2-15-14248/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14248

Tsiviilasi

Foorumi Hambakliinik OÜ hagi XX ja OÜ FHK Kliinik

vastu

solidaarselt

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Foorumi Hambakliinik OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

327 544,11 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): Foorumi Hambakliinik OÜ (registrikood

12215177, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi

Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Kostja II (vastustaja II): OÜ FHK Kliinik (registrikood

12308631, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2018

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Foorumi Hambakliinik OÜ (hageja) esitas 24.09.2015 Harju Maakohtule hagi XX

(kostja I) ja OÜ FHK Kliinik (kostja II) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja 08.07.2016 hagiavalduse täpsustuse kohaselt asutasid hambaarstid YY

ja kostja I 09.01.2012 hambaraviteenuste osutamiseks Foorumi Hambakliinik OÜ

(hageja). 17.02.2012 lisandusid hageja osanikeringi lisaks hambaarstid OO ja CC.

Seega oli hagejal 4 osanikku, kes kõik omasid võrdse suurusega osasid. YY ja kostja I

kuulusid ka hageja juhatusse. Kostja I oli hageja juhatuse liige perioodil 09.01.2012 –

27.09.2013 ning töötas lisaks hageja juures hambaarstina. Kostja I oli tegevjuht ning

juhtis ja korraldas ainuisikuliselt hageja igapäevast majandustegevust. Hageja nimel

sõlmis/lõpetas lepinguid ning otsustas raha kasutamise üle kostja I ainuisikuliselt.

3. Hageja sõlmis hambaraviteenuste osutamiseks Foorum Halduse OÜ-ga üürilepingu,

mille alusel hakkas hageja alates 14.02.2012 kasutama aadressil Narva mnt 5, Tallinn

II korrusel paiknevaid büroopindasid hambaravikliiniku ruumidena.

4. 02.07.2012 asutas kostja I lähikondseks olev ZZ Osaühingu FHK Kliinik (kostja II).

Tegelikult allus kostja II selle asutamisest alates kostja I kontrollile ja juhtimisele.

Kostja I sai kostja II juhatuse liikmeks 25.09.2012.

5. 15.09.2013 sõlmisid hageja (mida esindas kostja I), kostja II (mida esindas samuti

kostja I) ja Foorum Valduse OÜ (üürileandja) büroopinna üürilepingu, milles lepiti

kokku, et hageja ei jätka ruumide üürnikuna ja uueks üürnikuks saab hageja asemel

kostja II ning hagejast saab hoopis kostja II allüürnik. Tegemist oli hagejale

majanduslikult ebavajaliku ja kahjuliku tehinguga.

6. 23.09.2013 sõlmis kostja I hageja juhatuse liikmena kostjaga II allüürilepingu

lõpetamise kokkuleppe, millega andis ruumide otsese valduse samal päeval üle kostjale

II. Sellega lõpetati võimalus hagejal Foorumi hoone II korrusel paiknevates ruumides

kliiniku pidamise jätkamine ja tulu teenimine. Samal kuupäeval sõlmis kostja I hageja

nimel ka müügilepingu, millega võõrandas hagejale kuulunud hambaraviteenuste

osutamiseks vajalikud hambaraviseadmed, mööbli ja muu inventari kostjale II. Sellega

kaotas hageja kõik oma majandustegevuseks vajalikud ruumid ja muud vahendid, mille

tulemusel seiskus hageja majandustegevus kliiniku pidamise näol. Muuhulgas läks

kostja II kätte kogu informatsioon hageja klientide kohta, mis asus ruumides.

7. 25.09.2013 vormistati kostja II osanikeks kostja I, AA ja UU, kes seniajani olid kõik

töötanud hageja juures. 30.09.2013 said kostja II juhatuse liikmeteks lisaks kostjale I

ka AA ja UU.

8. 25.09.2013 allkirjastas kostja I avalduse, millega palus domeeni www.fhk.ee

registreerida hageja nimelt kostja II nimele. Domeen läks üle 14.10.2013 ning domeen

fhk.ee suunas selle internetis külastajad kuni 2015. a keskpaigani otse Nordic

Hambakliinik kodulehele. Nordic Hambakliiniku nimetuse võttis kostja II kasutusele

hageja poolt enne eeltoodud asjaoludel hageja majandustegevuse seiskamist peetud

kliiniku uue nimena, mis nüüd jätkas kostja I poolt peetavana tegutsemist hageja

valduses olnud ruumides ja hagejale varem kuulunud varade baasil.

9. Eelnevalt kirjeldatud hageja tegevusele suunatud tehingutest ja toimingutest ei olnud

hageja teine juhatuse liige ega hageja osanikud teadlikud. Alles 27.09.2013 saatis kostja

I hageja teisele juhatuse liikmele ja teistele osanikele e-kirja, millest nad said teada, et

kostja I on hageja nimel kostjaga II sõlminud üürilepingu ja kokkuleppe. Muuhulgas

teatas kostja I oma e-kirjas, et hageja esindajatel puudub edaspidi õigus ruumidesse

siseneda, lukud on vahetatud ja turvafirma on kõrgendatud valmisolekus, takistamaks

hageja esindajatel ruumi sisenemast. Seejuures ei olnud hageja teine juhatuse liige ega

teised osanikud ka pärast 27.09.2013 e-kirja saamist teadlikud, et kostja I on

23.09.2013

sõlminud

lisaks

veel

ka

müügilepingu,

millega

võõrandas

hambaraviteenuste osutamiseks vajalikud seadmed ja inventari kostjale II. Samuti ei

olnud hageja teine juhatuse liige ega osanikud ka pärast 27.09.2013 e-kirja saamist

teadlikud, et hageja töötajad esitasid väidetavalt juba augusti lõpus töölepingu

ülesütlemisavaldused, kuigi kostja I poolt seni väidetu kohaselt just töötajate poolt

lahkumisavalduste väidetav esitamine tingis kostja I poolt kahjulike lepingute

sõlmimise.

10. Kolmandate isikute, sh patsientide ja tarnijate jaoks ei muutunud näiliselt midagi. Kõik

jätkus nagu enne, st kostja II ja tema uuteks osanikeks ja juhatuse liikmeteks saanud

hageja endised hambaarstid ja muud töötajad jätkasid samas hambaravikliinikus,

samade laovarude, tehnika, inventari ja töötajatega samade klientide teenindamist.

Kostja II kätte langesid kõik dokumendid ja andmed, sh klientide andmed. Faktiliselt

muutus üksnes see, et hageja teised juhatuse liikmed ja osanikud ei omanud enam

juurdepääsu ruumidesse ega hageja endistele varadele ega saanud osutada selles

hambaravikliinikus patsientidele raviteenuseid. Kuigi kostja I teatas eelviidatud hageja

majandustegevust välistavate lepingute sõlmimisest 27.09.2013, lõppes hageja

majandustegevus kostja I sõlmitud tehingute sisust nähtuvalt juba 23.09.2013.

11. Kui vahetult enne hageja majandustegevuse lõppemist oli hageja ettevõtte väärtus

hinnanguliselt 359 000 eurot, siis pärast hageja ettevõtte seiskamist oli hageja ettevõtte

väärtus 0 eurot. Seega sai hageja kahju 359 000 eurot, kuna sama summa võrra langes

hageja ettevõtte väärtus. Tekkinud kahjust palub hageja käesoleva tsiviilasja raames

kostjatelt solidaarselt välja mõista 300 000 eurot. Kostjate poolt tekitatud kahju seisneb

selles, et kostja I rikkus mitmeid juhatuse liikme kohustusi, sh hoolsus- ja

lojaalsuskohustust, juhtimiskohustust, juhatuse liikmel lasuvat osanike ja teise juhatuse

liikme informeerimisekohustust, osanike koosoleku kokkukutsumise kohustust, samuti

ei vältinud kostja I huvide konflikti, sõlmides üürilepingu, kokkuleppe ja

müügilepingu, mille tulemusel seiskus hageja majandustegevus.

12. Kostja II oli teadlik kostja I poolt sõlmitavate tehingute eesmärgist ja tema kaasabita ei

oleks hageja tegevus lõppenud, mistõttu vastutab ta samuti hagejale kahju tekitamise

eest. Kostja I kontrollis kostjat II ning neil oli samaväärne majanduslik huvi. Hageja

juhatuse liikmeks oleku ajal valmistas kostja I ette hageja majandustegevuse seiskamist

ning kostja II kaudu tegevuse jätkamist. Üürilepingu, kokkuleppe ning müügilepingu

sõlmimisel tegutses kostja I just kostja II ning enda isiklikes huvides. Kui enne

etteheidetavate tehingute tegemist oli kostja II sisuliselt varatu äriühing, siis pärast

üürilepingu, kokkuleppe ning müügilepingu sõlmimist muutus kostja II koheselt

kasumlikuks ning saavutas kõigest kolme kuuga ca 200 000 euro suuruse müügikäibe.

Kostja II vastutab hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt kostjaga I KonkS § 50 lg-

te 1 ja 2 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 6 – 8 ja § 1049 alusel.

13. Hageja ei saanud majandustegevust jätkata. Hageja ei oleks saanud Foorumi Ärihoones

uut üüripinda, kuna rendilepingu p 3.4 kohaselt kohustus üürileandja lepingu kehtivuse

ajal mitte andma ühtegi ruumi Foorumi Ärihoones mistahes viisil kasutusse hambaravi

osutamiseks muudele isikutele, kui ainult üürnikule ja/või allüürnikule. Kostja I ei

oleks ilmselgelt ruume hagejale üürinud. Mujal hambaraviteenuse osutamiseks sobilike

ruumide rentimist takistas asjaolu, et selliste ruumide leidmine on väga raske, ruume

tuleb remontida ja see võtab palju aega. Hagejal puudusid varad ja äritegevus, olid

ainult kohustused. Kostjad võtsid ära hageja vara (hambaravitoolid jms, mis on vajalik

hambaraviteenuse osutamiseks), seega ei saanud tegevust jätkata.

14. Hagejale on kostjate tegevuse tulemusena tekkinud kahju summas 359 000 eurot.

Hageja palus asjatundjatel hinnata hageja ettevõtte väärtust pärast hageja ettevõtte

tegevuse seiskumist ning võrrelda seda hageja ettevõtte hüpoteetilise väärtusega, mis

hageja ettevõttel oleks olnud, kui kostjad ei oleks hageja ettevõtet seisanud.

Asjatundjad (Rödl & Partner OÜ eksperthinnang) leidsid, et pärast hageja ettevõtte

seiskamist oli hageja ettevõtte väärtus 0 eurot, kuna rahavoogusid hagejale enam ei

laekunud. Samas, kui kostjad ei oleks hageja ettevõtet seisanud ega selle

majandustegevust lõpetanud ning hageja oleks saanud tegevust jätkata, oleks hageja

ettevõtte väärtus olnud hinnanguliselt 359 000 eurot. Hageja ettevõtte väärtuse

(eeldusel, et ettevõte oleks edasi tegutsenud) hindamiseks kasutasid asjatundjad

praktikas tunnustatud diskonteeritud rahavoogude meetodit. Kahe olukorra (seiskunud

vs hüpoteetiliselt edasitegutsev) vahe on 359 000 eurot, mis tähendab, et kostjate tõttu

tekkis hagejale kahju 359 000 eurot.

15. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju summas

300 000 eurot, viivise hagi esitamisest (25.09.2015) kuni 07.07.2016 summas 3544,11

eurot, mis on arvestatud kahjult summas 56 000 eurot ja viivise kahjunõudelt (300 000

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2016 kuni

väljamõistetud kahju täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited hagile

16. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

17. Hagi esitamine ei ole tingitud kostja I poolt hagejale väidetavast kahju tekitamisest,

vaid on nn jätk 2013 a suvel-sügisel hageja osanike vahel lahvatanud konfliktile, mis

tekkis siis, kui kostja I rääkis teistele hageja osanikele, et soovib asutada paralleelselt

veel ühe hambakliiniku. Kui hageja teised osanikud OÜ Rotermanni Hambakliinik

asutamisest teada said, kutsus see esile nende pahameele.

18. Kostja I ei ole rikkunud juhtimiskohustust. Tekkinud olukord tekitas hageja

töökollektiivis äärmiselt pingelise õhkkonna, sest osanike vahel tekkinud konflikti tõttu

ei teadnud keegi, mis edasi juhtuma hakkab. Kuna ühtki lahendust silmapiiril ei olnud,

esitasid 9 töötajat ca 14 töötajast 2013. a augusti lõpus lahkumisavaldused tähtajaga

septembri lõpp ja oktoobri algus. Kostja I, kes oli hageja tegevjuht, soovis hageja teiste

osanikega kiirelt kohtuda, et leida lahendus. Tema järjepidevad kohtumispalved lükati

pidevalt erinevate ettekäänetega edasi. Seetõttu ei olnud kostjal I võimalik hageja

osanike ja teise juhatuse liikme informeerimise kohustust täita.

19. Samal ajal kui kostja I soovis hageja teiste osanikega tekkinud olukorrale lahenduse

leidmiseks kohtuda, pidasid hageja teised osanikud salaja 23.09.2013 osanike

koosoleku, millele vastuolus ÄS § 172 lg 1 kostjat kui kaasosanikku ei kutsutud ja kus

kostja I hageja juhatusest tagasi kutsuti. Kostja I sai enda tagasikutsumisest teada alles

vastava kande tegemisest äriregistris.

20. Olukorras, kus töötajad olid esitanud lahkumisavaldused ja osanikud keeldusid asja

lahendamiseks kokku saamisest, oli kostja I sunnitud hageja tegevjuhina vahepealsel

ajal kasutusele võtma meetmed, et minimaliseerida tekkinud olukorra tagajärjel

tekkivat kahju. Üheks suuremaks kuluks oli hageja igakuine üürikulu, ca 1571 eurot.

Kuivõrd kostja II oli varasemalt hageja ruumides koolitusi läbi viinud ja soovis seda

tegevust jätkata, siis lootis kostja I hageja kulusid vähendada sellega, et üüritud ruumid

antakse osaliselt üürile kostjale II. Kuivõrd peaaegu kõigi töötajate töölt lahkumise

tõttu ei olnud kindel, kas hageja üldse suudab üürilepingu täitmist jätkata ja üürileandja

oli nõus üürnikuna hageja asendamisega kostjaga II, siis tehti üürileandjale ettepanek

sõlmida uus üürileping, millega üürileandja ees saab üürnikuks kostja II ja allüürnikuks

hageja. Kuivõrd koheselt ei olnud teada, kui kiirelt kostja II suudab tegevuse käivitada,

siis lepiti kokku, et esialgu märgitakse üürilepingusse üüri maksjaks hageja. Selle

tulemusel sõlmitigi 20.09.2013 üürileping, millega üürileandja ja hageja vahel

14.02.2012 sõlmitud üürileping lõpetati ja sõlmiti uus leping, millega ruumid anti

üürile kostjale II, kes omakorda andis ruumid allüürile hagejale.

21. Mõned päevad hiljem jõudis kostja I veendumusele, et hageja teised osanikud ei

soovigi vähemalt lähiajal temaga kohtuda. Samas ei olnud hageja ümber tekkinud

segadusi võimalik ilma osanike koosolekuta lahendada. Samuti oli ilma töötajateta

välistatud hageja majandustegevuse jätkamine. Nendest kaalutlustest lähtuvalt

sõlmitigi kostja II ja hageja vahel 23.09.2013 kokkulepe hageja allüürisuhte lõpetamise

kohta 26.09.2013. Kostja II oli nõus üürilepingust tulenevad õigused/kohustused enda

kanda võtma ja allüürisuhte kahjunõueteta lõpetama. Kõnealuse tehingu raames ühtlasi

üüritud ruumides olnud hageja vara võõrandati osaliselt kostjale II. Vastasel juhul oleks

üürilepingu rikkumise tõttu üürileandja selle pandiõiguse raames realiseerinud. Sellel

hetkel oli selge, et vähemalt teatud perioodiks hageja tegevus seiskub. Kostja II soovis

juba oktoobri alguses üüripinnale jäänud hageja muu vara hageja uutele esindajatele

üle anda. Pärast mitmekordset pealekäimist õnnestus see 30.10.2013.

22. Asjaolu, et paljud hageja töötajad asusid pärast lahkumisavalduste esitamist kostja II

juures tööle, ei oma tähtsust. Töötajatel ei ole kohustust ühe tööandja juurde tööle jääda,

vaid neil on õigus ühe tööandja juurest lahkuda ja teise juurde tööle asuda.

23. Kostja I süüdistamises hageja tegevuse lõpetamises ja sellega kahju tekkimises on

alusetu. Hageja oleks võinud oma tegevuse koheselt pärast kostja I lahkumist taastada,

avades kliiniku uutes ruumides.

24. Kostjad ei nõustu hageja kahjus suuruse arvestusega. Kostjate hinnangul tulnuks

kahjunõude arvutamisel aluseks võtta hageja varasemad majandustulemused.

Audiitorbüroo Rödl ja Partneird arvamus on ebaõige ainuüksi arvamuse lähte-eelduste

tõttu. Arvamuse koostamisel on aluseks võetud hageja menetluslik positsioon

vaidlusaluste asjaolude kohta, kuid tegelikult oleks ekspert pidanud arvamuse

koostamisel aluseks võtma hageja majandustulemused.

Esimese astme kohtu otsus

25. Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 2847 eurot ja

kostja II kasuks 9597 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.01.2012 asutasid hambaarstid YY ja kostja I

hambaraviteenuste osutamiseks hageja. Alates 17.02.2012 on hageja osanikeks ka OO

ja CC ja seega oli hagejal 4 osanikku, kes omasid võrdse suurusega osalust. Kaks hageja

osanikest – YY ja kostja I – kuulusid ka hageja juhatusse. Hageja igapäevast

majandustegevust juhtis ja korraldas kostja I. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostja I

on alates 25.09.2012 kostja II juhatuse liikmeks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus

selle üle, et 25.06.2013 asutasid hageja töötajad AA, UU (praeguse nimega U) ja kostja

I Rotermanni Hambakliinik OÜ.

27. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjate tegevus põhjustas hageja

majandustegevuse seiskumise ja selle tagajärjel hagejale kahju tekkimise summas

359 000 eurot, millest hageja käesolevas tsiviilasjas taotleb 300 000 euro hüvitamist.

28. 08.02.2017 kohtuistungil ära kuulatud tunnistajate QQ ja WW ütlustest nähtuvalt

tajusid hageja töötajad alates 2013 suvest pingeid juhtkonna vahel, mis rikkusid

töökliima ja viisid selleni, et töökeskkond oli pingeline. Seega saab järeldada, et hageja

töötajate lahkumise põhjuseks oli pingeline töökeskkond, mille põhjustasid

erimeelsused hageja juhtkonna vahel. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt tekkis neil

endal soov töökohta vahetada. Kohtu hinnangul ei saa kummagi tunnistaja ütlustega

tõendada hageja väidet, et kostja I meelitas hageja töötajaid kostja II juurde tööle.

Tunnistajate ütlustest ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja

töötajad oleksid töölt lahkunud seetõttu, et kostjad lõpetasid hageja majandustegevuse.

Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et lahkumisavaldused oleksid olnud vormistatud

tagantjärele.

29. Kostja on kohtule esitanud 22.09.2013 e-kirja, mis on adresseeritud hageja teisele

juhatuse liikmele ja osanikele ning millest nähtuvalt on kostja I teinud YY-le, OO-le ja

CC-le ettepaneku osanike koosolekuks, et äriühingu jätkusuutlikkuse pärast

mingisugusele lahendusele jõuda. Samas e-kirjas on kostja I märkinud, et ei ole

eelmisele kirjale tagasisidet saanud. Kuivõrd kostja I on 22.09.2013 e-kirjas viidanud

varasemale e-kirjale, siis on alusetu hageja väide, et kostja I ei teinud midagi, et teiste

osanikega tekkinud olukorda arutada. Kostja I on esitanud CC 23.09.2013 vastuse

kostja 22.09.2013 e-kirjale, millest nähtuvalt ei nõustu CC kostja I poolt välja pakutud

koosoleku ajaga ning on omalt poolt pakkunud kohtumise edasilükkamist järgmisesse

nädalasse. Samuti on kostja I esitanud kohtule hagejat esindanud vandeadvokaadi Raul

Ainla 30.09.2013 e-kirja, mille kohaselt hageja ei soovi 30.09.2013 kostjaga I kohtuda.

30. Kostja I 22.09.2013 e-kirja sõnastusest „Seedisin veel seda asja ning leian, et äriühingu

jätkusuutlikkuse pärast oleks vaja kiiremas korras meil jõuda mingisuguse

lahenduseni“ võib järeldada, et kostja I soovis hageja osanikega kohtuda seoses hageja

majandustegevusega ja selle jätkusuutliku korraldamisega, mitte seoses kostjale I

kuuluva hageja osalusega ja kostja I töötamise jätkamisega. Hageja poolt välja toodud

asjaoludest ei nähtu, et hageja hinnangul oleks üksnes kostja I lahkumine hageja

jätkusuutlikkust mõjutanud, mistõttu ei ole hageja väide kohtumise põhjuste osas

usutav. Hageja väidete kohaselt sai hageja teine juhatuse liige ja hageja teised osanikud

üürilepingu ja kokkuleppe sõlmimisest ja olemasolust teada alles kostja I 27.09.2017

e-kirjast. Samas nähtub Raul Ainla 30.09.2013 e-kirjast, et ka pärast nimetatud

asjaoludest teadasaamist ei soovinud hageja teine juhatuse liige ja teised osanikud

kostjaga I kohtuda.

31. Võttes arvesse, et hageja teised osanikud on samuti hambaarstid, kes võtavad oma

tööruumides vastu patsiente, siis ei saa mõistlikult eeldada, et juhul, kui hageja teised

osanikud kostjaga I e-posti vahendusel kohtumist kokku leppida ei soovinud, siis

pidanuks kostja I minema tööajal nende tööruumidesse. Kuigi kostja I oleks pidanud

järgima osanike koosoleku kokkukutsumisel ÄS § 172 sätestatut, ei saa hageja osanike

vältivat käitumist arvestades asuda seisukohale, et ÄS §-s 172 sätestatud osanike

koosoleku kokkukutsumise korra järgmisel oleksid hageja osanikud koosolekule

ilmunud ja nõustunud kostjaga I tekkinud olukorda arutama. Hageja osanikud pidid

olema teadlikud, mis põhjustel kostja I nendega kohtuda soovib, kuid sellest hoolimata

vältisid nad kostjaga I kohtumist.

32. Kuivõrd hagejal oli vaidlusalusel perioodil kaks juhatuse liiget, YY ja kostja I, siis oli

neil mõlemal kohustus täita oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega ning tegutseda heas usus ja hageja huvides. Ka hageja teine juhatuse liige

ja osanikud on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, seades oma erahuvid (viha

kostja I vastu) ettepoole hageja huvidest. Mõlemad pooled möönavad, et erimeelsused

hageja teise juhatuse liikme ja osanike ning kostja I vahel tekkisid seetõttu, et kostja I

soovis asutada veel ühe kliiniku, Rotermanni Hambaravi OÜ. Tunnistajate ütlustest

nähtuvalt tajusid hageja töötajad pingeid juhtkonna vahel, mis rikkusid töökliima ja

viisid selleni, et töökeskkond oli pingeline. Selle tulemusel osad hageja tööajad

lahkusid. Hageja huvidest lähtuvalt oleks hageja teine juhatuse liige ja osanikud

pidanud tahaplaanile jätma oma emotsioonid kostja I suhtes ning sellest hoolimata

näitama üles koostöövalmidust kostjaga I. Lisaks vastutab ka hageja teine juhatuse liige

oma tegevusetusega (soovimatusega koos kostjaga I olukorrale lahendus leida ja

hilisem

hageja

majandustegevuse

mittejätkamine)

hageja

majandustegevuse

seiskumise eest.

33. Foorumi Hambakliinik OÜ osanike koosoleku protokolli nr 2 kohaselt on osanikud

24.09.2013 otsustanud kutsuda kostja I juhatusest tagasi ning lõpetada tema volitused

peaarstina. Peaarsti volitused on üle antud YY-le. Hageja ei ole selgitanud, mis

põhjusel YY pärast kostja I juhatuse liikme volituste lõpetamist midagi ette ei võtnud,

et uusi töötajaid leida. Samuti ei ole hageja välja toonud ühtki põhjendust, miks hageja

teine juhatuse liige ja osanikud kostjaga I kohtumist vältisid. Ajal, mil hageja teised

osanikud ei leidnud väidetavalt tiheda töögraafiku tõttu aega kostjaga I kohtumiseks

tekkinud olukorrale lahenduse leidmiseks, leidsid hageja teised osanikud ometi aega

24.09.2013 osanike koosoleku pidamiseks. Taoline käitumine illustreerib hageja

osanike soovimatust kostjaga I kohtumiseks.

34. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selgelt ja veenvalt välja toonud asjaolusid,

mis võimaldaksid kindlaks määrata kostja I kohustuste rikkumise täpse määra võrreldes

teise juhatuse liikme ja osanike kohustuste rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt ja

arvestades asjaolu, et kostja I kutsus korduvalt kokku hageja osanike koosoleku, täites

sellega hoolsuskohustust osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kuna osanike

koosolekud ei toimunud teiste osanike vastuseisu tõttu, ei ole kostja I rikkunud hageja

osanike kokkukutsumise kohustust. Kuna osanike koosolekut ei toimunud teiste

osanike vastuseisu tõttu, mis tegi võimatuks nende seiskohtade küsimise, siis on alusetu

hageja väide, et kostja I vastutab tekkinud olukorra eest tulenevalt ÄS § 177 lg-le 1. Ka

on kostja I selgitanud, et üürilepingu, kokkuleppe ja müügilepingu sõlmimine oli

vajalik edaspidise kahju ärahoidmiseks hagejale.

35. Hageja ei ole põhistanud, mis takistas tema majandustegevuse jätkamist 2013. aastal

olukorras, kus hageja põhivara oli suurem kui 2012. a lõpus, mil hageja oma

majandustegevuse jätkamiseks takistusi ei näinud. Hageja väidete kohaselt takistas

tegevuse edasist jätkamist asjaolu, et kostjad võtsid ära hageja vara. Kostjad on kohtule

esitanud 09.10.2013 ja 21.10.2013 e-kirjad, millest nähtuvalt on kostjad korduvalt

pöördunud hageja poole palvega tulla oma varale järele. Kostjate poolt esitatud

01.11.2013 e-kirjast nähtuvalt on vara hagejale üle antud alles 30.10.2013. Hageja ei

ole põhjendanud, mis takistas tal varem oma varale järele minemast. Kostja II lõpetas

üürilepingu ja lahkus Foorumi Ärihoonest juba 2013. a lõpul. Eespool nimetatud

üürilepingu lõppemisel ei olnud hagejal takistusi ka Foorumi Ärihoones ruumide

rentimiseks. Vastupidiseid väiteid ei ole hageja tõendanud.

36. Hageja väited tema tegevuse jätkamise võimatuse kohta ei ole tõendatud ega

põhjendatud. Hageja esindaja poolt istungil antud selgitustest ja kohtule esitatud

dokumentidest võib järeldada, et hageja osanikel ei olnud tegelikult huvi hageja

majandustegevuse jätkamiseks. Kõik hageja osanikud olid samaaegselt seotud teiste

hambaraviteenust osutavate kliinikutega. Huvi puudumist hageja tegevuse jätkamiseks

illustreerib ka asjaolu, et hageja majandustegevust ei ole kuni käesoleva ajani jätkatud.

Nimetatud asjaolusid silmas pidades on usutav, et kostja I ei teadnud, kas ja/või kuidas

hageja teised osanikud soovivad hageja majandustegevust jätkata, mistõttu on

tõendamata hageja väide, et olukorras, kus hageja soovis oma majandustegevuse

jätkamist, seiskas kostja I sellest hoolimata tahtlikult hageja majandustegevuse.

37. Arvestades, et kuni septembrini 2013. a ei olnud hageja osanikud ja teine juhatuse liige

hageja majandustegevuse korraldamisega tegelenud ning erimeelsuste tekkimisel ei

soovinud nad kostjaga I olukorda (sh hageja edasise majandustegevuse korraldamist)

arutada, siis on alusetu hageja väide, et 15.09.2013 üürilepingu ning 23.09.2013

üürilepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu sõlmimisel pidas kostja I silmas

üksnes enda ja kostja II kasu, mitte hageja huve. Kostja I on kohtule selgitanud, et ta ei

teadnud, kas ja kuidas teised osanikud soovivad hageja tegevust jätkata. Kuna hageja

teised osanikud ja teine juhatuse liige kostjaga I sel teemal rääkida ei soovinud, siis pidi

kostja I otsustama, kuidas tekkinud olukord hageja jaoks kõige soodsamalt lahendada.

Hageja väited, et nii kostjal II kui ka Rotermanni Hambakliinik OÜ-l puudusid 2013. a

sügisel tegutsemiseks vajalikud ruumid, inventar, seadmed ja kliendid, mistõttu oli

üürilepingu, kokkuleppe ja müügilepingu sõlmimine kostjatele vajalik oma eesmärgi

(hambaraviteenuste osutamine) saavutamiseks, on paljasõnalised ja tõendamata.

38. Ei esine kostja II vastutuse aluseid. Hageja töötajate lahkumises ja hageja

majandustegevuse seiskumises ei saa vastutavaks pidada üksnes kostjat I, vaid ka

hageja teist juhatuse liiget ja hageja osanikke. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole

tõendamist leidnud hageja väide, et hageja majandustegevus lõppes üksnes kostjast I

tingitud põhjustel, siis on alusetu hageja väide, et kostja II kasutas kostja I teadmisi ja

positsiooni selleks, et hagejat hambaraviteenuste turult kõrvaldada.

39. Hageja esitatud eksperthinnang ei kajasta ettevõtte väärtust õigesti. Rödl & Partner OÜ

poolt 07.07.2016 koostatud eksperthinnangust nähtuvalt ei ole kõnealust hinnangut

koostades kontrollitud esitatud dokumente ega informatsiooni. Eksperthinnangust

nähtub, et hinnangu koostamisel on aluseks võetud hageja juhatuse selgitused, mis aga

kajastavad hageja menetluslikku positsiooni vaidlusaluste asjaolude kohta ja

eksperthinnangu koostamisel ei ole esitatud andmeid kontrollitud. Seega ei ole

eksperthinnangus esitatud andmed usaldusväärsed.

40. Rödl & Partner OÜ eksperthinnangust nähtuvalt on hinnangu koostamisel lähtutud

muuhulgas ka kostja II 2013. aasta majandustulemustest. Kostjad on kohtule

selgitanud, et hageja ja kostja II majandustulemuste osas ei saa paralleele välja tuua,

kuna hageja tegutses kogu aja 2 hambaravitooliga, kostja II alustas tegevust 2

hambaravitooliga, kuid alates 01.12.2013 töötas kostja II 5 hambaravitooliga. Hageja

juures töötas kostja I, kes tegi hageja müügikäibest 50%, 2 päeva nädalas, kuid kostja

II juures asus ta tööle 4 päeva nädalas. Hageja juures töötas 10 hambaarsti, kostja II

alustas tegevust 6 hambaarstiga. Kostja II lõpetas 2013. majandusaasta tegelikult

kahjumiga, majandusaasta aruandes märgitud kasum oli vaid raamatupidamislik, sest

tekkis seoses erinevate finantskohustuste edasi lükkamisega 2014. aastasse. Eeltoodust

tulenevalt põhineb Rödl & Partner OÜ eksperthinnang ebaõigesti kostja II

majandustulemustel, mistõttu ei saa nimetatud hinnanguga hagejale tekkinud kahju

suurust tõendada.

41. Kuivõrd Rödl & Partner OÜ eksperthinnanguga ei saa hagejale tekkinud kahju suurust

tõendada ja ühtki muud tõendit hageja kahju suuruse tõendamiseks esitanud ei ole, siis

on hagejale tekitatud kahju suurus tõendamata.

42. Kohus on korduvalt selgitanud hagejale kohtu määratud ekspertiisi läbiviimise

vajadust. Hageja lepingulised esindaja ei ole seda vajalikuks pidanud.

43. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju

tekkimist üksnes kostjate tegevuse tulemusel, samuti on tõendamata hageja poolt

väidetavalt tekkinud kahju suurus, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

44. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt

kostjate kasuks välja menetluskulud ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja

esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 23.01.2018

määrus kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX lõpetamise kohta; EKEI peetava

riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri).

45. Maakohus on olulises ulatuses jätnud asjakohased juhatuse liikme kohustusi ja

vastutust puudutavad materiaalõigusnormid üldse kohaldamata või on neid kohaldatud

ebaõigesti (ÄS § 180 lg 1; TsÜS § 32, ÄS § 180 lg 1 ja ÄS § 180 lg 5; ÄS § 171 lg 1,

ÄS § 171 lg 2; TsÜS § 35, VÕS § 620 lg-d 1 ja 2; ÄS § 177 lg 1; ÄS § 187 lg-d 1 ja

2). Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta kostja I kohustuste, nende täitmise määra

ega rikkumiste, samuti kahju põhjustamise kohta. Maakohus on teinud etteheiteid

hoopis hageja teisele juhatuse liikmele ning hageja osanikele. Hageja nõuet kostja I

vastu ei välista see, et kahju võisid teoreetiliselt põhjustada ka teised isikud ning see,

millised on kostja I teoreetilised nõuded teiste teoreetiliste solidaarvõlgnike vastu.

Käesolevas asjas ei lahendata solidaarvastutuse sisesuhtes tekkinud või tekkivaid

küsimusi. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja on mh tuvastanud asjaolusid,

mis ei põhine mitte ühelgi tõendil. Kuigi kohus on otsuses tõdenud kostja I poolt nii

juhatuse liikme kohustuste rikkumist (nt otsuse p 21), vastutust kui ka kahju

põhjustamist, ei ole maakohus esitanud ühtegi adekvaatset põhjust, miks ja kuidas on

kohus jätnud hagi siiski rahuldamata. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise

ebaõigesti. Maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt.

46. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, justkui hageja töötajad lahkusid seetõttu,

et eksisteeris pingeline õhkkond ning et töölepingute ülesütlemisavaldused ei oleks

olnud vormistatud tagantjärgi. QQ ei ole öelnud, et ta oleks vahetanud töökohta

pingelise õhkkonna tõttu, tunnistaja ei saanud ise arugi, et oleks töökohta vahetanud

või et ta oleks selleks enne töökoha vahetust soovi avaldanud tööandjale. Tunnistaja

WW ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tegemist on kostja I täditütrega. Ka tsiviilasjas

nr 2-15-5275 jõudis Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et WW ütlused ei ole

usaldusväärsed (III kd, lk 52). Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX lõpetamise

määruses märgitud tunnistajate ütlustest nähtub, et töölepingute lõpetamine vormistati

tagantjärgi ning töötajad neid ise ei koostanudki, vaid need anti töötajatele

allkirjastamiseks. Hageja töötajate lahkumist põhjustas tõsisasi, et samades ruumides

hakkas kostja I tegutsema kostja II kaudu.

47. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et ei hageja teine juhatuse liige ning hageja osanikud

ei soovinud kostjaga I kohtuda ning kostja I ei saanud seetõttu välja selgitada, kas

hageja osanikud soovivad hageja majandustegevust lõpetada või mitte. Maakohus on

alusetult teinud etteheiteid hageja teisele juhatuse liikmele ja osanikele seoses kostja I

22.09.2013 e-kirjaga ning väidetava soovimatusega kokku saada. Jääb selgusetuks,

miks kostja I lihtsalt informatsiooni ei edastanud (telefon, e-kiri, osanike koosoleku

kokku kutsumine, sh konkreetne päevakord, eelnõud ja põhjendused). ÄS ega TsÜS ei

seo äriühingu juhatuse liikme kohustuste, sh nt teise juhatuse liikme ja/või osanike

teavitamine olulistest äriühingut mõjutavatest asjaoludest, rikkumisest tulenevat

juhatuse liikme vastutust juhatuse liikme subjektiivse saamatusega. Maakohus on

jaotanud

ebaõigesti

tõendamiskoormise,

hageja

ei

pea

tõendama,

kas

informeerimiskohustust on täidetud ja/või mida 22.09.2013 e-kiri võis veel tähendada.

Arusaamatu on maakohtu etteheide, et ka pärast 30.09.2013 ei soovinud hageja teine

juhatuse liige ega osanikud kostjaga I kohtuda, selleks ajaks olid kostjad juba hageja

majandustegevuse seisanud.

48. Olukorras, kus YY isegi ei teadnud, et töötajad oleksid väidetavalt lahkumas, ei saa ta

ilmselgelt ka uusi töötajaid otsida. Hageja teine juhatuse liige ei oleks saanud ära hoida

hageja majandustegevuse seiskamist olukorras, kus kostja I tegutses konspiratiivselt,

võttes salaja üle hageja ruumid, inventari ning töötajad. Hageja juhatuse liikmete

omavahelistest sisusuhtest tulenevad küsimused ja hageja osanike tegevus ei mõjuta

kostja I vastutust hageja ees. Kostjate ja maakohtu viidatud „kokkusaamine“ ei ole

kunagi pidanud puudutama küsimusi töötajate väidetava lahkumise kohta ega ka hageja

majandustegevuse lõpetamist. „kokkusaamisel“ pidid osanikud arutama kostja I

osanike ringist väljaostutingimusi ning edasise tööalase koostöö võimalusi. Olukorras,

kus osanikud ei ole otsustanud tegevuse lõpetamist, ei oleks ka kostja I pidanud hageja

majandustegevust lõpetama ega arvama, et hageja osanikud soovivad tegevuse

lõpetamist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja I ei ole rikkunud osanike

koosoleku kokkukutsumise nõudeid.

49. Maakohtu etteheited seoses majandustegevuse uues kohas viivitamatu alustamata

jätmisega on alusetud. Kohene tegevuse jätkamine ei oleks vähendanud hagejale

tekkivat kahju. Maakohus märkis ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja

II lõpetas üürilepingu ja lahkus Foorumi ärihoonest 2013. a lõpus. Hageja ei saanud

jätkata Foorumi hoones tegusemist, kuna kostja II tegutses Foorumi ärihoones nii

hageja kasutuses olnud II korruse ruumides, kui ka hiljem Foorumi ärihoone V korruse

ruumides. Kostja II oli sõlminud lepingud, mis igal juhul välistasid teistel

hambaravikliinikutel samas hoones tegutsemise. Seejuures jätkas kostja II Foorumi

ärihoones tegutsemist ka 2014. aastal. Lisaks vajab meditsiiniteenuse osutamine

Terviseametilt tegevusluba, mis on omakorda seotud ruumidega ning nende

vastavusest meditsiiniruumidele kehtestatud nõuetele (vt TTKS §-d 20, 21 ja 40 p 2).

Asjakohatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole osale oma varast järgi läinud.

Hageja märgib, et kahju oli hagejale juba pöördumatult tekkinud, seda ei saanud enam

ära hoida ega vähendada. Ruumide ja inventari tagasisaamiseks esitas hageja ka hagi

kostja II ning Foorumi Valduse OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-13-53629, millest oli hiljem

siiski sunnitud loobuma, kuna see ei oleks enam midagi muutnud. Maakohtu seisukoht,

et kostja I ei teadnud, kas ja/või kuidas hageja teised osanikud soovivad hageja

majandustegevust jätkata, ei põhine tõenditel. Seni, kuni osanikud pole otsustanud

majandustegevust lõpetada, peab ka juhatuse liige hoidma äriühingu toimivana.

Käesolevas asjas kohalduvad Riigikohtu poolt tsiviilasja nr 3-2-1-7-10 p-s 37 esitatud

seisukohad.

50. Huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise osas ei ole maakohus hageja poolt

esitatud väiteid analüüsinud. Maakohtu seisukohad kostja II poolt kahju põhjustamise

ning võimaliku vastutuse osas on samuti ebaõiged ning puudulikud.

51. Maakohtu seisukohad hagejale tekkinud kahju tõendamise ning suuruse kohta on

ebaõiged ega põhine tõenditel. Samuti kahju puudutavad seisukohad vastuolulised.

Maakohus on alusetult jätnud kõrvale Rödl & Partner OÜ 07.07.2016 arvamuse,

millega hageja on soovinud tõendada tekkinud kahju suurust. Ekslik on maakohtu

seisukoht, et äriühingu väärtuse hindamisel peaksid asjatundjad üle kontrollima kogu

raamatupidamise, sh majandusaasta aruannetes sisalduvate numbrite aluseks olevad

tšekid ja arved. Lisaks on elementaarne, et asjatundja suhtleb äriühingu väärtuse

hindamisel äriühingu juhatuse ja selle raamatupidajatega. Rödl & Partner OÜ arvamuse

usaldusväärsust kinnitab see, et OÜ Oasis Capital arvamuse kohaselt olnuks ettevõtte

väärtus 329 000 eurot (võrdluseks OÜ Rödl & Partner leidis väärtuseks 359 000 eurot),

kui OÜ Oasis Capital ei oleks kasutanud ebamõistlikult kõrget ning tegelike

asjaoludega mitteseonduvat tööjõukulude suurust ja kõik muud OÜ Oasis Capital

sisendid jäänuks samaks. Seega põhimõtteliselt kattuvad 329 000 euro ulatuses

mõlemad arvamused.

52. Hagejale tekkinud kahju suurust tõendavad lisaks Rödl & Partner OÜ 27.09.2016

arvamus ning OÜ Oasis Capital arvamus. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Kui asjas

ei oleks esitatud tõendeid kahju suuruse kohta, oleks maakohus pidanud otsustama

tekkinud kahju suuruse VÕS § 127 lg 6 I lause ning TsMS § 233 lg 1 järgi

diskretsiooniõiguse alusel.

53. Maakohus on alusetult ning ebaõigesti heitnud hagejale ette kohtuliku ekspertiisi

taotlemata jätmist. Ekspertiisi tegemine ei ole kvalitatiivselt midagi juurde andnud.

Kohtulik ekspertiis ei oleks kõrvaldanud maakohtu põhjendamatuid etteheidet Rödl &

Partner OÜ 07.07.2016 arvamusele.

Vastustajate seisukoht

54. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad palusid jätta rahuldamata taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

55. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole

otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole

võimalik puudust kõrvaldada.

56. Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust:

-

hageja asutati 09.01.2012 töötamiseks hambaravikliinikuna;

-

hageja sõlmis hambaraviteenuste osutamiseks Foorum Halduse OÜ-ga üürilepingu,

mille alusel hakkas hageja alates 14.02.2012 kasutama aadressil Narva mnt 5,

Tallinn II korrusel paiknevaid büroopindasid hambaravikliiniku ruumidena.

-

hagejal on 4 osanikku, kes omasid võrdse suurusega osalust;

-

kaks hageja osanikest, YY ja kostja I, kuulusid hageja juhatusse, kuid hageja

igapäevast majandustegevust juhtis ja korraldas kostja I;

-

02.07.2012 asutas kostja I lähikondseks olev ZZ Osaühingu FHK Kliinik (kostja II).

Kostja I sai kostja II osanikuks ja juhatuse liikmeks 25.09.2012.

-

15.09.2013 sõlmisid hageja (mida esindas kostja I), kostja II (mida esindas samuti

kostja I) ja Foorum Valduse OÜ (üürileandja) büroopinna üürilepingu, milles lepiti

kokku, et hageja ei jätka ruumide üürnikuna ja uueks üürnikuks saab hageja asemel

kostja II ning hagejast saab kostja II allüürnik;

-

23.09.2013 sõlmis kostja I hageja juhatuse liikmena kostjaga II allüürilepingu

lõpetamise kokkuleppe, millega andis ruumide otsese valduse samal päeval üle

kostjale II. Samal kuupäeval sõlmis kostja I hageja nimel ka müügilepingu, millega

võõrandas

hagejale

kuulunud

hambaraviteenuste

osutamiseks

vajalikud

hambaraviseadmed, mööbli ja muu inventari kostjale II;

-

25.09.2013 allkirjastas kostja I avalduse, millega palus domeeni www.fhk.ee

registreerida hageja nimelt kostja II nimele;

-

27.09.2013 saatis kostja I hageja teisele juhatuse liikmele ja teistele osanikele e-

kirja, milles teatas, et hageja kasutab äriruume kostjaga II sõlmitud allüürilepingu

alusel ja seoses allüürisuhte lõppemisega on ruumide valdus kostjale II tagastatud.

Kostja I teatas oma e-kirjas ka seda, et hagejaga seotud isikutel puudub alates

26.09.2013 õigus ruumidesse siseneda, lukud on vahetatud ja turvafirma on

kõrgendatud valmisolekus, takistamaks hageja esindajatel ruumi sisenemast.

57. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda.

58. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjate tegevus põhjustas hageja

majandustegevuse seiskumise ja selle tagajärjel hagejale kahju tekkimise.

59. Hageja väidetel omas ta kuni septembrini 2013 töötavat ja toimivat hambaravikliinikut

ning sai alles 27.09.2013 kostja I e-kirjast teada, et kostja I on sõlminud hageja nimel

kostjaga II kokkulepped, millega hageja loobus üüripinnast. Hageja teine juhatuse liige

ega teised osanikud ei olnud ka pärast 27.09.2013 e-kirja saamist teadlikud, et kostja I

on 23.09.2013 sõlminud veel ka müügilepingu seadmete ja inventari võõrandamiseks

kostjale II ega asjaolust, et hageja töötajad esitasid väidetavalt juba augusti lõpus

töölepingu ülesütlemisavaldused. Hageja hinnangul on tegu kostjate koostöös hageja

ettevõtte ülevõtmisega ja sellega hagejale kahju tekitamisega.

60. Kostja I on seisukohal, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja teised

osanikud vältisid kostjaga I suhtlemist, mistõttu pidi ta üksinda otsuseid vastu võtma ja

tegutsema olukorras, kus töökollektiivis tekkinud pingete tõttu suur hulk töötajaid

esitas lahkumisavalduse.

61. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35,

mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et

ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku

huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning

suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja

arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138

ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja

lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.

62. ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhib ja esindab osaühingut juhatus. ÄS 187 lg 1 näeb ette, et

juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning lg 2

sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule

kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

63. ÄS 187 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab

nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende

rikkumiste tulemusena on osaühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel

võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

64. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist

üksnes kostjate tegevuse tulemusel, samuti on tõendamata hageja poolt väidetavalt

tekkinud kahju suurus. Maakohus on teinud etteheiteid hageja teisele juhatuse liikmele

ning hageja osanikele. Nende võimalik solidaarvastutus kahju tekkimise eest ei välista

aga hageja nõuet kostjate vastu. Käesolev vaidlus ei hõlma teoreetiliselt võimalike

solidaarvõlgnike omavahelist vastutust.

65. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta kostja I kohustuste, nende täitmise määra ega

rikkumiste, samuti kahju põhjustamise kohta. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru

saada, kas maakohus leidis, et kostja I ei ole ühtegi juhatuse liikme kohustust rikkunud

või leidis kohus, et kostja I ei vastuta nende rikkumiste eest, kuna tegutses korraliku

ettevõtja hoolsusega.

66. Vaidlust ei ole selles, et hageja osanikud ei ole otsustanud ettevõtte tegevuse

lõpetamist. Esile ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis oleks andnud kostjale I aluse arvata,

et osanikud seda teha soovivad. Seni, kuni osanikud pole otsustanud majandustegevust

lõpetada, peab ka juhatuse liige hoidma äriühingu toimivana. Kostja I seda ei teinud.

Maakohus ei ole kostja I käitumist sellest tulenevalt hinnanud.

67. Otsusest ei ole jälgitav, millistel tõenditel ja arutlusel rajaneb maakohtu seisukoht, et

kostja I kutsus korduvalt kokku hageja osanike koosoleku, täites sellega

hoolsuskohustust osanike koosoleku kokkukutsumisel ja kuna osanike koosolekud ei

toimunud teiste osanike vastuseisu tõttu, ei ole kostja I rikkunud hageja osanike

kokkukutsumise kohustust.

68. Asja materjalist ei nähtu ühelgi korral kostja I poolt osanike koosoleku

kokkukutsumist, et arutada tekkinud probleeme seoses töötajate poolt töölepingute

ülesütlemisavalduste esitamisega ja üürilepingu lõpetamise vajaduse tekkimisega.

Samuti ei viita maakohus ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kostja I informeeris teisi

osanikke oma kavatsusest sõlmida selliseid lepinguid nagu kostja I hageja nimel

15.09.2013, 23.09.2013 ja 25.09.2013 sõlmis.

69. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, miks maakohus ei pea kostja I sellist

tegevust ÄS § 180 lg-s 5 sätestatud informeerimiskohustuse ja ÄS § 171 lg-s 2

sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse rikkumiseks.

70. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et ka pärast 30.09.2013 ei soovinud hageja teine

juhatuse liige ega osanikud kostjaga I kohtuda, kuna selleks ajaks oli kostjate tegevuse

tõttu hageja majandustegevus juba seiskunud ja hagejale sellega kahju tekkinud.

71. Hageja tugines muuhulgas ka sellele, et kostja I on rikkunud ÄS § 180 lg-st 1 tulenevat

juhatuse liikme kohustust osaühingut juhtida. Olukorras, kus kostja I väidetel hageja 9

töötajat esitasid 2013. a augusti lõpus lahkumisavaldused tähtajaga septembri lõpp ja

oktoobri algus, oleks kostja I pidanud töötajatega läbi rääkima tööle jäämise osas ja

otsima ka uusi töötajaid, kuna kostjal I oli kohustus tagada hagejale vajaliku kollektiivi

olemasolu. Kostja I seda kohustust ei täitnud. Antud olukorras ei saanud hageja teine

juhatuse liige YY uusi töötajaid otsida, sest ta ei olnud teadlik, et töötajad on esitanud

lahkumisavaldused. Kostja I pole ka väitnud, et oleks sellest YY teavitanud. Maakohus

ei ole neile väidetele mingit hinnangut andnud.

72. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja väite selle kohta, et kostja I rikkus

juhatuse liikme lojaalsuskohustusi sellega, et ei vältinud huvide konflikti ja eelistas

enda erahuve hageja huvidele. Kostja I poolt nii üürilepingu, kokkuleppe kui ka

müügilepingu sõlmimiseks oli vajalik hageja osanike nõusolek ning tingituna ÄS § 177

lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangust ei oleks kostjal I olnud hääleõigust selle

küsimuse üle otsustamisel.

73. Kostaja II vastutuse osas leidis maakohus, et hageja töötajate lahkumises ja hageja

majandustegevuse seiskumises ei saa vastutavaks pidada üksnes kostjat I, vaid ka

hageja teist juhatuse liiget ja hageja osanikke ning kuivõrd käesolevas asjas ei ole

tõendamist leidnud, et hageja majandustegevus lõppes üksnes kostjast I tingitud

põhjustel, siis on alusetu hageja väide, et kostja II kasutas kostja I teadmisi ja

positsiooni selleks, et hagejat hambaraviteenuste turult kõrvaldada. Maakohus on

sellega jätnud kostjate vastutuse küsimuse käsitlemata.

74. Hageja väitis, et kostja I kontrollis kostjat II ning neil oli samaväärne majanduslik huvi,

et hageja juhatuse liikmeks oleku ajal valmistas kostja I ette hageja majandustegevuse

seiskamist ning kostja II kaudu tegevuse jätkamist. Hageja märkis, et kui enne

etteheidetavate tehingute tegemist oli kostja II sisuliselt varatu äriühing, siis pärast

üürilepingu, kokkuleppe ning müügilepingu sõlmimist muutus kostja II koheselt

kasumlikuks. Seega kostja II oli teadlik kostja I poolt sõlmitavate tehingute eesmärgist

ja tema kaasabita ei oleks hageja tegevus lõppenud, mistõttu vastutab ta samuti hagejale

kahju tekitamise eest. Kostjad ei ole neid hageja väiteid ümber lükanud. Maakohus ei

ole hageja väiteid sisuliselt analüüsinud ega neile vastanud.

75. Vaidlust ei ole selle üle, et vahetult enne hageja majandustegevuse lõppemist kuulus

hagejale töötav ettevõtte, millel oli mingit väärtus ning pärast ettevõttest ilmajäämist

hageja selle väärtuse kaotas. Seega sai hageja kahju. Kahju suuruse kindlakstegemine

on antud vaidluse oluline küsimus. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et

kostjad ei vastuta tekkinud kahju eest ja ei ole kahju suuruse kindlakstegemisega

sisuliselt üldse tegelenud.

76. Nõustuda ei saa maakohtu järeldus, et kuivõrd Rödl & Partner OÜ eksperthinnanguga

ei saa hagejale tekkinud kahju suurust tõendada ja ühtki muud tõendit hageja kahju

suuruse tõendamiseks esitanud ei ole, siis on hagejale tekitatud kahju suurus

tõendamata.

77. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks hageja poolt esitatud Rödl & Partner OÜ

07.07.2016 eksperthinnanguga ei saa hagejale tekkinud kahju suurust tõendada.

Maakohus leidis üldsõnaliselt, et hageja esitatud eksperthinnang ei kajasta ettevõtte

väärtust õigesti, kuivõrd eksperthinnangust nähtuvalt ei ole kõnealust hinnangut

koostades kontrollitud esitatud dokumente ega informatsiooni, mistõttu ei ole esitatud

andmed usaldusväärsed.

78. Kahju suurusse tõendamiseks on kohtule esitatud ka kostjate poolt OÜ Oasis Capital

arvamus ning Rödl & Partner OÜ 27.09.2016 arvamus. Nendele tõenditele ei ole

maakohus üldse mingit hinnangut andnud.

79. Eeltoodust tulenevalt jõudis ringkonnakohus järeldusele, et maakohtu otsus ei ole

korrakohaselt põhjendatud ega rajane asjas esitatud tõenditel. Vaidlustatud otsus ei

vasta TsMS § 436 lg-te 1 ja 2, § 438 lg 1 ega § 442 lg 8 nõuetele. TsMS § 442 lg 8

esimese lause ja § 444 lg 2 mõtte kohaselt peab kohus iga asjas tuvastatud ja asja

lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkima, missuguste asjas esitatud ja kohtu

vastuvõetud ja uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või

tuvastamata jäetud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-23-16, p 16).

80. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Nii

suures ulatuses tõendite hindamine esimest korda alles apellatsioonimenetluses ei taga

pooltele piisavalt võimalusi oma seisukohtade põhjendamiseks ja väidete

tõendamiseks. Pooltel on üksnes piiratud võimalus vaidlustada ringkonnakohtu otsust

asjaolude tuvastamisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltele selgitada,

miks mõlema poole poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kahju suurust kindlaks

määrata ja vajadusel anda võimalus tuua esile ja vaidluse korral tõendada kahju

hüvitamise nõude rahuldamist võimaldavad asjaolud.

81. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul

vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS

§ 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes

ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi

tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-11, p 13).

82. Kuna maakohtul tuleb asja uuesti läbivaatamisel teha sisuline lahend, siis jääb hageja

ja kostja vaheline menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ja

kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Indrek Parrest