1-17-5039/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-5039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2018. a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung Kriminaalhooldusasja number 1 17-5039

– Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi s

ekretär Kristina Tomtšakovskaja Kriminaalhooldusametnik Mari Nurms Kaitsja Yaroslav Radziwill

Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Harju piirkonna ametniku Mari Nurmsi erakorraline ettekanne S A Viru Maakohtu 24.05.2017. a kohtuotsusega mõistetud ning tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemisel ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks

Kriminaalhooldusalune S A (ik: xxx; elukoht: xxx) Vabastatud tingimi lt vangistusest Viru si ennetähtaegse Maakohtu 29.01.2018. . Jõhvi kohtumaja a kohtumäärusega K j l li 14 02 2018 15 10 2018 lõ

RESOLUTSIOON 1. KarS § 76 alusel pöörata täitmisele lg 7 S A Viru Maakohtu 24.05.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 8 (kaheksa kuud ja 1 ( ks) vangistust. – ) ü päev

2 S A kohtusaalist vahi alla ja lugeda tema karistuse . Võtta kandmise alguseks 11.10.2018. a.

2

3. S A paigutada

Tallinna kuni kohtumääruse jõustumiseni Vanglasse.

4 S A - tasu . KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskulu õigusabi osutamise eest € ümmend summas 50 (viisk eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse S A

eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada rokurörile, Tallinna Vanglale S A , p Viru ja vangla kolmanda üksuse Harju piirkonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võ päeva jooksul määruskaebuse ib esitada 15

alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

S A Maakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega Kar

on süüdi tunnistatud Viru S § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 sätte kohaldamisega mõisteti S A 23.05.2016. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 10 p

S äeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvesti Ai karistuse kandmist alates 05.04.2017. a.

Viru Maakohtu 29.01.2018 S A karistuse Jõhvi kohtumaja . a kohtumäärusega vabastati kandmisest katseajaga kuni 15.10.2018. a Viru Vangla ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Kohustati täitma S. A KarS § 75 lg 1 p 1 – sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. 6

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati S A vanglast vabanemisel mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 14.02.2018. a.

Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 03.10.2018. a kolmanda üksuse Harju piirkonna Harju Maakohtule erakorralise ettekande S A karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud korralisele registreerimisele 9.08.2018. a ja on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik täitis registreerimiskohustust kuni 2018. a juulikuuni korralikult. Viimati käis kokkulepitud ajal registreerimisel 10.07.2018. a, kuid 09.08.2018 isik ei ilmunud korralisele registreerimisele. 14.08.2018. asendavat ametnikku, et viibis puhkusel ja S unustas a teavitas hooldusaluse õde tulla. Selgitati, et tegemist on kon

trollnõuete rikkumisega ning tuleb tulla esimesel võimalusel osakonda registreerimisele. 21.08.2018. uuesti ja teavitas, et S a helistas hooldusaluse õde on kaotanud oma ID-kaardi ning teda ei lasta S laeva peale. Asendav ametnik soovitas hooldus

aluse õel pöörduda kadunud dokumendi osas Eesti saatkonda uue dokumendi väljastamiseks. 24.08.2018 oli ametnikul kontakt hooldusaluse õega, kes sai saatkonnast . a info, et saaks , aga tagasitulekuks dokumenti ajutise sõidudokumendi Eestisse sõitmiseks

3 välja Eestis olema seni kuni uus dokument valmis tehakse. Õe sõnul ei stada ei saa ja peaksid ole neil Eestis elukohta ja ei saa mitmeks S S päevaks tööd ja oma lapsi jätta. Samuti ei soovi üksi Eestisse saata, kuna kardab, et sellisel ma üle järelevalve ja võib sattuda juhul puudub te vanade sõprade seltsi. Õde andis saatkonnas sisse avalduse kiirkorras dokumendi saamiseks. 04.09.2018. a võttis ametnikuga ühendust hooldusalune, kes teavitas, et peab minema S

kuuks ajaks laste sõltuvusraviosakonda. Ametnik võttis hooldusaluse õega, kes kinnitas, et 05.09.2018 kontakti S asus 04.09.2018. S a lastekaitsespetsialistide otsuse alusel ravile. Hooldusaluse õe sõnul ei ole nad endiselt saanud S mingit isikuttõendavat dokumenti kätte, ega ka infot selle kohta. Hooldusaluse õega vesteldud hooldusaluse probleemidest ning otsusest haiglasse minna. Vesteldud kuidas ravil viibimine mõjutab tema kriminaalhooldust. Hooldusaluse õe sõnul kestab teraapia 30 ööpäeva, selle aja jooksul peab hooldusalune elama antud keskuses. 24.09.2018. a oli kriminaalhooldusametnikul telefonivestlus hooldusaluse õega, kes teatas, et olukord Siga on läinud hullemaks. S oli omavoliliselt raviasutusest lahkunud ja S lastekaitsespetsialistide otsuse alusel ravi , kuna isik ei viibi asutuses. Hooldusaluse antud asutuses lõpetati õe sõnul vend tarvitab korgijooki. Hooldusalune on õe sõnul korduvalt seoses oma käitumisega sattunud politsei ja haigla personali hoole alla. Hooldusaluse õde teavitatud, et ametnik tegi ametliku päringu S lastekaitsesse S kohta info saamiseks, kuna e-kirjades ei ole nad andnud infot ühegi konkreetse rikkumise kohta. 24.09.2018. a vestles kriminaalhooldusametnik telefoni teel hooldusaluse S lastekaitsespetsialistiga, kes teavitas, et hooldusalune on nädal aega haiglas olnud, kuna tarvitab nii narkootilisi aineid (korgijook) kui ka alkoholi. Lastekaitse sõnul on isik käitunud vägivaldselt ja sellest tulenevalt ei saa ta elada koos oma õega, kellel on kodus väikesed lapsed. Hooldusalune oli 23.09.2018. a sattunud haiglasse ning 24.09.2018. a lahkus sealt enne lastekaitsetöötaja haiglasse jõudmist. Lastekaitsespetsialisti teavitatud, et ametnikul on vaja ametlikke dokumente rikkumiste kohta, et saaks pöörduda kohtu poole. Lepitud kokku, et lastekaitsespetsialist saadab koostatud dokumendid S keeles, millele teeb lühikokkuvõtte inglise keeles. Kriminaalhooldusametnik sai e-posti teel 26.09.2018.a dokumendid lastekaitsespetsialtilt, mis kajastavad, et isik on sattunud haiglasse seoses korgijoogi ja alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusalune tuli koos õega kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 27.09.2018. S A tunnistas, et tal on olnud S a käitumisega probleeme, on tarvitanud korgijooki. Kriminaalhooldusalusega räägitud pikalt

tema rikkumistest ja plaanidest tulevikuks. Isikule selgitati, et ametnik peab rikkumistele reageerima juba sellepärast, et isik tunnistab, et tarvitab regulaarselt korgijooki. Ametnik selgitas, et teeb kohtule ettepaneku pöörata temale mõistetud karistus täitmisele, kuna kui isik ei suuda toime tulla oma ainete tarvitamisega vabaduses olles ja see on risk tema elule ja tervisele (on sattunud haiglasse, kus teda Katseajal pole isik saanud väidetavalt on elustatud). alustada õpinguid ega asuda tööle läks liiga kaua aega. , kuna S dokumentide vormistamisega Seoses sellega oli isikul palju mõtestatult sisustamata vaba aega, mis tingis selle, et isik käis

niisama väljas ja leidis endale uued sõbrad, kellega koos hakkas tarvitama uimasteid mh korgijooki. Katseajal teostatud lisakohustuse kontrollid (14.02.2018, 6.03.2018, 3.04.2018, 27.09.2018) on olnud negatiivsed alkohoolsete jookide tarvitamist ei ole tuvastatud. – Lähtudes eeltoodust, et kuna kriminaalhooldusalune hakanud täitma ei ole vanglast vabanedes talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, teeb ametnik ettepaneku pöörata S A mõistetud karistus täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik juurde, teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande pöörata täitmisel a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi

e S A Viru Maakohtu 24.05.2017. ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud Viimati käis isik registreerimisel

kohustusi. kriminaalhooldusosakonnas 2018. a juunikuus. S. A on S pakutud ravi, kuid ta loobus sellest.

4

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil mitte tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramist rt ära ning tal ei . Ta rikkus registreerimiskohustust, kuna tal kadus ID-kaa olnud võimalik Eestisse tulla. Nüüd on tal uus dokument olemas. Ta tunnistas, et tarvitas sõltuvusaineid. Taotleb määrata talle lisakohustusi ning ta on nõus asuma ravile.

Kriminaalhooldusaluse õde E T teatas kohtuistungil, et ta on kursis oma venna kriminaalhoolduse rikkumistega. Katseaja alguses on S. A masel ajal käitumine heas, aga vii on tal palju rikkumisi olnud.

Kaitsja S A taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistust. Kriminaalhooldusalune tunnistab oma süüd ja võimalus kriminaalhoolduse nõudeid täita vabaduses. taotles anda S. A

KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle

pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule,

pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Kohus, kohtuistungil kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse, tema ära kuulanud õe ja kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S A Viru Maakohtu 24.05.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse Viru Maakohtu 29.01.2018. a

vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks põhjendatud ja

on kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna S A, kes vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist kõrvale , et kriminaalhooldusalune S A hoidis

registreerimiskohustust täitmisest, viimati ilmus ta registreerimisele 10.07.2018. a. Kriminaalhooldusa -kaardi luse põhjendas õigeaegselt registreerimisele mitteilmumist ID kaotamisega. Seejärel pakuti laste sõltuv S A asuda ravile S usraviosakonda, kuhu isik 04.09.2018. a ravile asus. Kuid kriminaalhooldusaluse õde teatas 24.09.2018. a kriminaalhooldajale, et S A oli nädal aega haiglas ja ta tarvitas seal nii narkootilisi aineid (korgijook) kui ka alkoholi. S lastekaitse sõnul on isik käitunud vägivaldselt ja sellest tulenevalt ei saa ta elada koos oma õega, kellel on kodus väikesed lapsed. Hooldusalune oli 23.09.2018. a sattunud haiglasse ning 24.09.2018. a lahkus sealt enne lastekaitsetöötaja haiglasse jõudmist. Kui isik ei suuda toime tulla ainete tarvitamisega vabaduses olles ja see on risk tema elule ja tervisele (on sattunud haiglasse, kus teda väidetavalt on elustatud). S A ei olnud kohtuistungil

nõus tema suhtes mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vanglast v

Kriminaalhooldusalune abanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. taotles kohtuistungil võimaldada talle nüüd veel lisakohustuste määramist ning ta oli nõus

ravile asuma. Kohtu hinnangul on S A rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kõiki Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust kohustusi tahtlikult. vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas S A

5 tingimisi ennetähtaegselt vanglast täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja uskudes, et ta lisakohustust korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks kriminaalhoolduse nõudeid lõpuni korraliku 2018. a augustikuust on S. A k lt täita. orduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Lisaks tarvitas ta sõltuvusained, mille tarvitamine on talle kohtumäärusega keelatud. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotles S. A

id kohtuistungil võimaldada nüüd asuda ravile, kuid kohtu hinnangul ei ole see . S A S elades viibis juba seal põhjendatud sõltuvusravil, mille ta aga omavoliliselt lõpetas, tarvitades talle keelatud ained ja lahkus ravilt. Kohtul ei ole usku, et isik Eesti raviasutuses ravil viibides nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täidaks. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega väga selgelt andnud teada, et

hoolimata vahepeal vanglas viibimi st, ei ole ta tegelikult oma se käitumisharjumusi muutnud. Sõltuvusainete puhul esmatähtis uue kuriteo toimepanemisest tarbimisest hoidumine on S A hoidumisel, sest isikul on probleem ning on oht uue kuriteo toimepanemiseks. sõltuvus Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse S A rikkumised sed, et praegusel aja niivõrd tõsi l on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. viibis üle S. A 9 kuu reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi hakanud vanglast vabanemisel ei reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kohus vabastas isiku 29.01.2018. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust edasi vabaduses kanda, kuid S. A ei ole osanud seda hinnata.

Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on S A suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb S A Viru Maakohtu 24.05.2017.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus vangistust -

– 8 kuud ja 1 päev KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/