga. Lapsed vastasid esialgu, et neil ei ole isa, seejärel, et

tegelikult on, kuid mälestused isast on halvad ja nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda.

Laste esindaja arvates on otstarbekas anda emale hooldusõigus laste igakordse viibimiskoha,

hariduse, huviringide ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. See võimaldab emal

otsustada operatiivselt olulisi asju. Lapsed elavad alaliselt emaga, ema kasvatab neid, hoolitseb

igapäevaselt nende heaolu eest ja otsustab laste lastega seotud küsimusi ainuisikuliselt. Isa oli

nõus, et lapsed elavad emaga. Mõlemad vanemad armastavad lapsi, kuid vanemate vahel on

väga keerulised ja pingelised suhted.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt

ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste

igakordse viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas

üle emale.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus lähtus avalduse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-st 137.

3 (5)

Laste isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki.

Laste isa ei ole nõustunud leppima kokku hooldusõiguse teostamise tingimustes, mis lähtuksid

asjaolust, et lapsed elavad ema juures. Lisaks muudele asja materjalidele kinnitab ka laste

esindaja kirjalik seletus, et vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Eeltoodust

tulenevalt ei suuda vanemad ühiselt teostada laste suhtes hooldusõigust laste igakordse

viibimiskoha määramise küsimuses, samuti küsimustes, mille otsustamist mõjutab asjaolu, et

lapsed elavad ema juures ja on ema kasvatusel, nagu (huvi)haridusasutuste valiku ja nendega

koostöö ja kiireloomulised tervise küsimused.

Eestkosteasutuste arvamustega ja laste esindaja kirjaliku seletusega on tõendatud järgmised

asjaolud. Ema kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega.

Lapsed on rõõmsameelsed, aktiivsed, avatud. Lapsed elavad kolmekesi koos emaga, käivad

eelkoolis XXX. Laste mälestused isast on halvad. Isa on olnud põhimõtteliselt nõus asjaoluga,

et lapsed elavad ema juures, ei ole kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid

enda kasvatusele, kuid soovib lastega regulaarselt suhelda. Laste ja isa suhtlemine on katkenud.

Mõlemad vanemad armastavad oma lapsi.

Eeltoodust tulenevalt on emal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi üksi kasvatada. Isal on

majanduslik valmisolek osaleda laste kasvatamises, kuid ei ole täielikku vaimset valmisolekut

kõigis laste kasvatamises valdkondades igakülgselt osaleda. Ema ja laste vahel on tugev

hingeline seotus. Isa on lastega tugevalt hingeliselt seotud, kuid lapsed isaga mitte. Ema on seni

pühendunud laste eest hoolitsemisele, aga isa mitte. Laste tulevased elamistingimused avalduse

rahuldamata jätmise korral ja tulevased elamistingimused avalduse osalise rahuldamise korral

erinevad selle poolest, et viimasel juhul on emal võimalik otsustada vastavaid olulisi küsimusi

operatiivselt. Eeltoodust tulenevalt on laste huvides ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja

määrata emale osaliselt ainuhooldusõigus.

Puuduvad asjaolud, mis annaks alust asuda seisukohale, nagu isa ei oleks vaimselt võimeline

varahoolduse osas hooldusõigust teostama. Avaldaja väited isa varasema hälbekäitumise kohta

ei välista isa võimet osaleda laste oluliste küsimuste otsustamisel ühise hooldusõiguse jätkuvas

osas. Avaldaja ei toonud esile, milliseid konkreetseid probleeme lastele põhjustaks asjaolu, et

muid lastele olulisi asju otsustavad vanemad ühiselt. Ema väited isa käitumise kohta laste suhtes

ei puuduta isa osalemist emaga ühiste otsuste tegemisel. Isa väited ema ebaadekvaatse

käitumise kohta ei ole leidnud tõendamist ja on asjas kogutud tõenditega vastuolus. Laste

igakordse viibimiskoha määramise õigust ei ole põhjendatud piirata Eesti Vabariigiga, sest laste

huvidega on vastuolus vanemate vaheline erimeelsus välisreiside küsimuses. Määrus ei anna

laste emale õigust lastega välisriiki elama asuda.

MÄÄRUSKAEBUS

Isa palub 20. märtsi 2018 määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

rahuldati ema avaldus ja uue määrusega jätta ema avaldus täielikult rahuldamata.

Menetluskulud palub isa panna ema kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus ei põhjendanud miks laste hariduse, tervise ja huviringide osas peaks

hooldusõigus minema ema ainupädevusse. Maakohus jättis tähelepanuta, et vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamine kahjustab veelgi laste huve, sest selle kaudu ema

piirab isal lastega kohtuda. Juba kohtumenetluse ajal mõjutas ema lapsi negatiivselt

ja isa ei saanud lastega kohtuda. Maakohus jättis välja selgitamata, mis on põhjuseks,

et lapsed on kohtumenetluse ajal isa vastu meelestatud, kuigi varasemalt sai isa

lastega kohtuda ja nendega kõigest rääkida;

4 (5)

 meelevaldne on maakohtu seisukoht, et isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus

andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki. Kohus jättis tähelepanuta, et ema ei

andnud isale infot reisi sihtkoha kohta;

 üllatav on maakohtu seisukoht, et isal ei ole täielikku vaimset valmisolekut kõigis

laste kasvatamise valdkondades igakülgselt osaleda. Samas kohus möönab, et isal on

lastega tugev hingeline side. Maakohus ei pööranud tähelepanu isa selgitustele, miks

ta ei ole saanud laste eest hoolitseda;

 selgusetu on, miks isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on lahendamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis emale, laste esindajale ja

eestkosteasutustele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Ema, laste esindaja ja eestkoste-

asutused vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. mai 2018 kirjaga lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus kuulas vanemad, laste esindaja ja eeskosteasutused ära 1. oktoobril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-

osaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei

tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik

ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones

kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja

31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii

ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik

diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle

teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohus

leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse

norme rikkunud. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud

arvesse ka eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja arvamusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb

seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes

tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab

vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (vt Riigikohtu 7. juuni 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 21). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et laste

huvides on lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale ainuhooldusõigus

laste viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste üle.

Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et laste viibimiskoha

määramise, samuti hariduse, huviringide ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse

üleandmine emale, kes on seda siiani faktiliselt teostanud, ei oleks laste huvides.

5 (5)

Maakohus tugines asjakohaselt sellele, et isa ei andnud nõusolekut emal lastega välismaale

puhkusereisile minemiseks. Maakohus pidi 26. juuni 2017 määrusega esialgse õiguskaitse

korras andma emale loa lastega puhkusereisile minemiseks, kuna isa nõusolekut ei andnud.

Samuti nähtub 13. veebruari 2018 ärakuulamise protokollist vanemate halb omavaheline

läbisaamine ja et isa jaoks sõltus nõusoleku andmine lastega kokkusaamisest.

Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusõigust kas 13. veebruari 2018

ärakuulamist läbi viies või protokollides, sest ärakuulamise protokollist ei nähtu vanemate

sisulised seisukohad hooldusõiguse küsimustes. Selle puuduse sai ringkonnakohus kõrvaldada

vanemad isiklikult ära kuulates.

Ärakuulamisel kujunes ringkonnakohtul maakohtuga sarnane arusaam, et vähemalt käesoleval

ajal vastab kõige paremini laste huvidele ema ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha,

hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamisel. Isa ei ole ilmutanud piisavat huvi

nendes valdkondades laste käekäigu vastu ega saakski seetõttu adekvaatseid otsuseid vastu

võtta. Vastavalt eespool p-s 4–6 kirjeldatud asjaoludele on paratamatult kujunenud olukord, kus

isa oli mõnda aega laste elust eemal. Samas nähtub määruskaebusest ja isa avaldustest

ärakuulamisel, et isa kavatseb vastu vaielda ema otsustele, ilma nende sisu isegi teadmata.

Sellise käitumisega loob isa olukorra, kus laste igapäevaelu, sh viibimiskoha, tervise, hariduse

ja huviringidega seonduva otsustamine ei ole vanemate kokkuleppel mõistlikult võimalik.

Kokkuvõtvalt järeldas maakohus põhjendatult, et on alust osaliselt vanemate ühine

hooldusõigus lõpetada, sest vanemate vahel on keerulised ja pingelised suhted ning nad ei suuda

lapsi puudutavates küsimustes üksmeeles otsuseid vastu võtta. Laste huvides on säilitada

stabiilne elukeskkond ja olemasolevad suhted ning selle muutmiseks peavad esinema kaalukad

asjaolud (vt nt Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Võttes

arvesse ema pühendumist laste eest hoolitsemisele ja seda, et tegelikkuses on vanemate

lahusoleku ajal lastega seotud otsustused teinud ema üksi ning isa on teostanud laste suhtes vaid

suhtlemisõigust, on hooldusõiguse osaline emale üleandmine põhjendatud.

Maakohus eraldas 3. jaanuari 2018 määrusega ema avalduse suhtluskorra kindlaks-

määramiseks iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-18-176). Jõustunud ringkonnakohtu

5. juuni 2018 lahendiga on isa ja laste suhtluskord määratud. Seega on ainetud kaebuse väited,

mille kohaselt on jäetud reguleerimata isa suhtluskord lastega.

Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega

ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtunud põhjendatult eelkõige laste huvidest.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1

esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotlused

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm