2-16-15131/155 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Legislator headnote
AI generated2-16-15131/155 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-15131
Tsiviilasi
XX avaldus laste suhtes vanemate ühise
hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale
üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY
(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja
Maarika Pähklimäe
Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood
XXXXXXXXXXX) ja DD (isikukood
XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud
ühine esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Eestkosteasutus Tallinna linn:
Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Marit Pauk
Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja
Natalia Rahhanskaja
Asja läbivaatamine
Suulises menetluses 1. oktoobri 2018 ärakuulamisel,
millel osalesid mõlemad vanemad, isa esindaja, laste
esindaja ja eeskosteasutuste esindajad
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud
lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2 (5)
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I) on
ühised lapsed: XX.XX.XXXX sündinud DD (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II)
ja XX.XX.XXXX sündinud AA (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos
edaspidi ka „lapsed“). Vanemate kooselu lõppes, kui ema ootas nooremat last. Lapsed jäid
pärast vanemate kooselu lõppemist elama emaga ja isa suhtleb lastega nädalavahetustel.
Ema esitas 7. oktoobril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpe-
tamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.
Avalduse kohaselt on isa tasakaalutu ja agressiivne isik, kes on lastele ja emale ohtlik. Isa on
karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, ta kasutas narkootikume ka kooselu ajal ja viibis
kodus ebaadekvaatses seisundis. Kooselu ajal oli isa vägivaldne ja karjus laste juuresolekul ema
peale. Samuti karjub isa telefonis laste peale ja tema käitumine kahjustab lapsi.
Isa oli nõus, et lapsed elavad emaga, kuid ta soovib laste käekäigust osa saada ja lastega
kohtuda. Ema teeb takistusi isal lastega suhelda, tuues erinevaid ettekäändeid, miks lapsed isaga
kohtuda ei saa (näiteks lapsed on haiged või pole emal aega). Ema väited isa agressiivsuse ja
uimastatavate ainete tarbimise kohta on tõendamata.
Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et ei toeta hooldusõiguse täielikku üleandmist emale.
Ühine hooldusõigus tuleks lõpetada osaliselt ja anda emale laste igakordse viibimiskoha kohta
Eesti Vabariigi piires, laste haridust ja huviringe ja tervist puudutavates küsimustes. Ema
kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega. Isa ei ole
kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid enda kasvatusele. Isa soovib lastega
regulaarselt suhelda, sest laste ja isa suhtlemine on katkenud ja lastel puudub isaga kontakt.
Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et emale tuleks anda hooldusõigus laste viibimiskoha,
hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas. Lapsed on rõõmsameelsed,
aktiivsed, avatud. Lapsed elavad emaga. Lapsed vastasid esialgu, et neil ei ole isa, seejärel, et
tegelikult on, kuid mälestused isast on halvad ja nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda.
Laste esindaja arvates on otstarbekas anda emale hooldusõigus laste igakordse viibimiskoha,
hariduse, huviringide ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. See võimaldab emal
otsustada operatiivselt olulisi asju. Lapsed elavad alaliselt emaga, ema kasvatab neid, hoolitseb
igapäevaselt nende heaolu eest ja otsustab laste lastega seotud küsimusi ainuisikuliselt. Isa oli
nõus, et lapsed elavad emaga. Mõlemad vanemad armastavad lapsi, kuid vanemate vahel on
väga keerulised ja pingelised suhted.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt
ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste
igakordse viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas
üle emale.
Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Maakohus lähtus avalduse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-st 137.
3 (5)
Laste isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki.
Laste isa ei ole nõustunud leppima kokku hooldusõiguse teostamise tingimustes, mis lähtuksid
asjaolust, et lapsed elavad ema juures. Lisaks muudele asja materjalidele kinnitab ka laste
esindaja kirjalik seletus, et vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Eeltoodust
tulenevalt ei suuda vanemad ühiselt teostada laste suhtes hooldusõigust laste igakordse
viibimiskoha määramise küsimuses, samuti küsimustes, mille otsustamist mõjutab asjaolu, et
lapsed elavad ema juures ja on ema kasvatusel, nagu (huvi)haridusasutuste valiku ja nendega
koostöö ja kiireloomulised tervise küsimused.
Eestkosteasutuste arvamustega ja laste esindaja kirjaliku seletusega on tõendatud järgmised
asjaolud. Ema kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega.
Lapsed on rõõmsameelsed, aktiivsed, avatud. Lapsed elavad kolmekesi koos emaga, käivad
eelkoolis XXX. Laste mälestused isast on halvad. Isa on olnud põhimõtteliselt nõus asjaoluga,
et lapsed elavad ema juures, ei ole kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid
enda kasvatusele, kuid soovib lastega regulaarselt suhelda. Laste ja isa suhtlemine on katkenud.
Mõlemad vanemad armastavad oma lapsi.
Eeltoodust tulenevalt on emal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi üksi kasvatada. Isal on
majanduslik valmisolek osaleda laste kasvatamises, kuid ei ole täielikku vaimset valmisolekut
kõigis laste kasvatamises valdkondades igakülgselt osaleda. Ema ja laste vahel on tugev
hingeline seotus. Isa on lastega tugevalt hingeliselt seotud, kuid lapsed isaga mitte. Ema on seni
pühendunud laste eest hoolitsemisele, aga isa mitte. Laste tulevased elamistingimused avalduse
rahuldamata jätmise korral ja tulevased elamistingimused avalduse osalise rahuldamise korral
erinevad selle poolest, et viimasel juhul on emal võimalik otsustada vastavaid olulisi küsimusi
operatiivselt. Eeltoodust tulenevalt on laste huvides ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja
määrata emale osaliselt ainuhooldusõigus.
Puuduvad asjaolud, mis annaks alust asuda seisukohale, nagu isa ei oleks vaimselt võimeline
varahoolduse osas hooldusõigust teostama. Avaldaja väited isa varasema hälbekäitumise kohta
ei välista isa võimet osaleda laste oluliste küsimuste otsustamisel ühise hooldusõiguse jätkuvas
osas. Avaldaja ei toonud esile, milliseid konkreetseid probleeme lastele põhjustaks asjaolu, et
muid lastele olulisi asju otsustavad vanemad ühiselt. Ema väited isa käitumise kohta laste suhtes
ei puuduta isa osalemist emaga ühiste otsuste tegemisel. Isa väited ema ebaadekvaatse
käitumise kohta ei ole leidnud tõendamist ja on asjas kogutud tõenditega vastuolus. Laste
igakordse viibimiskoha määramise õigust ei ole põhjendatud piirata Eesti Vabariigiga, sest laste
huvidega on vastuolus vanemate vaheline erimeelsus välisreiside küsimuses. Määrus ei anna
laste emale õigust lastega välisriiki elama asuda.
MÄÄRUSKAEBUS
Isa palub 20. märtsi 2018 määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada osas, millega
rahuldati ema avaldus ja uue määrusega jätta ema avaldus täielikult rahuldamata.
Menetluskulud palub isa panna ema kanda.
Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
maakohus ei põhjendanud miks laste hariduse, tervise ja huviringide osas peaks
hooldusõigus minema ema ainupädevusse. Maakohus jättis tähelepanuta, et vanemate
ühise hooldusõiguse lõpetamine kahjustab veelgi laste huve, sest selle kaudu ema
piirab isal lastega kohtuda. Juba kohtumenetluse ajal mõjutas ema lapsi negatiivselt
ja isa ei saanud lastega kohtuda. Maakohus jättis välja selgitamata, mis on põhjuseks,
et lapsed on kohtumenetluse ajal isa vastu meelestatud, kuigi varasemalt sai isa
lastega kohtuda ja nendega kõigest rääkida;
4 (5)
meelevaldne on maakohtu seisukoht, et isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus
andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki. Kohus jättis tähelepanuta, et ema ei
andnud isale infot reisi sihtkoha kohta;
üllatav on maakohtu seisukoht, et isal ei ole täielikku vaimset valmisolekut kõigis
laste kasvatamise valdkondades igakülgselt osaleda. Samas kohus möönab, et isal on
lastega tugev hingeline side. Maakohus ei pööranud tähelepanu isa selgitustele, miks
ta ei ole saanud laste eest hoolitseda;
selgusetu on, miks isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on lahendamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis emale, laste esindajale ja
eestkosteasutustele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Ema, laste esindaja ja eestkoste-
asutused vaidlesid määruskaebusele vastu.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. mai 2018 kirjaga lahendamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus kuulas vanemad, laste esindaja ja eeskosteasutused ära 1. oktoobril 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-
osaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei
tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik
ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones
kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii
ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik
diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle
teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohus
leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse
norme rikkunud. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud
arvesse ka eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja arvamusi.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb
seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes
tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab
vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (vt Riigikohtu 7. juuni 2011 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 21). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et laste
huvides on lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale ainuhooldusõigus
laste viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste üle.
Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et laste viibimiskoha
määramise, samuti hariduse, huviringide ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse
üleandmine emale, kes on seda siiani faktiliselt teostanud, ei oleks laste huvides.
5 (5)
Maakohus tugines asjakohaselt sellele, et isa ei andnud nõusolekut emal lastega välismaale
puhkusereisile minemiseks. Maakohus pidi 26. juuni 2017 määrusega esialgse õiguskaitse
korras andma emale loa lastega puhkusereisile minemiseks, kuna isa nõusolekut ei andnud.
Samuti nähtub 13. veebruari 2018 ärakuulamise protokollist vanemate halb omavaheline
läbisaamine ja et isa jaoks sõltus nõusoleku andmine lastega kokkusaamisest.
Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusõigust kas 13. veebruari 2018
ärakuulamist läbi viies või protokollides, sest ärakuulamise protokollist ei nähtu vanemate
sisulised seisukohad hooldusõiguse küsimustes. Selle puuduse sai ringkonnakohus kõrvaldada
vanemad isiklikult ära kuulates.
Ärakuulamisel kujunes ringkonnakohtul maakohtuga sarnane arusaam, et vähemalt käesoleval
ajal vastab kõige paremini laste huvidele ema ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha,
hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamisel. Isa ei ole ilmutanud piisavat huvi
nendes valdkondades laste käekäigu vastu ega saakski seetõttu adekvaatseid otsuseid vastu
võtta. Vastavalt eespool p-s 4–6 kirjeldatud asjaoludele on paratamatult kujunenud olukord, kus
isa oli mõnda aega laste elust eemal. Samas nähtub määruskaebusest ja isa avaldustest
ärakuulamisel, et isa kavatseb vastu vaielda ema otsustele, ilma nende sisu isegi teadmata.
Sellise käitumisega loob isa olukorra, kus laste igapäevaelu, sh viibimiskoha, tervise, hariduse
ja huviringidega seonduva otsustamine ei ole vanemate kokkuleppel mõistlikult võimalik.
Kokkuvõtvalt järeldas maakohus põhjendatult, et on alust osaliselt vanemate ühine
hooldusõigus lõpetada, sest vanemate vahel on keerulised ja pingelised suhted ning nad ei suuda
lapsi puudutavates küsimustes üksmeeles otsuseid vastu võtta. Laste huvides on säilitada
stabiilne elukeskkond ja olemasolevad suhted ning selle muutmiseks peavad esinema kaalukad
asjaolud (vt nt Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Võttes
arvesse ema pühendumist laste eest hoolitsemisele ja seda, et tegelikkuses on vanemate
lahusoleku ajal lastega seotud otsustused teinud ema üksi ning isa on teostanud laste suhtes vaid
suhtlemisõigust, on hooldusõiguse osaline emale üleandmine põhjendatud.
Maakohus eraldas 3. jaanuari 2018 määrusega ema avalduse suhtluskorra kindlaks-
määramiseks iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-18-176). Jõustunud ringkonnakohtu
5. juuni 2018 lahendiga on isa ja laste suhtluskord määratud. Seega on ainetud kaebuse väited,
mille kohaselt on jäetud reguleerimata isa suhtluskord lastega.
Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või
muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega
ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtunud põhjendatult eelkõige laste huvidest.
Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras
määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1
esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude
jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotlused
lahendab kohus täna eraldi määrusega.
TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm