Legislator Case Law & Legislation
2-18-116234/15 AI generated

2-18-116234/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Case Number 2-18-116234/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja K-K K (seadusliku esindaja vahendusel) ja kostja J K vahel 10.10.2018. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: Kostja J K kohustub tasuma hageja K-K K kasuks igakuist elatist 215.- € kuus alates

Legislator headnote

AI generated

2-18-116234/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: KOHTU SEISUKOHT 3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-116234 Tsiviilasi K-K K hagi J K vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K-K K (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hageja T R (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja J K (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K-K K (seadusliku esindaja vahendusel) ja kostja J K vahel 10.10.2018. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja J K kohustub tasuma hageja K-K K kasuks igakuist elatist 215.- € kuus alates

1. augustist 2018. a kuni K-K K täisealiseks saamiseni *

1.2. Pooled lepivad kokku, et elatist tasutakse igakuiselt T R arvele nr * * iga kuu 10. kuupäevaks.

1.3. 2018. a augusti kuu eest tasub kostja hagejale elatist 100 € ja sellega loetakse august 2018. a elatis tasutuks. September 2018. a elatis on tasutud. Nimetatud kuude eest on kostja oma kohustused täitnud.

1.4. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise kohtumäärusele, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealisele lapsele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse ja käesolev kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

1. Asjaolud, hagiavaldus 31.07.2018. a esitas K-K K Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J K 250,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 07.08.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.08.2018. a avaliku e-toimiku kaudu. Võlgnik J K esitas 22.08.2018. a nõudele vastuväite. 05.09.2018. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks. 10.09.2018. a esitas hageja K-K K (alaealine laps) seadusliku esindaja T R (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja J K (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates juulist 2018. a.

2. Kompromissleping 10.10.2018. a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Hageja K-K K, keda esindab tema seaduslik esindaja T R ning kostja J K on kokku leppinud, et soovivad tsiviilasja nr 2-18-116234 menetluse lõpetada kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: 1. Kostja J K kohustub tasuma hageja K-K K kasuks igakuist elatist 215.- € kuus alates 1. augustist 2018 kuni K-K K täisealiseks saamiseni * 2. Pooled lepivad kokku, et elatist tasutakse igakuiselt T R arvele nr * * iga kuu 10. kuupäevaks. 3. 2018. a augusti kuu eest tasub kostja hagejale elatist 100 € ja sellega loetakse august 2018 elatis tasutuks. September 2018 elatis on tasutud. Nimetatud kuude eest on kostja oma kohustused täitnud. 4. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise kohtumäärusele, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse.

3. KOHTU SEISUKOHT 3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kohtuistungil ja kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse. 3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5. TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude jaotuses, seega jätab kohus poolte kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik