4-18-3196/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2018 Väärteoasja number 4-18-3196 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi T.D väärteoasi Liiklusseaduse § lg.2

järgi Kaebuse esitaja T.D sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx

Tallinn Harjumaa, töökoht Alden & Co OÜ Kohtuväline menetleja Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 25.05.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,002333 T.D karistamise osas

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3

(kolm) kuud

– jätta muutmata.

T.D k

aebus jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse §127 alusel on T.D 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse

30 päeva jooksul, alates teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v utvuda vahetult peale selle

õimalik t teatavakstegemist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna politseipraktikant

M. S. koostas 06.05.2018 olli nr. AB 1554387 T.D kohta

väärteoprotok

selles, et viimane juhtis 06.05.2018 kell 15.08 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Kalevi tänaval maja nr.36 juures mootorsõidukit kiirusega 75 +/- 3 km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Sellega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Sellega rikkus T.D oime Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani t väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 25.05.2018 otsusega Liiklusseaduse väärteoasjas nr.2440,18,002333 määrati T.D-le § järgi karis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

227 lg.2 tuseks

Otsuse kohaselt arvestati menetlusaluse isiku süüd ja toimepandu tõsidust, õiguskorra kaitsmise huvisid, kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist, menetlusaluse isiku eelnevaid õigusrikkumisi ning nende eest määratud karistusi. Isikut on samalaadse teo toimepanemise eest karistatud viiel korral, määratud rahatrahvid on tasutud. Sama karistusliigi jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata.

Samuti ei ole mõju avaldanud lühemaajaline juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalune isik ei ole eelnevaid tegusid ning kaasnevaid karistusi hinnates oma käitumises midagi muutnud. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on karistusena juhtimisõiguse pikemaajaline äravõtmine möödapääsmatu. Karistus peab olema mõjuv, suunates isikut seaduskuulekusele.

T.D esitas 18.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus muuta määratud karistus rahalise karistuse määraks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja väärteo toimepanemise fakti. Kaebuse esitaja kahetses väga tehtud vigu. Samas leidis kaebuse esitaja, et rikkumise raskus ei ole proportsionaalne karistuse määraga. Menetleja tuvastas kergendavad asjaolud, kuid ei ole väljendanud, kuidas neid asjaolusid reaalselt arvestas. Kaebuse esitaja elu ja tegevus on seotud juhiloa olemasoluga. Juhiloa olemasolu ja kaebuse esitaja toimetuleku võime on omavahelises otseses seoses. Kiiruse ületamise määr

Liiklusseaduse §227 lg.2 mõistes oli alumise piirmäära piiril. Sellised eksimused võivad tekkida lihtsast hooletusest, mistõttu ei ole nii raske karistamine põhjendatud. Menetleja tuvastas väärteomenetlusel kergendavad asjaolud, kuid neid ei arvestatud. Käesoleval ajal arendab kaebuse esitaja välja oma ettevõtet ning juhiloa puudumise korral ei ole enam võimalik pidada läbirääkimisi tulevaste koostööpartneritega. Selle tõttu võib oluliselt halveneda kaebuse esitaja toimetuleku võime.

Harju Maakohtu 07.08.2018 määrusega edastati T.D kaebus kohtualluvuse kohaselt lahendamiseks Viru Maakohtule.

Vastuseks Viru Maakohtu 28.08.2018 kaebuse puuduste tõttu käiguta jätmise määrusele teatas T.D oma 24.09.2018 kirjalikus vastuses, et ta ei soovi osa võtta kohtuistungist, samuti ei soovi ta menetlusse kaitsjat ega muid kolmandaid isikuid.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 26.09.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/15673-6 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud vastavuses karistuse määramise mõistele. Karistuse kohaldamisel on oluline leida lõpuks kõige sobivam viis, mis lõpetaks rikkumiste toimepanemise. Menetlusaluse isiku puhul on rahatrahvi proovitud mitmeid kordi, kuid edu sellise karistusviisiga saavutatud ei ole. Samuti on jäänud mõjuta lühemaajaline juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on otsuse vastuvõtmisel ja karistusviisi valimisel tuginenud mitmetele asjaoludele ning seda ka oma otsuses põhistanud. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist algaja rikkujaga, tegemist on staažika rikkujaga, kes käitub liikluses üksnes oma äranägemise järgi ja kes oma käitumisega liikluses on põhjustanud endalt juhtimisõiguse äravõtmise.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.D kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtu

istungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt 24.09.2018 maakohtule esitatud kaebuses puuduste kõrvaldamisest ovi osa võtta kohtuistungist , et ta ei so .

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri .09.2018 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/15673-6 vastavalt nähtub, et prefektuur nõustus asja lahendamisega Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamis – e eest 21 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub .2018 koostatud vää 06.05 rteoprotokollist nr. AB 1554387 ja 25.05.2018 otsusest , on menetlusalune isik rikkunud väärteoasjas nr.2440,18,002333 Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik Nimetatud kiiruse ületamist vaidlustanud. kaebuse seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste asjas materjalidega.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 06.05.2018 protokollist nähtub, et T.D poolt 06.05.2018 kell 15.08 Kohtla Järvel -

Kalevi tänav maja nr.36 juures juhitud sõiduauto BMW X6 (registreerimismärk 220BMB) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr. AS004170, seadme testid tehti 06.05.2018 kell 07.10, seade oli töökorras.

Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega 2 eraldusribaga kahesuunalisel teel. Mõõtja seisis parklas, kiirusmõõturi paigaldus oli käes hoitud. Sõiduki liikumiskiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal, üksinda, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. Kiirust oli mõõdetud 3 – 4 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 75 km/h, laiendmääramatus +/ 3 km/h, lõplik mõõtetulemus

-

72 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

M

enetlusaluse isiku omakäelisest avaldusest koos allkirjaga Kiirusmõõturi kasutamise protokollis nähtub, et ta on mõõturi näiduga nõus. Menetlusaluse isiku omakäelistest ütlustest väärteoprotokollis nähtub, et ta on rikkumisega nõus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta sõitis kiiremini kui 50 km/h, mõeldes, et algas asulaväline tee.

Tunnistaja A. S. 06.05.2018 teostasid nad koos M. S.ga

ütlustest nähtub, et

liiklusjärelevalvet Kalevi 36 maja juures Järve linnas. Kell 15.08 mõõtsid Kohtla-

nad Tallinn – Narva maantee poole suunduval sõiduautol BMW X6 linna alas sõidukiiruseks 75 +/ 3 km/h. Kiirust ületas T.D. -

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus sama

s

eaduse §15 lg.1 p.2 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 22 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maako sjas on

hus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoa täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool.

Nagu st, oli nähtub käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva sätte sanktsiooni menetlusalusele isikule võimalik karistuseks määrata ka või sõidu s rahatrahv ki

juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks

– sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise raskema karistuse liigi

.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et leebema karistusliigi

kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudub.

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. asulasisesel teel, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik, rääkimata selle ületamisest asulas sees.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 9 kehtivat väärteokaristust, neist 5 on määratud samalaadse väärteo toimepanemise, s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Samast väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku näol on tegemist süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Eelmisel aastal on menetlusalune isik ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 19.06.2017, 01.07.2017, 21.08.2017, 02.10.2017 ja 23.10.2017, seega mitte ainult kord kuus, vaid lausa mitu korda kuus. Karistuseks on nende rikkumiste eest menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid vahemikus 27 – 100 trahviühikut, kõik rahatrahvid on koheselt

tasutud. Seega on rahatrahvi näol antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda enam mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju.

Menetlusalune isik tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. See asjaolu tuleb selgelt esile ka menetlusaluse isiku enda kaebusest, kus ta palub asendada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohtu otsustada jäetud suurusega rahatrahviga. See näitab, et rahatrahvi suurus ei ole menetlusalusele isikule üldse oluline, ta tasub selle järjekordselt ära ja tunneb ennast karistamatuna.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega karistuse liigi osas.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ks

tähtajaga 3 kuud. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumis e raskusastet ja

juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 nähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ette

süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Minimaalse pikkusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud Maakohus menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel

liigi ja arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivaid karistusi.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja osas jätta muutmata.

Vastuseks kaeb e selle kohta, et lubatud suurima kiiruse use väitel

ületamise määr oli alumise piirmäära piiril, mis on tingitud hooletusest, märgib maakohus, et selle lihtsast seisukohaga ta ei nõustu. Ülalviidatud Karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et tegemist ei ole ühe, esimese ja juhusliku väärteoga. Maakohus jääb oma seisukoha juurde, et tegemist on süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Mis puudutab viidet lihtsale hooletusele, siis see seisukoht on täiesti asjakohatu ja mõistetamatu. Sõiduki juht peab liikluses olema igal ajal ja igas kohas hoolikas. Osaledes liikluses, ei ole kunagi ja kusagil võimalik olla lihtsalt hooletu. Siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine toimus linna piirides, mis tähendab, et liiklus on nagunii intensiivsem ning lisaks sõidukitele on liikluses osalejad ka jalakäijad, s.h. lapsed. Väärtegu oli toime pandud just sellisel kella

ajal, mil tavakoolid lõpetavad ja huvikoolid alustavad tööd.

Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendavat asjaolu, märgib maakohus, et selle seisukohaga ta ei nõustu.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette võimaluse võtta ära sõiduki juhtimisõigus tähtajaga kuni 6 kuud. Põhimõtteid, kuidas määratakse/mõistetakse karistuse pikkust, kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Seega, arvestades käesolevas väärteoasjas nii menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust kui ka teisalt tema poolt varasemalt toimepandud väärtegusid ja kehtivate väärteokaristuste arvu, on igati põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras.

Vastuseks kaebuse väidetele selle kohta, et käesoleval ajal arendab menetlusalune isik välja oma ettevõtet ja juhtimisõiguse äravõtmine ei võimalda pidada läbirääkimisi tulevaste koostööpartneritega, märgib maakohus, et need väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Pannes toime järjekordse väärteo, peab menetlusalune isik igal juhul arvestama, et sellele järgneb karistus. Tavapraktika kohaselt peavad karistused minema iga korraga raskemaks. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juba korduvalt määratud karistuseks rahatrahv, pidi ta arvestama ka teist liiki karistuse määramise võimalusega. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida, et menetlusaluse isiku elukoha (Tallinn) ja Kohtla-Järve vahel on tihe ühistranspordivõimalus nii autobusside kui rongide abil.

Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tagajärjel halveneb oluliselt menetlusaluse isiku toimetuleku võime, märgib maakohus, et see väide on küll õige, kuid asjakohatu. Pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik kindlasti arvestama karistusega. Karistus aga ei tohi menetlusalusele isikule kunagi olla mugav ning peab kindlasti piirama tema elu ja tegevust.

Kokkuvõttes tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik